-
See näitus on ilus, sest kõik tööd on ilusad. Häbenematult ilusad. Ilu kaudu traagikat tajuda on eriti valus, sa ei tunne seda kohe. Esmapilgul tunned ainult suurt ohoo-imetlust Katrin Pere 2011. aasta valminud suurte pannoode „Muretiib”, „. . . .uinuda, võib-olla undki näha. . . .” ruumimõju ja intensiivsuse üle, siis tuleb arusaamine, mis olnud ja mis võib järgneda. Nagu ka Annika Tedre video puhul, mis projitseeritud Katrin Pere vaibale „Ühe mõtteta”…
-
Elo Järve huvitas õppimise ajal ennekõike köide kui kõige graafikalähedasem nahatöö osa, aga tema köitekaaned hakkasid üsna pea kasvama ruumilisteks, välja kahemõõtmelisusest. Oli see nüüd materjali võim või kunstniku võlujõud, mis peale jäi, aga Elo Järve kunst ei mahtunud enam raamatukaantele ära. Ta lõi köitekaane kinni ja läks oma rada, üht üsna iseseisvat ja seni käimata teeharu pidi hakkas ta astuma (või kappama nahkse ratsu seljas)…
-
Kunstiloomingu võiks Mitkide puhul laias laastus kaheks jaotada, jättes ühisnimetajaks Peterburi ja vene kultuuri. Suur osa loomingust on seotud mitteparaaditseva Peterburi kujutamisega: maalitakse sadamakaid, raudteede kohtumiskohti, ilma akendeta sisehoovide seinu, vanu tööstuskorstnaid, väikseid kirikuid, marginaalseid linna arhitektuurseid kooslusi, agulit – kõike, mis annab edasi linna algupära. Peterburi on Venemaa ohvrialtar ja püha koht. Peterburi kujutamine ja mööda maad ringirändamine on oluline pidepunkt nn isade põlvkonna ja…
-
Mari Jõgiste installatsioonis on videol aga keskne roll. Käepäraste vahenditega esitatud Jeesuslapse sündi kujutav marionett-teatri etendus, mille heliribaks kõlab Lõuna-Ameerika kurikuulsa seriaali „Lihtsalt Maria” tunnusmuusika, ulatab näitusekülastajale religioosse kitši võtme, millega avada kõrvalsaali – või siis pigem kabeli – pimeduses esitatud butafoorsed, Mehhiko surmakultust parodeerivad altarid. Seintel rippuvad maalid aga võivad altarite olematus valguses üldse märkamata jääda. Paraku jääb ebamääraseks ka selle varjatuse sisuline taotlus. Näib,…
-
Õpetajad Ado Vabbe ja Johannes Võerahansu
Täpsete pintslitõmmetega on paika pandud valguse veiklemised, valguse ja varju vahekorrad ning kujutatud seisundid, nii looduses kui ka inimsuhetes.
Eriline mõju on Viktor Jõgeveri autoportreedel, mis võimaldas kogu praeguse näituse kujunduse neile üles seada. Säälhulgas üks õlivärvis teostatud autoportree, mida mäletan juba aastate eest Viktor Jõgeveri abikaasa Silvia Jõgeveri juurest, jäigi esimesest nägemisest lummama ja sai nüüd näituse käivitajaks. See sügavale vaatav…
-
Eelmise aasta lõpul avati Tallinna vanalinnas uus kunstigalerii – 1 galerii. Mis põhimõtetel hakkab see toimima? Mida seal eksponeeritakse? Kes ja kuidas seda rahastab?
Tamara Luuk, kunstiteadlane, galerii nõuandja: 1 galerii (www.1galerii.ee) on väike õdus galerii Rüütli tänava alguses. See sündis Vahur Krafti, Luksemburgi aukonsuli soovist laiendada aukonsulaadi siiani valdavalt muusikat vahendanud kultuuritegevust ka kunstile. Kuna olen aastaid töötanud nii Belgia kui Luksemburgi kultuuriruumis, siis panime koos…
-
Satiiri ja tundlikku teravust ümbritseva suhtes kohtame Bertemese puhul igal sammul.
Näituse üks keskseid teoseid kannab pealkirja „Spiel nicht mit den Schmuddelkindern” ehk manitseb: „Ärge mängige kasimata lastega!”. Maali taustas on kujutatud idüllilist Kesk-Euroopa linnakest, esiplaani täidab koerpoiste kamp. Teose pealkirja on Bertemes saanud kuuekümnendate aastate samanimelisest laulust, mille autor Franz-Josef Degenhardt on tuntud oma tekste ka viisistava poeedi ja satiirikuna. Bertemese puhul näen selles pealkirja kaudu…
-
Krista Mölder, kas sellise projekti puhul on kunstnik täiesti vaba ise otsustama, mida ta teeb, või esitas kuraator n-ö lähteülesande?
Enne lõpliku valiku tegemist pidid kõik n-ö kandidaadid esitama kuraatorile oma üsna täpse visiooni, mis Akita puhul huvitab ja mida nad seal pildistama hakkavad. Kuna mul isiklik Jaapani kogemus puudus, siis valisin kaudse materjali põhjal välja kolm teemat, millesse plaanisin süveneda. Need siis ka esitasin kuraatorile, kuigi,…
-
Just Jaroslavlis kohtus Lehis kauaaegse sõbra Aleksander Pilariga, kelle töödega on tema akvarellilaadi hiljem tihti võrreldud. Tõsi küll, väeosas oli Pilar kirjas varustajana, Lehis aga orkestrandina. Evald Okase töid imetlesid nad Jaroslavlis mõlemad. Oma esimeseks juhendajaks pidas Lehis aga Adamson-Ericut. Sõja järel Tallinna naasnud, sai ta muusikuna tööd Eesti Raadio estraadiorkestris, töötades trompetistina 1964. aastani. Tallinnas taas kohtudes kutsus Adamson-Eric Lehise vastavatud kunstiinstituuti maali õppima.
Mitmekülgselt andeka…
-
1970. ja 1980. aastad olid eesti plakatikunsti kõrgaeg. Eeskätt kultuuriplakati puhul hakati kasutama fotomontaaži ja lavastusefekte, tehnilise pagasi piiratuse tõttu tekkis eriline koolkond. 1960. aastatel kinnistus mõiste „autoriplakat” ehk tiražeerimata plakatikavand, mille edendamise ja uuendamise eesotsas oli tollal Alfred Saldre.
Muuseumikataloogides (näiteks ekm.digikogu. ee, Eesti muuseumide veebivärav) leiab otsija üsna kergesti kunstinäituste taustamaterjali. Eesti Kunstimuuseumi (EKM) kogus on päris unikaalseid guašiga paberile maalitud 1950. aastate originaalplakateid (s.t…
