-
Olles lõpetanud kunstiakadeemia stsenograafia eriala on Kaares lavakujunduse asemel pühendunud hoopis muusikale ja maalimisele. Meelelahutus ja pidude korraldamine tundub Kaarese puhul olevat tema identiteedi väljendusvorm. Subkultuurses maailmas ja selle vahendusel on Kaaresest saanud QBA , kes liugleb värvikireva elu laineharjal. Võib väita, et kunstniku loomingus domineerivad eelkõige värv ja joon, mis moodustavad omavahel põimudes maalimaailmu. Kord on teose koloriit ergas, kord jälle pastelne. Selgel, küllaltki paksul…
-
Teatava naiivsuse ning eneseiroonia brikolaažil põhineb ka Maria Juure ning Maria Arusoo näitus „Everything counts in large amounts” („Loeb vaid suur kogus”). Mängimine tüüpfeminiinse ning ainult väga kindlas kontekstis eksisteeriva alaväärsuskompksiga („Alanduse õppetunnid”) on kui Kai Kaljo krestomaatilise video „Luuser” 2011. aasta variant. Sotsioloog Zygmunt Bauman on toonud välja, et praeguses idividuaalsust rõhutavas ühiskonnas on tunnustamatus, väljajäetuse oht ning austuse peamised põhjused, miks ühiskonna vastu vimma…
-
Diskussiooni kontekst
Kui heita kiirpilk mittekollektsioonipõhiste meganäituste lähiajaloole, siis tuleks ainuüksi feministliku kunsti ajaloole ja tänapäevale pühendatud väljapanekute nimekiri üsna pikk: 2007. aasta Los Angelese kaasaegse kunsti muuseumi „WACK! Art and the Feminist Revolution” („Kunst ja feministlik revolutsioon”) ja Brooklyni muuseumi „Global Feminisms” („Globaalsed feminismid”), Hollandis 2009. aastal toimunud „Rebelle: kunst en feminisme 1969–2009” („Mäss: kunst ja feminism 1969–2009”), osaliselt „Gender Check: Femininity and Masculinity in…
-
Mida see väljapanek teile kui osalistele on andnud?
Lembe Ruben: Mulle on alati pakkunud huvi kunst, mis peegeldab emotsioone, kunstniku sisekaemust, otsinguid. Mäletan, kui Vive Tolli eksponeeris oma n-ö soditud, joonistustega kaetud lauapaberi, siis üks noor kunstiteadlane kirjutas selle kohta väga põlglikult, et tema küll ei taha näha vana kunstniku, pensionäri lauapaberit. Minu arvates oli see kohutavalt huvitav, sest Vive Tolli töödes – selles, mida ta…
-
Samas korraldatakse kõikjal üle maailma palju joonistamisega seotud üritusi. Näiteks Suurbritannias peetakse iga aasta ülimahukas ürituste programm „Big Draw” joonistamise populariseerimiseks nii huviliste kui professionaalide hulgas. 2009. aastast peale toimub Makedoonias Skopjes kord aastas suur rahvusvaheline joonistuste näitus, korraldatakse töötubasid jne. Pariisis toimib regulaarselt kaasaegse joonistuse salong, kus paljude riikide galeriid eksponeerivad ja müüvad oma joonistuste kollektsioone. 2010. aasta märtsis korraldati Pariisis kolmandat aastat järjest joonistamise…
-
Mõnevõrra irooniline, et Kasemaa, olles Eesti Riiklikus Kunstinstituudis saanud klassikalise joonistusoskuse, hakkas kunstikabineti noori 1970ndate lõpus suunama uutmoodi fotopõhiste kunstistiilide poole, milleks sai hüperrealism. Muigamisi slaidismiks kutsutud, kuna abivahenditena kasutati ORWO slaide, oli see toonases järelpallaslikus maalitraditsioonis peaaegu et avangardne kunstitehnoloogia, lisaks jultunud väljakutse traditsiooniusklikule Tartu kunstielule. Armsas linnas, kus Eduard Wiiralti, Konrad Mäe ja Ado Vabbe jälg ei olnud jahtunud, kus Elmar Kitse picassolik dünamism…
-
Tegu on olukorraga, kus maitse on suhu saadud, erialased baasteadmised ja -oskused omandatud, sisseelamine alles hoogu võtmas, kuid siis – kõik! – kool on läbi, tere tulemast, elu! Haridus on justkui poolik, aga magistrikohti on vähe. Pole siis ime, et stress hüüab tulles ning juhe on koos ja tulevik tundub kui mitte tume, siis kindlasti hägune. Selle tegelikult aastast aastasse korduva situatsiooni mängisid Madis Luige kureerimisel…
-
Ernst Jõesaar on ju Eestis ikka veel peaaegu tundmatu kunstnik, kuigi tema looming jõudis Rootsist autori tahtel kodumaale juba aastal 1979 ja siis korraldati ka järjestikku kaks näitust, Tallinnas ja Tartus. Küsimus, miks eksiilkunstnike töid on seni Eesti kunstimuuseumide üldekspositsioonides näha nii vähe, peaks olema tänaseks selgeks räägitud: nad on loonud oma teosed siinsest hoopis erinevas maailmas, tingimustes, mis polnud võrreldavad nõukogude aastakümnete modernismi ümbritsenud oludega…
-
Väljapaneku koostajad on aluseks võtnud ajatelje. Pilt pildi haaval viiakse vaataja aja sisse. „Aeg” ongi eesti pagulaskunstinäituse olulisemaid märksõnu. Näitusel ringi vaadates meenub tahes-tahtmata vana kõnekäänd: aeg annab arutust. Näitus tervikuna ongi üks suur „aja arutus”. Ehkki väljas on põhiliselt kolme maa, s.o Rootsi, Kanada ja Ameerika Ühendriikide pagulaskunstnike tööd (lisaks ka Prantsusmaale siirdunud skulptori Maire Männiku skulptuurid), hämmastab vaatajat nii väljapaneku mastaapsus, pagulaskunstnike arvukus kui…
-
Kuidas iseloomustada seda suurt ja ilmselt ka väga kallist kunstiprojekti? Kui vaadata Tuymansi näitusel osalenud kunstnike nimekirja, siis on see tõeliselt aukartustäratav: praeguste Kesk- ja Ida-Euroopa tuntud nimede nagu Zlatko Kopljar, Mirosław Bałka, Paweł Althamer, Anri Sala, Deimantas Narkevičius jt kõrval on esindatud praeguse kunsti ikoonid nagu Andy Warhol, Sigmar Polke, Gerhard Richter ja Takashi Murakami. Milline telg seda nimede kaskaadi koos hoidis?
Tamara Luuk: Kaasaegse…
