-
Mida Ida-Euroopa kontekst ikkagi tähendab? Pelgalt territoriaalne lähenemine ei ava ju teema sisu. Mida LGBTQI (lesbi, gei, biseksuaalne, transsooline, queer, interseksuaalne) projekti peale mõeldes tuli veel silmas pidada?
Airi Triisberg: Alguses oli meie lähtepunktiks mõiste queer, kuigi samal ajal andsime endale aru selle mõiste kontekstispetsiifilisusest. Ajalooliselt viitab queer väga konkreetsele aktivismimudelile, mis tekkis 1990. alguses USAs. Selle taustaks oli ühelt poolt AIDSi-kriis, aga teiselt poolt ka rahuolematus…
-
Milline on yéniche’ite olukord Prantsusmaal?
Enamik yéniche’eid on heledate juuste ja siniste silmadega. Nad on küll mustlased, aga nende esivanemad ei tulnud Indiast. Keskajast peale on nad rännanud Euroopas: Saksamaal, Šveitsis, Prantsusmaal. Elulaad on neil nagu teistel mustlastel.
Kas küsimus on vaid väljanägemises? Kui teistsugusel ehk mustlasel on põhjaeurooplase väljanägemine, siis kuulub ta ka n-ö õigete eurooplaste hulka?
Küsimus on kodakondsuses: kas on Prantsuse kodakondsus või ei ole. Kodakondsuse…
-
Arvestades Joonase enda kunsti, nii performance’eid, maaliseeriaid kui installatsioone läbivaid omamütoloogilisi narratiive, on tänapäeva müüdid loomulikuna mõjuv kontseptuaalne põhi tema viimasele kuraatorinäitusele. Näitus on esmapilgul omamoodi Pärnuga seotud kunstnike viimaste aastate parimate tööde kokkuvõte: väljapanekus säravad piisavalt eredalt Silja Saarepuu ja Villu Plingi video „Ego 157” (2009), Janno Bergmanni „Picasso kuul” (2010), Toomas Kuusingu uusimad linoollõiked (2010–2011), Pusa loomingulist arengut demonstreeriv viie maali valik (2001–2011) ja…
-
Auhinnaformaat on ausalt maha viksitud brittide Turner Prize’ilt, mis loodi aastal 1984, et aidata kaasa kaasaegse kunsti populariseerimisele, ärgitada diskussiooni ja pöörata tähelepanu uutele suundumustele. Sellisena on see ennast ka suurepäraselt kehtestanud. Nüüd proovib Köler Prize ka Eestis sportliku võitlusvormiga kirgi kütta. EKKMi Köleri preemia auhinna nominentide näitusel on kõik viis nominenti välja pannud kaks tööd: ühe varasema ja ühe spetsiaalselt selle näituse jaoks tehtu, luues…
-
Kangro käsitleb tuba kui „avalikkuse või avaliku „tegelikkuse” eest varjulolemise” paika. Mõneti võiks hoomata Gaston Bachelard’i ruumipoeetika diskursust. Ühtlasi annab mäng sõnadega teada, et autoril on teatud kahtlused tegelikkuse (ühesuse) suhtes, et näitust betoneerib vilgas ja ambivalentne hingedünaamika. Fotod seintel ümber (kõhuli!) maaslamaja näitavad autorit Pariisi korterites, samuti varjunult: kord on ta lambikupli sisse pugenud, kord katab teda raamatulasu või troonib tema alakehal kuldne kimäärlik skulptuur.…
-
Kuigi Hallek ja tema fraktalitest koosnev legopop kuulub kahele maale, Eestile ja Rootsile, on ta alati rõhutanud oma eesti päritolu (alates esimesest välisnäitusest Pariisis aastal 1968) ning tema videotööd on esindanud nüüd välismaal Eesti kaasaja kunsti. Kuid Raua preemiaga oleks jõudnud veel 1990. aastatel – elutööpreemiana – hinnata Karin Lutsu, Eerik Haamerit, Eduard Ole, Maire Männikut . . . . Miks seda ei tehtud? Väliseesti kirjanikke auhinnati tol kümnendil…
-
Ka teine tandem Tommy & Laurentsius ehk siis koostöö Toomas Tõnissooga on samamoodi läbi nagu ühistegevus Anna Daniela Saalistega. Alles on jäänud üksainus väike pisar ehk roos mustas raamis. On see varjatud lein või lihtsalt möödunud aegade meenutus. Võib öelda, et tema teosed seeriast „Saku tapeedid” (1996) on võtnud uue vormi. Need maalid ei ole lillelõhnalised, õis tuleb sealt ise leida.
Laurentsius on oma idedentiteedi järjekindel otsija, mis…
-
Teisisõnu: semiootikud käsitlevad kunstiteoseid kui märgisüsteeme, mida on võimalik esitada valemitena ja väljendada arvuliselt. Ilma semiootikata ei oleks võimalik luua keerukaid arvutiprogramme, mis matkivad ja isegi asendavad inimeste intellektuaalset tegevust. Ja kellavärgil on üks elusorganismidega võrreldes oluline erinevus, mis on ühtlasi ka eelis: kui kellamehhanism õigesti osadest kokku panna, tiksub see sama lõbusalt edasi nagu enne lahtivõtmist. Semiootikuid treenitakse nii, et see võimaldab neil hakata niihästi…
-
Pigem on see organism, mis kasvas kokku kunstniku inspiratsioonihetkedest ja kehastab looduse kogemust. Marta Stratskas maalib – tähendab, ta on. Kahel pool galerii sissepääsu ripuvad suureformaadilised tööd. Ühel on all must trambitud maa, teisel on ülal must tormine taevas ja mõlemat täidavad ringi rabelevad inimesed. Need, kes ilma sünnivad, teevad kõik, et mustast taevast langenuna jalule jääda. Need, kes end mustal maal leiavad, otsivad teiste omasuguste …
-
Tiit Pääsuke, un grande pittore estone, kes töötas eelmise aasta sügisel mõned kuud Mazzano Romano külalisateljees, laotab paletina vaatajate ette kümmekond Itaalia-teemalist tööd. Neis on rohkelt kinni püütud päikese soojust, igavikulise arhitektuuri suurust, hõõguvate kehade kuldseid varje ja punase veini maitset. Kui Eduard Ole oli Juhan Raudsepaga oma lühikese Itaalia käigu lõpul, seisis ta Milano katedraali ees ning konstateeris, et isegi Alpide mäestik ei ole olnud…
