Esmalt mõne sõnaga kahest näitusel eksponeeritud tööst. Varasem neist on „Esc”. Kui jätta välja koha- ja ajaspetsiifilisemad teosed, siis oled positiivset vastukaja saanud mitmele teiselegi varasemale tööle, mida oleks võinud Köler Prize’ile esitada: näiteks humoorikad „Parim enne on möödas” (2010) või…
Möödunud sajand oli tunnistajaks sellisele intellektuaalsele arengule paljudes eri valdkondades: filosoofia sulgus üha enam omaenda formulatsioonide sisemise loogika analüüsi (nt keelefilosoofia ja neopositivism), sotsioloogiliste probleemide hulgas tõstsid üha jõulisemalt pead küsimused sotsiaalteadusliku praktika enda kohta (nt teadusliku välja sotsio-loogika ja probleemid refleksiivsusega) jne. Ka kujutava kunsti sisulisse fookusesse asetati üha enam kunst ise. Võsa-Tangsoo seekordne isikunäitus on samamoodi piiritletud, kuivõrd tegemist on töödega, mis viitavad teistele…
Eespool nimetatud teost, mida grupiarutelus pidas nii mõnigi homoseksuaalsuse ja pornograafia väljenduseks ning mida Eha Komissarov (vt Keskus 2010, nr 7) on püüdnud dešifreerida erootilise kunsti prisma kaudu, ei saa seostada siiski vaid seksuaalsusega. Pigem võib isegi väita, et seksuaalsusel pole selles teoses muud rolli kui demonstreerida seksuaalset ühet kui üht võimu jõhkraimat instrumenti. Olulisimal kohal ongi teoses pigem võimusuhted: hegemooniline ja allutatud maskuliinsus on vaatajale…
Vitriinid: ühes on eksponeeritud kunstnike töövahendid ehk kõike see, millest maalid koosnevad: lõuend, värvipigmendid ja sideained, nende algosad. Teises vitriinis püüavad pilku eri suurusega klaaspurgid. Moosi asemel on umbes neljakümnes purgis maalide puhastamisest mustunud sajad, isegi tuhanded vatirullid. Igal purgil on selle täitja nimesilt: lisaks mainitud Hilkka Hiiopi nimele veel Kristina Aas, Merike Kallas, Oliver Orro, Anneli Randla, Lilian Hansar, Sirje Karis, Signe Kivi jpt.
Stendid: tellinguil…
Esiteks on see Tõnis Vindi kujundus, mis ilmsele kokkuhoiupoliitikale vaatamata joonistab üsna hästi välja kunstniku 1980ndate keskpaiga autoripositsiooni, teiseks Eha Komissarovi tekst, mis praegu üle lugedes jääb küll pisut liialt kunstiajalooliste mõjutuste markeerimiseks, kuid osutab kunstniku rituaalsete „märkide korrastatuse ja kunstikeele puhastamise kaudu semiootilise universumi” loomisele. Seega sellele, millele Komissarov on ehitanud üles oma teksti Tõnis Vindi uues raamatus.
Nii võib (ja tulebki) Elnara Taidre koostatud ja…
Kuidas suhtud sellesse, et Kumu näituse pealkirjas on selline „suur” mõiste nagu „universum”? Kas võib öelda, et iga kunstnik loobki oma maailma, oma mikrokosmose? Kas terviklikkus võikski olla iga kunstniku loominguline eesmärk?
Olen nõus. [Muigab.]
Kas oled oma universumi teadlikult ellu viinud, luues…
Kollektiivne kahetsus on omakorda toonud kaasa vabanduslaine: nii näiteks vabandas Itaalia nelja aasta eest Liibüa ees koloniseerimise pärast ja lubas maksta rõhumise eest viis miljardit dollarit kompensatsiooni. Iroonia on selles, et leppe sõlmisid toonane peaminister Silvio Berlusconi ja nüüdseks verise lõpu leidnud Liibüa diktaator Muammar Gaddafi, kelle oma rahvas astus tema vastu välja ja kukutas ta võimult.
Ka on näiteks Austria ja Ungari vabandanud Balkani rahvaste ees,…
Holger Loodus on käinud mitut tarka usutlemas, mis 2150. aastal Eestis juhtub, ning nad kõik liialdasid seda, mida nad teadsid. Peaaegu kõik kirjeldasid midagi hirmuäratavat. Ja see on tore, sest nii läheb kommunikatsioon korda, mitte nii nagu tollel väljamõeldud sõnelusel 1876. aastal Otepääl. Kuid Holger Loodus ei illustreerinud neid üsna ootuspäraseid, kes teab, ehk isegi tõeseid, tulevikukujutlusi, vaid maalis pildi peale midagi, mida võiks nimetada kuuldu…
14. mail anti Tallinna raekojas üle tänavused Kristjan Raua aastaauhinnad. Eesti vanima kõiki kunstivaldkondi hõlmava auhinna pälvisid Andrus Kasemaa juubelinäituse „Joonistused” eest Tartu Kunstimajas, Elo Järv unikaalsete nahast skulptuuride eest retrospektiivnäitusel „Klassikud. Nahakunstnik Elo Järv” ETDMis, Loit Jõekalda aktiivse ja märkimisväärselt tulemusrikka kuraatoritegevuse eest eesti graafika tutvustamisel Eestis ja välismaal, pidades silmas ka isikunäitust „Kiviaja graafika” ERMis, ja Ivar Sakk raamatu „AA-ZZ. Tüpograafia ülevaatlik ajalugu” koostamise…
Tasub mõelda – nagu tuleb seda teha iga jõu puhul, mille eesmärk on muuta kunstipärane looming hierarhiaks – auhinna taga oleva asutuse olemuse peale. Antud juhul on see Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM), mis ka ise hoiab Eesti kunstimaastikul huvitavat positsiooni. 2006. aastal teadlikult vastu-, avaliku (counter-public) institutsioonina loodud EKKMi taga on grupp vasakpoolsete vaadetega kunstnikke-kuraatoreid, kes on oma eesmärgid hoidnud targalt paindlikuna, et mitte kukkuda…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
