-
„Art ist kuku nu ut’i” (pakun kasutuseks „Kukunuut”) Abramovići näituse pressitekstis seisab: „Festivali korraldajatena oli meie soov teha kohalikule kunstipublikule lühikeseks ajaks kättesaadavaks see, mis mujal maailmas on elementaarne. Üritame tuua perifeeriasse natukenegi seda, mis asub pidevalt tsentris, nii geograafilises kui intellektuaalses mõttes.” Nagu näha, käsitletakse perifeeriat millestki ilmajäämise võtmes ehk negatiivse fenomenina. Sünonüümisõnastik eelistab perifeeriale eestikeelset „kolgast” ja pakub paralleeliks järgmist: „Ääremaa, perifeeria, provints, pärapõrgu,…
-
Linnaruumis ja kaldapealsel võistlevad publiku tähelepanu pärast valgusetendused. Ehitustel on töömehed kraanadki tuledega ära ehtinud. Isetegevus on lubatud.
Üleilmastumine, turismikonkurents ja identiteediotsingud on eri maadel viimase tosina aastaga sünnitanud ridamisi perioodiliselt tegutsevaid valgusfestivale. Bettina Pelz, hinnatud disaini- ja arhitektuuriprojektide kuraator Saksamaalt, nimetab valgusfestivali linna seisundi visuaalseks seismograafiks. Lisan, et võnked leiavad aset vaimsel pinnal, seismogramm on nähtav helendaval kujul ja kõneleb ka majanduse seisundist. Valgusfestivalid toimuvad Tallinnast…
-
Mille üle näitusel ise kõige rohkem rõõmu tunned?
Head meelt teevad läinud sajandi innovaatilised eksponaadid. Näiteks Lutheri vabrikus leiutatud veekindel liim (autor Oscar Paulsen, 1896), mis võimaldas valmistada veekindlat vineeri ja viia selle tootmise uuele tasemele. Selle tõestuseks on näitusel väljas Lutheri vabrikus toodetud kohvrid. Näitusel võib näha Minoxi minikaamerat, mille leiutas Walter Zapp. See on tõenäoliselt kõige tuntum Eestis disainitud ese maailmas. Sellega on pildistatud kroonitud…
-
Nädala jooksul võtsid sündmused tormilise hoo ning pressi kaudu jõudis meieni muuseumi saatuse korraldamise asjus pidevalt muutuvaid plaane, mis andsid lapsusele tõese värvingu. Kumu mainis minister tõesti juba oma 12. septembri väljaütlemistes kui institutsiooni, kes peab hoolitsema, et riigi kunstivarad oleksid kindlates kätes! Kunstivarade omanik on ju Eesti Vabariik ja seni olid need varad Tartu Kunstimuuseumi hoida, kes oli seda, vaatamata rasketele oludele, teinud professionaalselt ja…
-
Jutud Tartu kunstielu hävimisest, kui seal ei ole omaette riigiasutust riikliku muuseumi näol, on minu meelest kummalised. Meie eesmärk on just muuta Tartu kogud inimestele senisest palju kättesaadavamaks, edendada koostöös Tartu ülikooliga Tartus kunstiteadust ja näitusetegevust ning saavutada Eesti Kunstimuuseumi juhtimisel Tartu inimestele nii muuseumi kogude kui välisnäituste kättesaadavaks tegemine nende kodulinnas. Ma loodan, et Tartu elanikud toetavad seda ettevõtmist. Oluline on ikka asja sisu,…
-
Tartu Kunstimuuseumi loomise idee pärineb kunstiühingult ja -koolilt Pallas, kes seadis eesmärgiks luua Eesti Vabariigi kaasaegsete kunstnike loomingut koguv, säilitav ja tutvustav institutsioon. Tartu Kunstimuuseum on missioonitundega tegutsenud kõik need aastakümned. Meie kogud, mille omanikuks on Eesti Vabariik, ei ole taskurätik, mida taskusse panna ja punktist A punkti B asetada. Kunstikogude asumine Tartus ja Tallinnas tähendab ühele riigile nii riskide hajutamist kui ka respektiga suhtumist Tartusse…
-
Olen aastakümneid elanud kogu Eesti muuseumirahvaga ERM i uue kodu valmimise ootuses, mida ühes oma luuletuses on väljendanud Kalju Konsin. Loodan, et see saab kultuuritraditsioonidest küllastatud Raadil lähiaastatel teoks.
Tartu Kunstimuuseum
Kui varem olin Tartu Kunstimuuseumi pigem sattunud, siis 1950. aastate lõpust hakkasin seal käima. See muuseum oli äkki, nagu Vanemuise teatergi, põnevaks muutunud, tõmmates ligi iseäranis kunstirahvast ja tudengeid, ent äratades ka laiema publiku huvi. Kunstnike liit…
-
1-2-3-4 – ütle, et armastad mind üha rohem1
Mart Vainre näitus „Õigel ajal õiges kohas, alati” koosneb kolmest fotorealistlikust maalist, maalitud minapildist, autoportree muutusi dokumenteerivast animatsioonist ja videost. Väljapaneku esimene osa on „Üks-kaks-kolm ehk Sinine-punane-kollane” ja teine pool võiks olla „Neli”, mis väljendab Vainre soove ja ambitsioone otsesemalt ning on võtmeks kogu näitusele.
Näituse nimiseeria on noore kunstniku püüd jäädvustada ja pikendada erilisi seisundeid võõras linnas. Kodulinna erilisus…
-
Iga mõte on kuldkapslis, ent siiski loetav ja vaadeldav. Niiviisi on näitusele kogunenud juba hulgaliselt aktiivseid kaasamõtlejaid, kel igaühel oma sõnum ja lugu ja suhtumine. Aga installatsiooni välisilme on ühtlane, kargelt dekoratiivne, sirgjooneline ja kuldselt kumav. Omamoodi sotsioloogilise uurimuse vaimus jätkub näitus ka Vaala teise korruse trepigaleriil.
Ühtses tumedas raamistuses on eksponeeritud seintel kolmekümne isiku tekstid kullast ja mullast. Need on vormistatud eri kirjafontidega väljaprinditult eesti- ja…
-
Kursuslaste esimesel kogunemisel Amsterdami tuntud keskuses Felix Meritis, XVIII sajandil asutatud kultuuriühingu ruumides, hingasin kergendatult: minust eakamaid oli õige mitu.
Üheks õppuriks oli pikk esinduslik vanahärra, keda pidasin algul professoriks (mida ta laialdased teadmised muidugi võimaldanuksid). Rühma liikmed tutvustasid end, mainides ka oma päritolumaad Belgiast Austraalia ja Kanadani. Minul tuli kõigepealt ühendada mõisted Eesti ja Läänemere maad, järgnes küsimus Balti- ja Balkani maade erinevuse kohta . . . . Küllap…
