-
Kuidas hindate „Seanaha” festivali rahvusvahelises tegevuskunsti kontekstis?
„Seanahk 3” oli väga huvitav ning sealjuures ka edukas sündmus. Just asukoht tegi selle ürituse eriliseks, julgen isegi arvata, et Euroopas ei leia teist sellist. Kindlasti peetakse teisigi tegevuskunsti festivale tugeva tähenduse ning võimsa potentsiaaliga paikades, kuid „Seanahas” on midagi väga unikaalset. Kui nägin seda inimeste hulka, kes Kiltsi lennuväljale performance’eid vaatama tulid, siis see oli selge märk, et festivali…
-
Endise Jugoslaavia aladel, mida võib pidada ka Euroopa naivismihälliks, lööb see Horvaatias ja Serbias eriti kõlavalt, peaaegu Goran Bregovići rütmides. 1950. aastate keskpaigas loodud Zagrebi naivismimuuseum Horvaatias ja unikaalne Serbia slovakkidega asustatud Kovačica küla naivismimuuseum on esimesed omataolised Euroopas. Jagodina naivismi ja marginaalse kunsti muuseum Serbias korraldab kõrgel tasemel rahvusvahelist naivistliku ja autsaiderite kunsti biennaali, Viljandist veidi suuremas Horvaatia linnas Koprivnicas peetakse juuli alguses rahvakultuuri ja…
-
„KONTi puretakse kahe nädala jooksul Tallinna Kalasadamas, kus oma teose kallal töötab korraga üks kunstnik, kes selle valmimise järel kohtub publikuga ja räägib oma loomingust laiemalt,” ütles Kumu kunstimuuseumi kuraator Maria-Kristiina Soomre. „Kokku valmib terviklik installatsioon, mis jääb hiljem üksikutel konteineritel maailma mööda edasi rändama.”
Konteinerid maalivad kunstiteosteks staažikad grafitilegendid ja uued lootustandvad kunstitegijaid Itaaliast, Brasiiliast, Prantsusmaalt, Poolast ja Eestist.
Projekti KONT veavad kunstnik ja kunstikorraldaja Jaanika Okk,…
-
See Tartu näitus oli ju üks esimesi, kus fotot vaadati kunsti osana. Eesti fotot kui sellist hinnati toona kõrgelt, kuid seda käsitleti kunstist eraldi.
Kui küsida, kuidas sellele näitusele sattusin, siis Peeter Tooming otsustas millegipärast minu töid eksponeerida. Foto poole üle otsustas toona tema ja kunsti poole üle Ando Keskküla. Foto kohta maksis veel Jevgeni Klimovi sõna, kuid tema oli siiski esijoones vahendaja külalisesinejate kutsumisel. Tuletaksin meelde,…
-
Ent üleskutse otsida kodus välja vanad villased esemed ja osaleda Saaremaal viltimiskursustel esitas just tema. Tema üleskutsed Eesti moekunstnikele on sisaldanud üllatavaid avaldusi: teha teadlikult vähem igapäevast tellimustööd, süveneda, ammutada jõudu tarkusest ja võtta hoog maha ilumaailma konkurentsirattas. Eesti majandusolusid ja väga väikest ostujõulist haute couture’i tarbijaskonda arvestades on soovitused enamgi kui õiged ja Anu Hindi pisut lihtsustatud, ent kõigiti sümpaatiat äratav maailmavaade loodushoidu propageeriva moekunstnikuna tekitab…
-
Klaasinäituse puhul on iseloomulik, et pealkirjas nimetatud teema kõrval on näituse teemaks ka klaas ise (nii materjali eripära ja võimalused: optilised efektid ja üllatuslikud tehnoloogilised võtted), aga ka klaasiga kaasas käivad seosed ja tähendused. Kui otsida klaasikunstis poolusi, mis põhimõtteliselt eristuvad, võiksid nendeks olla julge ja aus materjalikeskne dekoratiivsus ja teiselt poolt klaas kui loo jutustamise või meeleolu tekitamise vahend. Esimese lähenemise korral otsitakse materjalis seni tundmatuid…
-
Ja edasi räägime pärastsõjaaegsest ruumitunnetusest, mis on pea lahutamatu eksistentsiaalsest dialoogist eimiskiga ja kannustatud – vastupidiselt eelnenud ajastutele – püüdest vabaneda (piiravast) ruumist. Tuues paralleele kunsti kontekstist, kohtame Alberto Giacometti ruumisuhtes ka olulisena biograafilisi ja subjektiivseid momente. 1929. aastal kirjutab ta: „Kogu meie kirg on suunatud üheselt sellele, /. . . ./ et avastada uut ruumi, üht väikest osakest uuest ruumist.” 1927. aastal asus ta Pariisis elama aadressil Rue Hippolyte…
-
Kontrastiprintsiip töötab. Korralikule maalinäitusele sattunud üksik hea videoteos paneb ennast vaatama. Nii särab ka sellel näitusel Flo Kasearu lühifilm „Parim enne on möödas” (2010), mis oli minu jaoks isiklikult üllatus. Filmi on varem eksponeeritud „ART IST KUKU NUT’il” Tartus ning Kasearu hiljutisel isikunäitusel nüüdseks juba suletud kontrakultuurikeskuses Pärnu südalinnas. Dokumentaalsel ainesel põhinevas lühifilmis löövad kaasa tuntud ja populaarsed eesti näitlejad, kes tänu oma tuntusele ja populaarsusele osalevad…
-
2004. aastal Koreas (taas!) asutatud rühmituse juhtfiguur ning ainus kogu selle aja jooksul oma püsiliikme staatuse säilitanud Rubens on Billeneeve. Tema on ka nüüd juba ikoonilistena mõjuvate kostüümide autor ja ilmselgelt lähtuvad need temast endast – ta kehast ja aastate jooksul järjest filigraansemaks minevast, kuid samas oma põhiolemuselt üllatavalt muutumatuna säilivast visuaalsest identiteedist. Disainides kehtivatele iluideaalidele vilistades iga tolli oma kehal, on Billeneeve kahtlemata rohkem moekunstnik kui…
-
„Puhas” on meeldivalt eneseküllane postminimalismi sugemetega näitus. Kuigi eesmärk on risti vastupidine: kutsuda vaatajat osalema! Sest suurem osa väljas olevatest töödest intrigeerivad mõtlema pildi olemuse üle. Kus lõpeb maal? Kus lõpeb video? Kus lõpeb foto? Laura Põld esineb näituse suures saalis krobeliste monokroomsete maaliruutudega, meenutades neid kordi modernismi ajaloos, mil kriitikud on lubanud endale n-ö laudlina nalju, mis on tagantjärele küll enamasti nende endi vastu pöördunud.…
