Toeta

Kunst

  • Tädi Siima imaginaarne muinasmaa

    Siima Škopi näitusel sai selgeks, et tegelikkuse ja unistuse, kavandi ja trükise kuristiku tajumiseks on vaja näha originaalkavandeid.

     Siima Škopi tööde näitus Tiina Tammetalu kuraatoriprojekti „Imaginaarne muuseum“ raames Tallinna Õpetajate Majas 3. – 29. II 2016.
    See arvustus ei pidanud olema nekroloog ja palun seda sellena ka mitte võtta. Näituse koostamise ajal oli Siima Škop veel täiesti tegus, kuigi avamisele pidas ta lihtsamaks mitte tulla. Võib aga olla…
    Ivar Sakk
    6 minutit
  • Poleemika – Milline peab olema eesti kunsti põhiekspositsioon?
    Alfred Kongo. Natüürmort sidruniga. Guašš, tempera, papp, 1964.
    TKM

    Poleemika – Milline peab olema eesti kunsti põhiekspositsioon?

    Kumu avamisega kümme aastat tagasi sain laengu, millest on siiani aidanud. Muuseumi kümnendal sünnipäeval sain sama tugeva, kuid pigem negatiivse elamuse.
    2006. aastal oli ekspositsioon mingil määral ootuspärane, kuna oli teada, mida Nõukogude okupatsiooni ajal oli lattu kogunenud. Peredvižniklike suureformaadiliste maalide laviin…
    Lola Liivat
    3 minutit

  • In memoriam Anu Liivak

    Anu Liivak
    14. X 1953 – 10. III 2016.
    Eesti kunstielu on tabanud valus kaotus. Lahkunud on silmapaistev kunstiteadlane, Kumu kunstimuuseumi direktor Anu Liivak.
    Anu Liivak õppis 1972. kuni 1977. aastani kunstiteadust Peterburi Repini-nimelises kunstiinstituudis. Pärast selle lõpetamist töötas ta Eesti Kunstimuuseumis, algul teadussekretäri, siis -direktorina. Modernistliku kunstipärandi ja uuema kunsti huvi kõrval avaldus varakult ka tema administratiivne suutlikkus tuua Eestisse huvitavaid välisnäitusi (nt Victor Vasarély) ja tegeleda laiemalt…
    2 minutit

  • In memoriam Vaike Tiik

    Vaike Tiik
    22. XI 1921 – 13. III 2016
    Meie seast on lahkunud silmapaistev kunstiteadlane ja muuseumijuht Vaike Tiik.
    Vaike Tiik sündis Järvamaal Paistevälja külas Miku talus, mida ta elu lõpuni pidas oma tõeliseks koduks. 1941. aastal lõpetas ta Tallinnas inglise kolledži, korraliku saksa keele omandas Teise maailmasõja ajal Riia raudteevalitsuses töötades. 1950. aastal lõpetas Vaike Tiik Tartu ülikooli kunstiajaloolasena, aastatel 1951-1952 oli ta Tartu Kunstimuuseumi vanemteadur, 1952–1976 direktor.…
    2 minutit

  • In memoriam Helje Vernomasing

    Helje Vernomasing
    2. X 1956 – 5. III 2016
    On lahkunud Eesti Kunstimuuseumi maalirestauraator Helje Vernomasing.
    Ta sündis Harjumaal Kernu vallas Ruila külas möldri tütrena. Vanemad rajasid peatselt kodu Sauele. Põhikooli lõpetas Vernomasing Nõmmel, keskhariduse omandas Gustav Adolfi gümnaasiumis, mille lõpetamise järel töötas kolm aastat Ruilas kooliõpetajana. Restauraatorikutse omandas ta Peterburi Serovi-nimelises kunstikolledžis, kuhu ta suunati 1977. aastal restaureerimist õppima.
    Pärast kooli lõpetamist 1984. aastal asus ta tööle Kultuurimälestiste Riiklikku…
    2 minutit
  • ,

    Mis võiks kutsuda vallutama minu vitamiinidega tuunitud üle mõistuse tütarlapselikku keha?

    Veel alles 2014. aastal räägiti transsoolistest naistest peamiselt sekstöö kontekstis, kus soolised erinevused on kõige selgemalt näha. 2016. aastal on kuuldavaks saanud hoopis teistsugused transnaiste hääled – nende unistus saada kuulsaks näitlejaks või lauljaks on saanud tõeks. Veebruari lõpus avaldas Anonhi ehk ansambli Antony and the Johnsons laulja pika sõnavõtu, miks ta ei lähe 2016. aasta Oscarite galale, kuigi on eelmise aasta parima laulu nominent ning teine transsooline nominent…
    Rebeka Põldsam
    3 minutit
  • Milline hääletämber valida, et jõuda kuulajani?
    Kunstnike duo Darkmatter ehk Alok Vaid-Menon ja Janani Balasubramanian on eelkõige aktivistid, transsooliste eestkõnelejad ja -võitlejad.
    www.darkmatterpoetry.com

    Milline hääletämber valida, et jõuda kuulajani?

    Kunstniku hääle laia publikuni jõudmisele aitab kaasa tema erisugune positsioon.

    Reet Varblane
    7 minutit

  • Vaadates Eestit kultusliku ehtekunsti kaudu

    Eesti ehtekunstinäitus „Estonishing!“* Müncheni rahvusvahelisel ehtekunstisündmusel „Schmuck“ ehk „Ehe“ 24. II – 1. III.
    Kaasaegse ehte väli ei ole suur, kuid see on unikaalne. Hõljudes teiste kunstivaldkondade nagu mood, disain, visuaalkunst ja käsitöö kohal, ei ole kaasaegne ehe neisse ometi sulandunud: tegu ei ole valdkondade kombinatsiooniga, vaid ehtekunsti on lülitatud teiste parimad küljed, viidud need oma spetsiifilisse atmosfääri ja loodud midagi hämmastavat. Ehtekunst ja -kunstnikud on…
    Kellie Riggs
    4 minutit
  • ,

    Pealkirjata (Stewartile)

    Valisin videomängudes oma tegelasteks alati tüdrukud. Kui mitte muul põhjusel, siis vähemalt selleks, et häirida veidi poiste samastumist superkangelastega, nende ebahuvitavate falliliste Kamehamehadega.1 Kuskil peab olema mingisugune sisemine või traagiline viga printsess Aprikoosi tegevuses mängus „Mario Kart 64“.2 Chun-Li absurdsed kurvid ja vitu kriiskav mjäugumine igal tema hüperpornograafilise keha pöördel õhutasid veel enam mu viha poiss olemise vastu, paraku vist kõige poisilikumal moel. Ma avastasin oma…
    Juliana Huxtable
    2 minutit

  • Autasu – Baieri riigipreemia Kadri Mälgule

    EKA ehte- ja sepakunsti osakonna juhataja professor Kadri Mälk pälvis rahvusvahelisel ehtekunsti suurüritusel „Schmuck“ ehk „Ehe“ oma rinnanõelaga „Otto“ (hõbe, kuld, safiirid, pärl, oonüks, smaragd, 2015) Baieri riigipreemia.
    Žürii ametlik eestkõneleja Wolf­gang Lösche Baieri käsitöökojast põhjendab tänavust valikut järgmiselt: „Kadri Mälgu elu kuulub ehtekunstile. Tema töödes mängivad tähtsat osa ajalugu ja müstika. Õpetaja ja vahendajana on ta teinud Eesti ehtekunsti rahvusvaheliselt kuulsaks ning panustanud tähelepanuväärselt Eesti kultuuriidentiteedi loomisse.“…
    Reet Varblane
    1 minut
Sirp