-
Kui esimestel näitustel ei aktsepteeritud meie oludes uuel tehnoloogial põhinevaid paljundusviise ja piirduti traditsioonilistes estampgraafilistes tehnikates looduga, siis tänaseks on „digitaalne revolutsioon” nähtav ja tunnustatud tõsiasi ka Eduard Wiiralti nimega seotud näituste kontekstis. Kõnealune väljapanek kinnitab tõika, mille rahvusvaheline graafikakogemus on juba varem reeglistanud: uus ei tähenda varasemast täielikku lahtiütlemist ja aitab teritada pilku ka hästi tuntud tehnikate väljenduslike võimaluste avardamise suhtes. Kunagist kartust, et digitaliseerimine…
-
Ene Pars tegutseb kunstnikuna väga kindlas nišis, kujundades rahvuslikust tekstiilipärandist tänapäevaseid vormistusi. Ta on aastaid, ammu enne tenniseid ja kummikuid, rahvusmustreid interpreteerinud ja kaasaegsesse keelde tõlkinud. Selle peamine väljund on suurendusena mõjuvad detailid rahvuslike tekstiilide värvi- ja mustrikooslustest lapitehnikas teostatud tekstiilidena. Tehniliselt filigraansena on ta omakorda eriliselt väärtustanud ja uuele tasandile viinud ka lapitehnika, tõstnud selle voodilt ja aksessuaari staatusest seinale iseseisvaks suuruseks. Meeldiv ongi see…
-
Per William Petersen on oskuslikult ära kasutanud ruumide eripära. Kohviku ekspositsioon koosneb 2003. aasta Portugali reisi ajal valminud portreedest, kus jäädvustatud erinevaid rasse, tüüpe ja karaktereid. Sellise valiku üheks mõtteks oli laiendada kohviku multikultuurilist haaret, sest omanik on ameeriklane, tema kokast abikaasa rumeenlane ja praktikant sakslanna. Mugava diivani peal istujat haarab teda igast neljast kandist ümbritsevate lõunamaiste nägude monumentaalsus ja jõud. Kunstnik on portreteeritute välimuse isikupära…
-
Intiimsed, hiljuti restaureeritud galeriiruumid vanalinnas dikteerisid teataval määral tööde valiku, mis ei pääsenud mööda Ilmar Torni hittidest temaatilise estambi vallas („Kaluri käed”, 1958, linoollõige, lehed puulõikesarjast „Inimene ja loodus”,1970–1973), kuid mille raskuspunkt on kammerlikumatel, lüürilisematel töödel, eriti aga õlipastellidel. Kunstisõber, kes tunneb Torni eelkõige kui karmi stiili üht tüüpilisemat esindajat eesti estampgraafikas, kui mehelikult „lapidaarse” (tema enda määratlus) laadi viljelejat, võib-olla üllatub, nähes sellist hulka rõõmsavärvilisi,…
-
Küttneri, eriharidusega metallikunstniku ja pikalt kunstipublikut rõõmustanud ehtekunstniku puhul tasub meeles pidada, et tegu on ühega kahest rakenduskunstniku taustaga liikmest kunstirühmitusest Ruum 312A. Ma ei arva, et installatiivse kunsti suund on tingitud ainult sellest, et ta on üle kümne aasta osalenud kujutavatest kunstnikest kolleegidega samadel näitustel, kuid Küttneri pidev liikumine hajutatud, žanripiire ületava identiteediga kunstnikutüübi poole on muljetavaldav. Küttnerit võib kohata peaaegu igal Veneetsia biennaali avamisel,…
-
Kõrvaltvaade. Maratoni tulemus
Kanuti gildi saali korraldatud vabalava formaadis festival täienes sel aastal neljanda üritusega. Selline kunstnikele, tantsijatele ja muusikutele vaba esinemisvõimalusi pakkunud festival on end igal juhul juba varasemate aastate jooksul tõestanud. See on andnud võimalusi paljudele enda ideid rakendada ja nähtavale tuua. Sellist laadi üritusi, kus ei küsita esmalt esineja staatuse järele, oleks vaja ka teistes kultuuri valdkondades sama targasti kujundada.
Tänavusel maratonil lendasid iroonianooled…
-
See on esimene, lihtsaim ja seega salakavalaim sotsiaalne positsioneering – lühim viis saada kellegagi kokku kirjutatud. Eva Seppingu ja Tanja Muravskaja ühisnäitusele „Meie” Draakoni galeriis on esimese huviväljas kaasaegse kunsti tegelikkust fragmenteerivate ja liistuletõmbavate vahenditega kuuluvustunde, patriotismi, rahvusluse, riikluse ja identiteedipoliitika ritualiseeritud omaruumid, väikese inimese anomaalsed ja anekdootlikud identifikatsioonid suurte süsteemide sees. Viimase nelja aasta jooksul kogutud videokatked viivad vaataja viimase eestlase jahile Tveri kunagises eesti…
-
Mõni võib-olla ütleks – oled ju põhikujundina kasutanud triipkoodi –, et miks, kurat, sa kasutad sellist kommertsialiseerumissümbolit, sa muudad nõnda ju iga asja tooteks.
Lugu on selles, et triipkood on tänapäeva maailma kõige levinum sümbol. Kui mõnel ajastul on olnud rist või Taaveti täht või mistahes, siis praegu on maailmas levinud triipkood, seda kasutatakse pea kõikjal. Võtsin aluseks ühe koodi ja töötasin välja säärase koodi, struktuuri, …
-
Nevski prospekti alguses Bolšaja Morskaja tänaval asub fotokunstnike ühenduse galerii Rosfoto. Väikeses saalis on 3. aprillini avatud näitus „Tänapäeva Peterburi piktoralism”. Piktoralism ehk maalilisus oli fotoajaloo üks esimesi trende: XIX sajandi lõpus, kui aparaadid lõid maailmast välkkiirelt detailseid „koopiaid”, hakkasid vastutuules ujujad fototehnikaga maalima. Pildistati natüürmorte ning enne klõpsu keerati fookus viltu. Selline aega kangastunud must valgus, mis sünnib eksperimentide kaudu fotolaboris, sobib valatult Dostojevski taagaga…
-
Antud festivali suhtes kõrvaltvaatajana, kuid päris pikalt feministliku kunsti tõlgendamise ning sellise mõtteviisiga näituste organiseerimise sees olnuna olen tundnud puudust teiste kultuurivaldkondadega koostööst, koostegemisest. Oma valdkonna sees ollakse tublid ja aktiivsed, naisloojate olukord, ka avalik esindatus, pole sugugi halb, aga valdkondadevaheline suhtlus, koostöö ja koos väljatulemine on küll puudu. Mida te sõsarkonna all mõistate ja kuidas üks festival, mis on ikkagi väike samm loodetavasti pikal teel,…
