-
Kes Hintsi näituse puhul vormi ja justkui tuttavatesse sümbolitesse, konstruktsioonidesse ning struktuuridesse kinni jäi, sel polnud määratud ka sisuni jõuda. Galeriis tõkestas külastajate liikumist suur kapp, millele oli ohutuslint ümber tõmmatud („Hirm ja ootus”). Paraku oli lindi takistav toime vaid illusioon ning kapp ise on tühi (Hintsi eelmisest koos Marja-Liisa Platsiga tehtud näitusest „Juurte juurde” ronis kapist välja luukere ja kehastus vanaemaks). Kes asjale vaid korraks…
-
Mis oli ja on see õiglus, millele toetudes nõuda väikese rahva iseseisvust? Et Vabaduse väljakul kõrgub ristiusu range sümbol, võiks uskuda, et kehtiva riigivõimu sõna kohaselt õigustab riigi suveräänsust teatav kristlik narratiiv, mõni piibellik moraal, millest iga vaenlane ühisel kontinendil aru peaks saama. Tanja Muravskaja on ukraina juurtega kunstnik, kes viimasel viiel aastal on oma näitusetegevuses süüvinud eesti identiteedi küsimustesse: rahvusmeelsete sõnul provotseerivalt, rahumeelsete arvates väljapeetud…
-
Ometigi ei ole meie kunstipublik, saati veel vähesed kunstikogujad, Eesti kultuuri õõvastava saatuse tõttu, siiani abstraktse kunstiga harjunud, rääkimata selle omaksvõtust. Ka kunstiõppe protsessis käsitletakse mittekujutavat laadi ikka veel kujutava kunsti oskuste omandamiseks abivahendina. Sageli seostatakse seda vaid kompositsiooniõppega, mitte aga võimalusega end loovalt väljendada. Isegi uuemas kontseptualistlikus, meedia-, arvutija netikunstis domineerib kujutamine ning esemeline keskkond. Erinevalt kaasaegsest muusikast, kus on ammu kõrvale jäetud seda vanasti…
-
2009. aasta personaalnäitustest oli märkimisväärne kolmemõõtmeliste maalide näitus „Jäätisemandala” Pärnu Kunstike Majas. Näitus viis meid sinna, kus me nagunii kogu aeg oleme, ainult vaatenurk oli teine. Kõik poliitilised nihestused, religioossed püüdlused, majandusimed ja meelelahutusvahendid olid meieni toodud kõrvaltvaataja pilgu läbi. Veidi teisest ooperist oli isikunäitus „Franki Tiibet ja Koolon” ArtDepoos, kus esinesid animafilmide tegelased ja Frank, kelle kaudu konverteeriti Tiibeti filosoofia praegusesse aegruumi.
Täiesti uue mõõtme Pärnu…
-
Näituse maht, 7 kunstnikku ja 8 videot, on optimaalne, arvestades sellega, et video vaatamiseks tuleb aeg maha võtta pikemalt kui muidu kunstinäitustel; video on süvenema sundimise üks mõjusamaid vahendeid tänapäeva kunstis. Tööde valik on üsna hea, sest võib arvata, et ühel Eesti muuseumil on raske saada täpselt seda, mida ta tahab – kallis ja logistiliselt keeruline. Ulatudes väga tuntud kunstnikest vähem tuntud kunstnikeni, väga tuntud videotöödest…
-
Kuna peame rahvusvahelise kunstituruga kursis olema, siis osalesime ka Londonis Frieze’i tähtsamatel VIP i sündmustel. Kuigi meie tegevus baseerub erakapitalil, ei ole meil ambitsiooni konkureerida teiste Eesti eragaleriidega, kes näitavad peamiselt kohalikku kunsti. Tänu meie laienevale võrgustikule, proovime pigem tuua Eestisse väliskunsti ja korraldada sündmusi teistmoodi keskkonnas veidi teistsugusele publikule.
Kui tulla tagasi rahastamisallikate juurde, siis usume Eesti kultuuri rohkem, kui need, kes väidavad, et meie väikese…
-
Kahekümne kolmest eksponeeritud tööst valmis kümme ekstra selleks näituseks, ülejäänud olid juba varem olemas. Kuigi teoseid seob ja raamistab kuraatori keskne idee, on näituse üldpilt väga mitmekesine, seda nii kättemaksu tõlgendavate teemade kui väljendusvahendite poolest. Ei ole ühte selget ja kindlat vaatepunkti, vaid arusaamade ja käsitlusviiside paljusus. Tinglikult võib tööd lahutada kaheks suureks alajaotuseks: üksikisiku tasand ning ühiskondlikud, sotsiaalsed ja poliitilised teemad. Grupitasandil põrkuvad rahvuslikud identiteedid ja…
-
Alustame algusest ehk kuidas nii kaugele jõudsite: teid esindab New Yorgi galerii ja teid on arvatud maailma hinnatuimate videokunstnike hulka. Seda võib nimetada üpris toredaks edulooks.
Eija-Liisa Ahtila: Kui päris aus olla, siis ma ei tea, kuidas ma selleni olen jõudnud. Ma teen oma töid, elan kodus oma pere, s.o abikaasa, üheksa-aastase poja ja karvase kataloonia lambakoeraga. Mu elu on väga tavaline, kui välja arvata…
-
EKÜ tänavuse aastakonverentsi pealkiri oli „Kunstikompleks. Vaidlused asjade seisu üle” ning formaat lühiettekannetega teemaplokid ja avalik diskussioon. Esimene teema kõlas: „Museion ja academia – pilt ja teooria?” (Krista Kodres, Sirje Helme, Kadi Polli ja Katrin Kivimaa), teine: „Vana ja uus kunst” (Tiina Abel, Maarin Ektermann, Linda Kaljundi ja Tiina Mall Kreem), kolmas: „Kunstiajakirjandus” (Andreas Trossek, Eha Komissarov, Indrek Grigor ja Mari Laaniste) ja neljas: „Alternatiivsed institutsioonid” (Airi…
-
Nüüd neljanda „Scripta manent’i” juurde. Kõigepealt tuleb muidugi tõdeda, et tegemist pole mitte vaid rahvusvahelise, vaid sõna otseses mõttes ülemaailmse köitekunsti näitusega: osavõtjaid on Jaapanist, Austraaliast, Ameerika Ühendriikidest, Kanadast, Euroopa maadest rääkimata. Seda, et „Scripta manent” areneb tõusvas joones, näitab järgmine andmerida: esimesel 76 osalejat 12 maalt, teisel 157 osalejat 21 maalt, kolmandal 130 osalejat 17 maalt ja nüüd neljandal 171 osalejat 22 maalt. Kaugetest maadest…
