
Mary-Ann Talvistu: „Koordineeritud ja rahastatud tegevusel on laiem kandepind, Eestis on noortega tegutsemine killustatud või siis tegelikust elust liiga lahus.“

õhuLossi kunstnikud on kahekümne aasta jooksul loonud oma esteetilise utoopia, mütoloogilise paiga. Nüüd on nad jõudnud tundmatusse vahetsooni.

Kui seni on Aasia praegune tarbekunst Euroopa kollektsionääridele olnud eksootiline ja põnev, siis nüüd võetakse seal meeleldi vabatahtlikult omaks lääne kunsti kaanonid ja stambid.
Kristi Kongi ja Mari-Leen Kiipli loodud ansambel mängib vaataja tajuga ning pingestab seda kihilise ruumi ja sügavate pindadega.

Kuraatorinäituste seisukohast on „Keelesugulased“ vilets väljapanek, ent poliitilise relevantsuse seisukohast ideaalilähedane.

Eesti 1960ndate ja 1970ndate fotokunsti lipulaeva Stodomi fotomuuseumi näitus ei ole nii tihe kui Riia fotoklubi juubelinäitus – lätlaste tegevus oli ka igas mõttes intensiivsem.

Läti kultuuriministeerium oleks võinud usaldada kunstiinstitutsioone ja anda neile lisaraha, selle asemel et avaliku võistlusega pressida läbi nõrku projekte.

VI Artishoki biennaalist õhkus tüünet rahu, mis annab lootust, et rahvuslikkuse teemal saab sõna võtta ka analüütiliselt, kainelt ja kaalutletult.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.