2009. aasta personaalnäitustest oli märkimisväärne kolmemõõtmeliste maalide näitus „Jäätisemandala” Pärnu Kunstike Majas. Näitus viis meid sinna, kus me nagunii kogu aeg oleme, ainult vaatenurk oli teine. Kõik poliitilised nihestused, religioossed püüdlused, majandusimed ja meelelahutusvahendid olid meieni toodud kõrvaltvaataja pilgu läbi. Veidi teisest ooperist oli isikunäitus „Franki Tiibet ja Koolon” ArtDepoos, kus esinesid animafilmide tegelased ja Frank, kelle kaudu konverteeriti Tiibeti filosoofia praegusesse aegruumi.
Täiesti uue mõõtme Pärnu…
Näituse maht, 7 kunstnikku ja 8 videot, on optimaalne, arvestades sellega, et video vaatamiseks tuleb aeg maha võtta pikemalt kui muidu kunstinäitustel; video on süvenema sundimise üks mõjusamaid vahendeid tänapäeva kunstis. Tööde valik on üsna hea, sest võib arvata, et ühel Eesti muuseumil on raske saada täpselt seda, mida ta tahab – kallis ja logistiliselt keeruline. Ulatudes väga tuntud kunstnikest vähem tuntud kunstnikeni, väga tuntud videotöödest…
Kuna peame rahvusvahelise kunstituruga kursis olema, siis osalesime ka Londonis Frieze’i tähtsamatel VIP i sündmustel. Kuigi meie tegevus baseerub erakapitalil, ei ole meil ambitsiooni konkureerida teiste Eesti eragaleriidega, kes näitavad peamiselt kohalikku kunsti. Tänu meie laienevale võrgustikule, proovime pigem tuua Eestisse väliskunsti ja korraldada sündmusi teistmoodi keskkonnas veidi teistsugusele publikule.
Kui tulla tagasi rahastamisallikate juurde, siis usume Eesti kultuuri rohkem, kui need, kes väidavad, et meie väikese…
Kahekümne kolmest eksponeeritud tööst valmis kümme ekstra selleks näituseks, ülejäänud olid juba varem olemas. Kuigi teoseid seob ja raamistab kuraatori keskne idee, on näituse üldpilt väga mitmekesine, seda nii kättemaksu tõlgendavate teemade kui väljendusvahendite poolest. Ei ole ühte selget ja kindlat vaatepunkti, vaid arusaamade ja käsitlusviiside paljusus. Tinglikult võib tööd lahutada kaheks suureks alajaotuseks: üksikisiku tasand ning ühiskondlikud, sotsiaalsed ja poliitilised teemad. Grupitasandil põrkuvad rahvuslikud identiteedid ja…
Alustame algusest ehk kuidas nii kaugele jõudsite: teid esindab New Yorgi galerii ja teid on arvatud maailma hinnatuimate videokunstnike hulka. Seda võib nimetada üpris toredaks edulooks.
Eija-Liisa Ahtila: Kui päris aus olla, siis ma ei tea, kuidas ma selleni olen jõudnud. Ma teen oma töid, elan kodus oma pere, s.o abikaasa, üheksa-aastase poja ja karvase kataloonia lambakoeraga. Mu elu on väga tavaline, kui välja arvata…
EKÜ tänavuse aastakonverentsi pealkiri oli „Kunstikompleks. Vaidlused asjade seisu üle” ning formaat lühiettekannetega teemaplokid ja avalik diskussioon. Esimene teema kõlas: „Museion ja academia – pilt ja teooria?” (Krista Kodres, Sirje Helme, Kadi Polli ja Katrin Kivimaa), teine: „Vana ja uus kunst” (Tiina Abel, Maarin Ektermann, Linda Kaljundi ja Tiina Mall Kreem), kolmas: „Kunstiajakirjandus” (Andreas Trossek, Eha Komissarov, Indrek Grigor ja Mari Laaniste) ja neljas: „Alternatiivsed institutsioonid” (Airi…
Nüüd neljanda „Scripta manent’i” juurde. Kõigepealt tuleb muidugi tõdeda, et tegemist pole mitte vaid rahvusvahelise, vaid sõna otseses mõttes ülemaailmse köitekunsti näitusega: osavõtjaid on Jaapanist, Austraaliast, Ameerika Ühendriikidest, Kanadast, Euroopa maadest rääkimata. Seda, et „Scripta manent” areneb tõusvas joones, näitab järgmine andmerida: esimesel 76 osalejat 12 maalt, teisel 157 osalejat 21 maalt, kolmandal 130 osalejat 17 maalt ja nüüd neljandal 171 osalejat 22 maalt. Kaugetest maadest…
Tartu Kunstimaja kaks korrust on kujundaja Jüri Kask jaotanud nii, et alumise korruse galeriis on varased, 1960ndate lõpust ja 1970ndate algusest kuni 1980ndate alguseni dateeritavad tööd, ülemise korruse kolmes ruumis hilisemad. Pilte on poolesaja ringis. NB ! Jutt käib maalist, vanast heast maalist, mille võimalused on teooriates ammendatuks kuulutatud. Maalist kui kujutamise ja eneseväljendamise vahendist, mille eetika nõudis, et pole mõtet teha maali siis, kui öelda…
Kui avasite eile ettekande pidamiseks oma arvuti, siis märkasin seal hulgaliselt ikoone, mis kõik viitasid ühel või teisel moel institutsioonide kriitikale. Miks teie arvates kaasaja kunstimaailmas praegu institutsioone sedavõrd vihaselt rünnatakse?
Marco Scotini: Ma arvan, et kõik saavad aru, et institutsioonid hoiavad…
Võib väita, et Sarapuu on ajatundlik ja täielikult ükskõikne selle suhtes, mida antud ajal kunstilt, maalikunstilt oodatakse. Nii paradoksaalne, kui see ka ei tundu, on mõlemad väited täiesti õiged. Ka siis, kui Lembit Sarapuu on võtnud selgema sootsiumi(või ajastu)kriitilise positsiooni – mõelgem kas või tema maalide peale, kus kannatav rahvuspoeet Juhan Liiv annab oma viimase pintsaku vaesele Eesti Vabariigile või kus eestlane tänutäheks, et on soostunud…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
