-
Kunstniku tugevalt värvipõhine looming tuletab meelde vanu ruume ja otsib uusi, kusjuures ruumid võivad olla nii suletud kui ka avatud. Tema poolt läbi mängitud erksad akordid ja võnked ning geomeetrilised seaded annavad aimu, et värv on tõhus, väärt ja püsiv vahend meie meeli teritama ja hingesügavusi vabastama. Helga Roht Poznanski hilisloomingu tooniküllasust aitab esile tuua ka musta värvi ehk tumeda energia olemasolu, mida vormistades on kunstnik…
-
Millega põhjendatakse kaasaegse kunsti professori koha kaotamist? See tundub praeguses olukorras, kus kõikvõimaliku visuaalsuse hulk nii reaalses kui ka virtuaalses maailmas järjest kasvab, täieliku rumalusena. Meil on võetud vastu uus kunstiõpetamise õppekava, mis hõlmab just nüüdiskunsti õpetamist ning eeldab nii kunsti kui ka kunstivälja head tundmist. Tallinna ülikooli kunstihariduse osakonna üliõpilased hakkavad ju seda õppekava ellu viima.
Juriidiliselt on kõik korrektne: sain oma ametikoha kaotamisest teada e-kirja…
-
1. Astudes taas festivalimelusse kolmapäeva õhtupoolikul, nüüd juba kergete südametunnistusepiinadega vahele jäänud päeva pärast ja kindla otsustavusega järgmisel kahel päeval võimalikult paljudest etendustest siiski osa saada, lülitusin festivali kavva. Mis seal salata, siseneda hotelliatmosfääri oma kodulinnas, kus sul õigupoolest sinna miskit vältimatut asja ei ole, on festivalile vaatamata, ikkagi natuke võõristav. Viru hotelli barokselt kitšisegune õhustik kiirgab massiivse grupiturismi, hospitality industry, mitte aga igale üksikkülastajale ja…
-
Kui tunamullu oli osalejate ring rahvusvaheline, 3 siis seekord olid kõik Baltimaadelt (kuigi Anu Allas, kes rääkis 1980. aastate eesti kunstist, esindas institutsionaalses mõttes Berliini vabaülikooli) ja tegelesid peaaegu eranditult ka oma maad puudutavate teemadega. Vaid Maria-Kristiina Soomre puudutas Eestit kaudselt: kõneles näituste uurimisviisidest laiemalt, keskendudes 1977. aasta Veneetsia biennaalile. Ma ei hakka siinkohal ettekandeid ükshaaval käsitlema,4 teen üldisemaid tähelepanekuid, vaatlen läbivaid probleeme (seetõttu keskendun ka…
-
EKKM on ennast tõestanud kui väga vajalik nüüdiskunstikeskus meie üha konservatiivsemaks muutuval kunstiväljal. Tegelikult ei piirdu EKKMi tähendus ja nähtavus vaid Tallinna või Eestiga, teid tuntakse ka väljaspool, vaat et enamgi veel. Tänavusuvise läbimõeldud, mitmekesise, nähtava, aktiivse tegevuse taga oli paljuski Tallinna kui Euroopa kultuuripealinna toetus. Midagi pole teha, igavesti pelgalt missioonitunde ning kirega tegutseda ei jõua keegi. Mis saab järgmisel aastal? Kas on loota riigi,…
-
Samast ajast pärineb ka kunstniku maailmavaade, mis baseerub armastusel lähedaste inimeste ja teiste olendite vastu. Tundub lihtne, ent sugugi mitte üldmõistetav. Olen õnnelikult sattunud tema näitustele ka Pärnus või Haapsalus ja näinud nii ka näiteks 1980ndate suuri figuratsioone Kihnu naistest. Hilisemad maastikud seelikuriietega üle laguneva jäävälja või mõne muu tühermaa on ju tegelikult edasimõtlemine samast kunagi tajutud tõdemusest, et inimese elumaailm võib piirneda ka ühe väikese…
-
Kumu väljapaneku kohta on pressis kasutatud isegi mõistet „eklektiline”, kuigi see negatiivse alatooniga osutus pole minu meelest päris õigustatud. Kui nüüd kasutada näituste puhul võrdlusena koolifüüsikast tuntud mõisteid „tsentrifugaalne” ja „tsentripetaalne”, siis on seekordne näitus Semperi kohta erandlikult tõepoolest mitte ühtekokkujooksvalt unifitseeriv, vaid tsentrifugaalne, erinevaid teemasid, käsitlusviise ja meediume hõlmav, erinevaid märksõnu laiali paiskav tervik. Meile kaugustest lehvitava Semperiga avamis-performance, mida sai vaadata Kumu katuselt ja…
-
Teie Budapesti galerii on tegutsenud 1988. aastast. See oli esimene eragalerii Ida-Euroopas, endises sotsialistlike maade blokis üldse. Tegelikult oli sellel sammul märksa suurem tähendus: selle galerii tegevusega panite aluse uuele, teistel alustel tegutsevale galeriide süsteemile ja kunstiturule selles regioonis. Kuidas on lood Ida-Euroopa kunstituruga praegu?
Vaieldamatult on Ida-Euroopa kunstiturg ka praegu olemas, kuid see ei toimi igas riigis ühtemoodi. Enamik endise sotsialistliku bloki maid tunneb ennast üksikuna,…
-
Väikese Illimari (varem Veere) tänaval Nõmmel Tuglase majana tuntud, täisnimetusega Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakond rajati hoonesse, mille oli Artur Adson ehitanud 1933. aastal ja kus Adson ja Marie Under elasid kuni Rootsi põgenemiseni 1944. aasta septembris. Muuseum rajati täpselt 40 aastat tagasi, 28. septembril 1971. aastal, umbes pool aastat pärast Friedebert Tuglase surma ja Tuglaste vara testamendijärgset pärandumist ENSV Teaduste Akadeemiale (võib-olla…
-
Iga uus põlvkond on näinud vähegi laiapõhjalisema näituse puhul nõukogudeaegse ülevaatenäituste restauratsiooni, kuigi nad ise pole sel ajal elanud ega neid näitusi näinud. Sel ajal olid mäletatavasti kevad- ja sügisnäitused: esimene Tallinnakeskne, teine vabariiklik. Tartlastel olid oma näitused, mida sõideti pealinnast lausa bussiga vaatama, ja vastupidi.
Postmodernismi pooldajad deklareerivad küll sõnades pluralismi ja kõige lubatavust, kuid nende demokraatlikkuses võiks siiski kahelda. Igasuguste siltide all käib halastamatu võimuvõitlus:…
