Helsingist tuli kurb sõnum, et 11. mail suri ootamatult Soome üks juhtivaid kunstikriitikuid ja -ajaloolasi Otso Kantokorpi (1957–2018).
Otso Kantokorpi tuli soome kunstikriitikasse 1980ndate keskpaigas, aastatel 1998–2005 oli ta kunstiajakirja Taide peatoimetaja, 2006–2010 toimetas Soome kriitikaliidu ajakirja Kritiikin Uutiset. Polnud aga vist ühtegi Soome arvestatavat väljaannet, kuhu ta poleks kirjutanud. 2009. aastal nimetati ta ebaseaduslikku kunstikaubandust paljastava artikliseeria eest Bonnieri auhinna nominendiks. 2017. aastal autasustas Soome kunstnike…
Julia Maria Künnap: „Praegune kõik-on-juba-tehtud-tõdemus paneb endasse vaatama ja vanu rohtunud radu uuesti otsima. Tehnika võib olla vana, kuid esteetikas on oma aja jooni.“
„Schmuck“ on 1959. aastal alguse saanud Müncheni iga-aastane ehtekunsti näitus. Kasvanud ajapikku Euroopa ehtekunsti kõige tähtsamaks kõrgel tasemel ürituseks, hakkas selle ümber vohama kõrvalprojekte ja satelliitnäitusi. „Schmuckist“ sõltumatu näituseprogramm on nii tihe, et vabakutselised Hollandi ehteaktivistid väljaandest Current…
Tanja Muravskaja: „Võistluse formaat paneb palju rohkem tööd tegema: enesetsensuur tuleb siduda enesemõistmisega, et saavutada tase, millega ise rahul oled.“
Näitus „Köler Prize 2018“ EKKMis kuni 20. V.
Möödunud neljapäeval kuulutati EKKMis välja meie kaasaegse kunsti ühe mainekaima auhinna Köler Prize’i tänavused võitjad Anna Škodenko ja Tanja Muravskaja. Peapreemia jagunemise otsustas rahvusvaheline žürii koosseisus Laura Põld (Köler Prize 2016, peapreemia laureaat), Laura Herman (Brüsseli näitusemaja…
Näitus „Köler Prize 2018“ EKKMis kuni 20. V. Graafiline disainer Ott Kagovere, kunstnikud Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Varres.
Näitusega kaasnevad auhinna kandidaatide loomingut tutvustav kataloog ja dokumentaalfilm „Ekraaniproovid Köler Prize’ile 2018“. Kataloog on antud välja koostöös…
Rooma stiilis näituse ja kataloogita ei oleks põhjust arutleda meie oma stiilis graafikakataloogide üle.
Eelmise aasta oktoobrist tänavuse märtsikuuni oli Mikkeli muuseumis vaadata näitus „Rooma stiilis. Maneristlik graafika Eesti kogudest“. Veebruaris ilmus ka kataloog, mis sai tegijate sõnul näitusest suuremgi.1 Kadrioru kunstimuuseum on teinud mitmeid ülevaatlikke graafikanäitusi oma ja ka teiste muuseumide kogudest, meenutagem kas või vene XIX sajandi graafika näitust ning kataloogi.2 See annab…
Ivan Aivazovski kunsti ja võimu suhe on olemas, kuid meisterlikult edasi antud hingestatus ja harmoonia köidab vaatajaid ka praegu.
Näitus „Aivazovski. Ideaali otsinguil“ Kadrioru kunstimuuseumis kuni 8. VII. Kuraatorid Alar Nurkse ja Aleksandra Murre, kujundanud Tõnis Saadoja ning graafiliselt disaininud ja kataloogi kujundanud Stuudio Stuudio.
Maailmas on suhteliselt vähe kunstnikke, kelle populaarsus ja edu on tipus nii nende eluajal kui ka järgnevatel aastakümnetel (või juba…
Instrumentaalsete suundumuste, uute nimede ja tuntud tegijate kõrval oli Tallinna graafikatriennaal 1970ndatel ja 1980ndatel vaieldamatult üks olulisi allikaid, mille abil ja ümber (lähi)kunstiajalugu konstrueeriti. Triennaalile jõudmise alus oli novaatorlus (uudsed tehnilised võtted), kuid ka oma kunstivaldkonna traditsiooni jätkamine, oma maa näo säilitamine ning selle ühildamine looja isikupäraga. Veel 1980ndatel võis triennaalidel suhteliselt hõlpsalt eristada eesti, läti ja leedu graafikakoolkonda. Seetõttu oleks siis olnud märksa lihtsam koostada…
Eesti Maalikunstnike Liidu näitus „Kui arvutid peatuvad“ Jõhvi kunstikooli galerii kuni 14. V, kuraator Rait Rosin.
Näituse pealkiri kõlab fataalsena. „Kui“ ei ole tingimuslik – mis siis juhtub, kui arvutid peaksid peatuma – , vaid pigem määratleb aega, mil see nagunii juhtub. Jõhvi kunstikooli galeriiruum näitab aja ise kätte. Sealne seintesse imbunud lakkpõranda ja klaveri lõhn on küllap tuttav igale nõukogude ajal lasteaias käinule, kes ei osanud…
Eesti Kujurite Ühenduse näitus „100 skulptuuri“ Vaala galeriis kuni 2. VI, kuraatorid Tiiu Kirsipuu, Mari-Liis Tammi, Gea Sibola, Aime Kuulbusch ja Leena Kuutma, kujundajad Mari-Liis Tammi ja Tiiu Kirsipuu ning tutvustusteksti autor Juta Kivimäe ning Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitus „Est.Eetiline?“ Pärnu uue kunsti muuseumis kuni 29. V, idee autor ja kujundaja Jaan Elken ning korraldaja Mari Roosvalt.
Kolmkümmend aastat tagasi tavatseti meie kunstikriitikas parafraseerida Jacques Préverti luuletust…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Anna Škodenko. Kogu olend näib küll mõttetuna, aga omal viisil siiski tervikuna, 2018.
Peeter Mudisti maalide puhul on tegemist estetiseeritud ja omamoodi isegi romantilise igavusega. Peeter Mudisti maalid „Supleja“ (1974) ja „Suuman mere ääres“ (1982).Indrek Grigor