Osalesin hiljuti ühel Ida-Euroopa kunstiajaloo uurijate seminaril, mille „tunnuslause“ oli ungari kunstniku László Fehéri teos „Monumendi all I“ (1989). Maalil on kujutatud üht kuju Budapesti Vabadusmonumendist, mis 1947. aastast Gellérti mäetippu kroonib (skulptor Zsigmond Kisfaludi Strobl). Maal kuulub mitmeosalisse Berliini müüri langemise aega kirjeldavasse sarja, kus mõnevõrra pahaendelised endis- või siiski praegusaegsed monumendid astuvad dialoogi inimestega. Horvaadi-briti kunstiajaloolaste tandem Maja ja Reuben Fowkes on seda taiest…
Silvia Pärmanni näitus „Ilma jäetud“ ja Liisa Kaljula kuraatoriprojekt „Sots art ja mood“ tõstatavad tõsiseid küsimusi, kuid ei sunni võtma surmtõsiselt maailma, mida ei saa muuta.
Möödunud laupäeval, 16. märtsil suri pärast pikka rasket haigust üks väljapaistvamaid ja võimsama haardega kuraatoreid, kunsti mõtestaja Okwui Enwezor.
Nigeeriast pärit Enwezor nimetati 1998. aastal lääne kunstiilma üllatuseks Kasseli XI „Documenta“ kunstiliseks juhiks. Ka 1997. aasta kümnes, XX sajandi kunsti kokku võttev „documenta“ suutis üllatada vähemalt tollal veel Euroopa valge mehe keskset kunstiüldsust, sest seda kureeris Catherine David. 2015. aastal usaldati Okwui Enwezorile ka Veneetsia biennaali põhinäituse…
Kati Saarits ja Nora Mertes viivad külastaja tagasi asjade juurde, mis ei ole sotsiokultuuriliselt konstrueeritud, vaid neid tuleb käsitleda tähendusloomelise mateeriana.
Kati Saaritsa ja Nora Mertese näitus „Jutukas mateeria“ Kogos kuni 23. III, kuraator Brigita Reinert.
Näitusega „Jutukas mateeria“ süüvitakse asjade väljendusvõimesse ning eksperimenteeritakse inimeste ja mateeria suhetega. Millisel moel kunstnike loodud objektid ikkagi kõnetavad ja millest need sellisel juhul räägivad? Kultuurilistest ja sotsiaalsetest tähendustest…
Mis juhtub kunstiharidusega, kui kultuuri ja haridust hakkab juhtima esimest korda valitsusse kuuluv Eesti Konservatiivne Rahvaerakond? Esialgu tundub paranoiline muretseda selle pärast, mis veel käes ei ole. Mõte negatiivne stsenaarium valmis kirjutada tundub ka konservatiividele sobiva tegevuskava kandikul kättetoomisena, kuigi, viimaste aastate sündmused on näidanud, et ükski tulevikuennustus ei ole küündinud reaalse absurdini. Seega, ei ole veel fakti, millele reageerida, aga vaadelgem võimalusi.
Kunstiharidus on eripärane valdkond,…
Kuraator Taru Elfvingi värsked, isegi ootamatud valikud toovad välja Liina Siibi loomingu temaatilise järjepidevuse ja väljendusvahendite rikkuse.
Liina Siibi isikunäitus „Paradiisi poliitika“ Tallinna Kunstihoones kuni 14. IV. Kuraator Taru Elfving ja kujundaja Kaire Ranniku.
Liina Siibi isikunäitus „Paradiisi poliitika“ Tallinna Kunstihoones paneb punkti „EV 100“ kunstiprogrammile, viies vaataja ajarännakule Eestimaal ja kunstniku loomingus. Eksponeeritud on kuraditosin teost, mille hulgas leidub nii päris uusi…
Kumu näitus on küll Gordon Matta-Clarki keskne, aga Anu Vahtra maksiimi „Eemaldumise teel tervikuni“ abil tuleb hästi esile anarhitektuuri paradoksaalne olemus.
Taaniel Raudsepp: „Näituste ja kunstiteoste produktsioon ei ole odav. Toimivast kunstivaldkonnast tõuseb aga ühiskonnale suur kasu.“
1934. aastal asutatud Tallinna Kunstihoone on Eesti Kunstimuuseumi kõrval vanim ja mainekaim kunsti-, eelkõige näitusteinstitutsioon. Selle pika aja jooksul on olnud paremaid ja halvemaid, iseseisvamaid ja sõltuvamaid aegu, aga kunstnikkonnale ja kunstipublikule on see alati tähtis olnud. Taaniel Raudsepp on Tallinna Kunstihoone, ametliku nimetusega Sihtasutus Kunstihoone ees olnud…
Joanna Warsza: „Kuraatori suurim rõõm on ideede ja mõtete ühtimise tabamine, selle kontekstualiseerimine ja sellele millegi uue ehitamine.“
Joanna Warsza elab Berliinis ja Varssavis. Teda huvitab avalik ruum ja kunsti võime sekkuda ideoloogilistesse protsessidesse või need vähemalt nähtavaks teha. Ta oli üks 2012. aasta VII Berliini biennaali kuraatoritest, 2013. aastal kureeris ta LV Veneetsia biennaalil Gruusia paviljoni ja Göteborgi biennaali, 2014. aastal Peterburis X…
Erik Alalooga ja Eva Meyer-Kelleri etteaste puhul hämmastab kunstnike oskus valida publikuga manipuleerimiseks ootamatud päästikud ehk vallandada tapja.
Erik Alalooga performance „I love machines and machines love me“ ehk „Ma armastan masinaid ja masinad armastavad mind“ 2. III ja Eva Meyer-Kelleri performance „Death is certain“ ehk „Surm on kindel“ 2. III ja 3. III Kanuti gildi Saalis. Üritused toimusid Goethe instituudi „Vabaruumi“ programmi raames.
Juhuse…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Silvia Pärmann on kadreerinud kooruvat pannood, kus on kujutatud Nõukogude Liidu kosmonauti ja haldjalikku neiut, aga ka ilmselt juba hilisemal ajal seinale maalitud hirvepaari.
Gordon Matta-Clark. Bronxi põrand: põrandaauk. Hõbeželatiinfoto, 1972. Gordon Matta-Clarki fondi ja David Zwirneri galerii loal.Pressifoto