Meil on institutsioonikriitikast palju räägitud, seda on puudutatud ka mõnes kunstiprojektis, kuid Tallinna Kunstihoone võttis selle veebruaris projektiga „Mõtleme kohe pealkirja ka välja, palun oodake“ tõsiselt käsile. Institutsiooni sõbrad (või ka vaenlased) arutlesid hoogtöö vormis kuidas- ja miks-küsimuste üle. Kuid kas uues institutsionaalsuses, kus väljastpoolt tulnud paljastuste asemel on institutsiooni enda esilekutsutud refleksioonid, tajutakse suuremat omavastutust väljal toimuva ees või ollakse skandaalidest tüdinud, sest need õõnestavad…
Kesklinna steriilsetes galeriides on esteetilised, kuid laborlikult steriilsed näitused, brutaalne jõud ja elu iseloomustab uusi, keskusest välja jäävaid paiku.
Krist Gruijthuijseni kureeritud näitus „Lahustumine – Raivo Puusemp dialoogis“ Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 14. V; Marko Mäetamme isikunäitus „Ma ainult striimin“ Tallinna Linnagaleriis 31. III – 30. IV; Maxim Mjödovi isikunäitus „Enesekaitse“ Draakoni galeriis kuni 13. V; Keiu Maasiku isikunäitus „Oma mälu kaardimajas“…
Ühismeedia on viimasel ajal toonud minuni Bertolt Brechti aastatel 1937 kuni 1942 kirjutatud muserdavate aegade luuletusi. Iga päev loetakse hommikustes uudistes ette, mitu inimest ühes või teises paigas eelmisel päeval surma on saanud, millised riigipead kohtuvad, et arutada järgmiste pommide üle. Kunstis ja kultuuris on neid teemasid püütud pikalt vältida: poliitikud tehku poliitikat ja kunstnikud kunsti! Minulegi selgitati ülikoolis, et poliitilistel probleemidel on poliitiline lahendus ning…
Krist Gruijthuijsen: „Mind on ikka huvitanud olukord, kui teatud positsioonil tegutsev inimene tunneb vajadust vaadata üle oma tegevus ja seejärel see ümber mõtestada.“
Näitus „Lahustumine – Raivo Puusemp dialoogis“ Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 14. V. Kuraator Krist Gruijthuijsen, kunstnikud Flo Kasearu, Krõõt Juurak, Kristina Norman, Mark Raidpere ja Margit Säde.
Ian Wilsoni, Hanne Lippardi, Paul Ellimani ja Adam Pendletoni näitus Berliini KW kaasaegse kunsti instituudis…
2012. aastal tegutses Tallinnas kaheksa omaalgatuslikku kunstiruumi. Nüüd on neid üksteist, kuigi jätkavad vaid Metropol ja Eesti Litograafiakeskus.
Viis aastat tagasi koostasin Sirbi lugejatele Tallinna tollaste omaalgatuslike kunstiruumide ülevaate. Siis mahtus neid nimekirja kaheksa, nüüd juba üksteist. Ei ole aga palju neid kunstiruume, mille leiab nii viie aasta tagusest kui ka praegusest ülevaatest. Pildilt on täielikult kadunud Kalamajas tegutsenud Kelder, Kunstikonteiner Polymeris (samanimeline kunstirühmitus siiski vilksatab…
Kultuuriministeerium korrastas kunsti rahastussüsteemi, kunstnikud ja väikeste omaalgatuslike galeriide juhid ei ole rahul.
Möödunud sügisel tehti kultuuriministeeriumi kunsti rahastussüsteemis muudatusi: otse kultuuriministeeriumist tulevad nüüd Tallinna Kunstihoone (on üle kahe korra suurem) ja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse (mis ka kasvas) tegevustoetus, rea peal on veel osalise tegevustoetusega Eesti Kunstnike Liidu galeriid ja Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum. Nii kommenteeris olukorda möödunud sügisel Maria-Kristiina Soomre (Sirp 25.…
Viini nüüdiskunstiväljal liigutakse teatraalsuse, üleküllasuse ja totaalse installatsiooni poole, kuid Tiina Söödi ja Dorothea Zeyringeri puhul oli kõik üllatavalt lihtne.
Kui sattuda nüüdiskunstinäitustele New Yorgis või Pariisis või Jakartas või São Paulos või Pekingis, iseäranis kui tegemist on suurte rahvusvaheliste projektide, biennaalide või triennaalidega, kipuvad need ühelaadsed välja nägema: oma paikkonna kunstnikke on küll veidi rohkem, kuid väljenduskeel (žanrid, lähenemisnurk, kujundid) ja tihtipeale ka temaatika on ikka sama.
Maailm on globaliseerunud, me ei saa ega tohigi rääkida ainult endast ja oma probleemidest, sest nende probleemid on pahatihti…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Leopold Kessler, Deniss Strojev, Oleg Frolov, Tõnis Vint ja Juhan Soomets „Euroopamaa“ avamisel. Temnikova ja Kasela galerii
Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer sulandusid IKEA moodulitesse, tuues esile suletud süsteemis lahenduste otsimise iroonilisuse.Erli Gruenzweil
XIX sajandi alguse urbanismi- ja arhitektuuriutoopiate klassikaline näide on Jacques-Louis Davidi maal „Horatiuste vanne“ (1784), mille sõnum on vaprus, vendlus ja patriotism.