-
Nimetatud teemasid leidis ka d’Asnières’ lossi näitusel „Vabadus” („Liberté”). Liina Keevalliku lippude all, mis läbivad kogu näituseruumi, astub vabaduse mõiste dialoogi XVIII sajandi rokokooarhitektuuriga. Sel revolutsioonieelsel sajandil oli vabadus filosoofide ja kunstnike meelisteema, millest sai revolutsiooni käigus juriidiline ja poliitiline põhimõte. Baroksest vabadusest sai rangema joonega klassitsistlik vabadus. Kuigi vabadus poliitilise põhimõttena, mis on saavutanud globaalse „religiooni” tähenduse, on kahtlemata prantsuse väljamõeldis, peab siiski tõdema, et…
-
1980ndail kujunes Kaie Partsi looming silmapaistvalt monumentaalseks. Tema abstraktsed suureformaadilised metallskulptuurid ühendasid kunstiinstituudis metallikunsti erialal omandatud erialaspetsiifilised tehnikad autori omanäolise ruumi organiseeriva skulptorimõttega. Ta oli astunud metallierialale Tartu kunstikoolist saadud arvestatava skulptuuriõpingute pagasiga. Kaie Partsi 1980. aastate tööd tuleks liigitada skulptuuri valdkonda. Tema loodud metallplastika paistab silma lihtsa kujundlikkusega ja on teostatud juveliiri perfektsusega. Vasest, messingist või terasest kujundid valdavad ruumi rahuliku piduliku dünaamikaga, luues vaatajas…
-
Need kaks ettevalmistavat sammu ehtekunstist kirjutamise suunas viisid mu lõpuks Maria Valdma näituseni „Võõrastemaja” ehtegaleriis Iida. Valdma esitab meile monokroomsete väikeobjektide seeria, mida iseloomustab taaskasutatud ja hinnalisemate materjalide ühendamine ning tugev kujundipõhisus. Peamiselt katuseplekist ja mustast tammepuust ehted on kas abstraktsed või sisaldavad inim- ja loomafiguure. Iga ehe on paigutatud raami(le) – valge värviga kaetud vana talumaja aknaraami(le), mis omakorda rõhutab pealkirjas sisalduvat ruumilist keskkonda ning…
-
Ajalehetekstiline kollaažimaterjal kord rekonstrueerib metropoli (esindus)hoonete ehituskehandeid, kord lammutab need tühjalt haigutavaiks, otsekui pommitusjärgseiks varemeiks, kord loob mulje linnale justkui poseerivale modellile langevast tugevast (meedia) külgvalgusest, kord pakib kokku või katab (meedia)uduga terve majade massiivi. Oluline on, kuivõrd kunstnik on kasutanud ära / lähtunud antud kollaažimeetodi väljenduslikust potentsiaalist. Kas vormiline võte iseenesest transformeerub sisuliseks sõnumiks? Nukke „Urban Mystic” võimendab sõna otseses mõttes nägema: linn on meediast…
-
Valli Lember-Bogatkina on realistlik kunstnik, kes kasutab sageli oma töödes 1950. ja 1960. aastatele iseloomulikku dekoratiivset üldistust. See on dekoratiivsus monumentaalses mõttes, midagi sellist, mis eemalt vaadates selgelt märku annab, et tegemist on mingit kohta kaunistava asjaga. Ehk teisisõnu, et tegemist on kunstiga. Mis meenutab, et kunsti ei saa määratleda ainult teoreetiliselt, vaid seda tehakse ka praktiliselt. Kui valdav osa ühiskonnast peab midagi kunstiks, siis see…
-
Riia ja Tallinn, komparatiivselt
Millised ka polnud poliitilised kokkulepped, mis ajendasid memoriaali-võistlust välja kuulutama, on hea teada, mida on selles vallas tehtud naabermaal. Eestis toimuvat on adekvaatne võrrelda pigem Läti kui näiteks Prantsusmaaga.
2007. aastal korraldas Läti kultuuriministeerium Riias kommunismiohvrite memoriaali rahvusvahelise võistluse. Toona oli kultuuriministriks karismaatiline kunstiteadlane Helēna Demakova, kes kureeris 1995. aastal Läti Sorosi kaasaegse kunsti keskuse aastanäituse „Monument”. Üldse tegeldi läti 1990ndate kunstis kirglikult linnaskulptuuride…
-
Hoone tausta ja arhitekti idee kirjeldus ei ole aga kindlasti see, mida ühelt kriitikult oodata, sellega saab arhitekt hakkama ka ise. Õpetatud arhitektuuriteadlasel-kriitikul on maja kohta kindlasti palju rohkemat öelda. Ta oskab arhitekti mõtet ja selle teostust vastavalt kontekstile ka hinnata, selle üle arutleda, tuua paralleele teisest ruumist, teisest ajast, anda hinnangu sellele, kas idee toimib antud olukorras ja ajahetkel, kas see on originaalne, innovatiivne jne.…
-
Arhitektuuri- ja disainikriitika diskussioonis osalesid Eesti Ekspressi arhitektuuritoimetaja Karin Paulus, ajakirja Maja peatoimetaja Triin Ojari, Sirbi arhitektuuritoimetaja Margit Mutso, disainikriitik ja ETDM peavarahoidja Kai Lobjakas, disainerid Kristjan Mändmaa ja Mare Kelpman, arhitekt Inga Raukas ning mina vestlusjuhi ja ajakirja Ehituskunst esindajana. Kui vaadata kogu trükimeedia välja, siis moel või teisel on disain ja eriti arhitektuur päris palju esil, eriti kujutava kunstiga võrreldes. Kuid enamasti leiab sel…
-
Kuid kuidas tuleb toimida nädalalehes – pean silmas kultuurilehte Sirp –, kui päevalehe poliitika on keskenduda vaid mõnele olulisemale sündmusele, tähtsamale tegijale, nagu väitis kunstikriitika päeval Postimehe kultuuriosakonna juhataja Heili Sibrits? Eks kultuur (ning millegipärast eelkõige kunst) kipu ikka tagaplaanile jääma, kui tegu on kas väljaandele otseselt kasu toova reklaamiga või kaudselt lugejaid juurde meelitava atraktiivse sündmusega. Seetõttu ei saa kultuuritoimetajad sugugi kindlad olla, kas neil…
-
Esimesse toimetusse – tegelikult te seda kooslust siis toimetuseks ei nimetanud – kuulusid Maarin Ektermann, Margus Tamm, Elnara Taidre ja Margus Kiis, kes kõik osalesid Sirbi 2006. aasta vestlusringis. Kas oli veel keegi?
M. M.: Ka Indrek Grigor on algusest peale olnud Artishokiga seotud.
Kes kuulub praegusesse toimetusse?
M. M.: „Ära on kukkunud” Margus Kiis. Ta on nüüd Müürilehe autor. Juurde on tulnud Liisa Kaljula, Gregor Taul ja Kati…
