Kunst
-
Näituseruumi keskosa mõjub suure pidulauana, kuhu kuraator on seadnud eeskätt iluasjadena mõjuvaid disainnõusid ja üksikuid argisemaid köögitarbeid nii ETDMi, aga ka teiste muuseumide kogudest.Anu Kannike / Ester BardoneArgielu ideaalmaastik
Köögi moderniseerimine hoogustus sõjaeelsel kümnendil, kuigi moodsa kodukultuuri ideid tunti meilgi juba aastakümneid.
6 minutit -
Lilian Linnaks 27. II 1929 – 28. III 2016
Eesti kunstiväli on jäänud vaesemaks ühe olulise inimese võrra. Lahkunud on metalli- ja ehtekunstnik, Eesti Kunstnike Liidu auliige ja Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor Lilian Linnaks. Tema näol oli tegu mitmekülgse loojaga, kelle isiksusse kuulusid põimituna kunstniku, tootedisaineri, õpetaja ja uurija jooned.
Lilian Linnaks läks Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti õppima 1952. aastal, lõpetas selle metallehistöö erialal 1958. ja järgmisel aastal debüteeris kunstnikuna. Peagi pärast kooli lõpetamist töötas ta põgusalt (1960–1962),…2 minutit -
„Head arhitekti iseloomustab kolm omadust: ta peab olema hea praktik ja teoreetik ning ta peab oskama hästi joonistada,“ on Künnapu öelnud.Toivo TammikVilen Künnapu – võlurpreester
Künnapu kõikides ettevõtmistes on kirge, mis nakatab kõige paremas mõttes ning vastupandamatult.
5 minutit -
In memoriam: Lembit Saarts
Lembit Saarts
28. IX 1924 – 16. III 2016
Kevadkuu kuueteistkümnenda päeva pärastlõunal suri Tartus selsamal päeval haiglasse viidud Lembit Saarts, viimaseid kõrgemas kunstikoolis Pallas õpinguid alustanud kunstnikke. Särav, soe ja vaimukas inimene ning musikaalne värvitundja ja andekas komponeerija. Suur mängumees nii elus kui ka kunstis.
Lembit Saartsi puhul on kirja pandud, et ta sündis Tartumaal Vana-Kuuste vallas Rebasel taluniku perekonnas, aga ta ise armastas rõhutada, et tema isa…2 minutit -
Jaan Toomik. Marco Polo kohtumine Ganeshaga. Akrüül, lõuend, 2016.Kaire NurkToomiku tõlgendusplastika
Kuna maalilaadide vaheldusrikkus näib olevat metoodiline, ei saa maalilaadi kui sellist pidada Toomiku loomingu puhtalt psühhograafiliseks küljeks.
4 minutit -
Seminari juhtinud Linda Kaljundi valis seminari starterpildiks EKMi 1952. aasta näituse foto kui metafoori: uhked hiigelsuured sotsrealistlikud maalid Kadrioru lossi interjööris, selgelt meie kontekstist väljas. Just nii on Eestis ajaloopildile lähenetud: seda on käsitletud võõrana, mis ei sobitu eesti kultuuriga, mis on võõra ideoloogia osa.Eesti Kunstimuuseumi arhiivPintsliga jutustatud ajalugu
Kogumiku teemad ja seal käsitletud probleemid kõnetavad kõiki, sest need saab hõlpsasti tänapäeva üle kanda.
7 minutit -
In memoriam: Andrus Kasemaa
Andrus Kasemaa
28. X 1941 – 18. III 2016
On lahkunud kunstnik ja pedagoog Andrus Kasemaa.
Tallinnas keerukal sõja-aastal sündinud Andrus Kasemaa lapsepõlv jättis tema enda sõnul jälje ta iseloomu ja ellu. Kunstihuvi aga avaldus väga varakult, poisieast peale armastas ta voolida. Oma harrastust arendas ta juba teadlikult edasi pioneeride palee skulptuuriringis õpetaja Kalju Reiteli juhendamisel. Järgnesid õpingud Tartu Kunstikoolis (1962–1967) ja Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, mille Kasemaa lõpetas 1972.…2 minutit -
Sloveenia näituse eesmärk oli sõnastatud kui katse leida üles sotsrealismi kunstiajalooline ja esteetiline väärtus. Esiplaanil Antun Augustinĉići teose „Pobjeda“ ehk „Võit“ (1945).Eva VoogRevisionistid ajaloo prügikasti ümber
Stalinistlik impressionism on üks võimalus kultuuripärand ajaloo prügikastist välja tuua ja Stalini režiimi ning tollaseid kunstnikke mõista.
7 minutit
