Toeta

Kunst

  • Rein Lauks 18. X 1945 – 10. V 2019

    Lahkunud on teatrikunstnik ja karikaturist Rein Lauks.
    Kesk-Eestist Puurmanist pärit Rein Lauks lõpetas 1965. aastal Puurmani Keskkooli ja 1975. aastal nahkehistöö erialal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi. Ta oli aastatel 1975–1982 ajakirja Pikker kunstiline toimetaja, 1982–1995 Eesti Riikliku Nukuteatri peakunstnik ja 1999–2005 nukuskulptor-dekoraator, külaliskunstnikuna töötas ta ka Soomes ja Saksamaal.
    Rein Lauks illustreeris ajakirju, raamatuid ja õpikuid, kujundas plakateid, avaldas karikatuure päeva- ja nädalalehtedes ning osales kunstinäitustel paljudes riikides.…
    1 minut
  • Ah, savi …
    Tarbekunsti- ja disainimuuseumi trepigaleriis on väljas 27 keraamiku teosed. Kindlasti on oma osa mänginud rändnäituse mõõdupiirangud, kuid keegi ei paista silma otseselt mässumeelsusega.
    Paul Kuimet

    Ah, savi …

    Viljatu diskussioon kunsti ja käsitöö duaalsuse üle kaotab tähtsuse, kui näha ka keraamikas meediumist lähtuva konstrueerimise tulemit.

    Urmas Lüüs
    6 minutit

  • Aledoia – lahendus kõigile probleemidele, ka kunstile

    Andrus Joonase kunst on sünesteetiline, performance’id ja näitusel esitatud staatilised tööd on omavahel keerulises suhtes. Tema kunst on elust enesest.

    Andrus Joonase näitus „The Meaning of Life“ ehk „Elumõte“ Hausi galeriis kuni 1. VI. Avamisel oli rühmituse Suuresilla Rahvavabastusarmee (Andrus Joonas ja Indrek Koff) performance.
    2. mai õhtul toimus Tallinnas viis näituseavamist. Neist vaid ühel sai näha performance’it. Hausi galeriis oli tegelikult kaks…
    Juhan Soomets
    3 minutit
  • Eelpõrgu, mitte puhastustuli
    Margus Tiitsmaa ja tema Ulvi Oro maalitud portree.
    Alar Raudoja

    Eelpõrgu, mitte puhastustuli

    Kuraator Andrus Joonase töömeetod toob kaasa värskuse ega lase sumbuda ja leppida olemasoleva ja käepärasega.

    Sandra Jõgeva
    4 minutit

  • Kaosekuninganna kenasti kaetud lauake

    Mida radikaalset ja maailma muutvat annaks pühademunade-ülevaatusnäitusega ette võtta? Järsku on see kaose kohta liiga korralik? Järsku peaks seda eksponeerima kuhjatisena-labürindina?

    Eesti Kunstnike Liidu XIX aastanäitus Tallinna Kunstihoones, Tallinna Kunstihoone galeriis ja Tallinna Linnagaleriis kuni 9. VI. Žürii Elin Kard, Tamara Luuk, Jaan Manitski, Sirli Oot, Andra Orn ja Peeter Talvistu, kujundaja Kaarel Eelma. Kunstnikud Vivian Ainsalu, Vano Allsalu,…
    Jürgen Rooste
    7 minutit
  • Üks maa, üks naine, üks lugu
    Jarõna Ilo intensiivseid lillemaale võib vaadata eluetappide võrdkujudena, noorus erineb vanadusest, kuid oma tähendus on mõlemal.
    Killu Sukmit

    Üks maa, üks naine, üks lugu

    Ukraina ei ole Jarõna Ilole ainult lapsepõlve ja nooruse maa, nostalgiline paik. Ukraina on ka tema praeguse elu vahetu osa.

    Reet Varblane
    4 minutit

  • Müür monumendi juures – Pühendumus

    Arvo Pärt olevat 1960. aastal saanud Nõukogude Liidu esimese dodekafoonilise teosega „Nekroloog“ tulla päevavalgele selle tõttu, et pühendas oma loomingu Kalevi-Liiva kontsentratsioonilaagri ohvritele. „Pühendus võib teose päästa või hukutada,“ ütleb selle kohta üks Pärdi kolleegidest tema elust jutustavas Joonas Sildre graafilises romaanis. Ilmselt samalaadsetel alustel sai võimalikuks Enn Vetemaa 1965. aasta uuendusliku lühiromaani „Monument“ ilmumine. Seal kavandab tõusikust skulptor vormiuuendusliku fašismiohvrite mälestusmärgi. Kõmu tekitanud raamatu lõpus…
    Gregor Taul
    4 minutit
  • Maarjamäe mäluta memoriaal
    Maarjamäe memoriaal on ajaloolise maakunsti grandioosse skaalaga unikaalne teos, millest võib saada monumentaalne tühermaa.
    Tõnu Tunnel

    Maarjamäe mäluta memoriaal

    Maarjamäe memoriaali ei devalveeri mitte negatiivsed pärandnarratiivid, vaid poliitilise töö lagunemisseisund ja institutsiooniline hoolimatus.

    Francisco MARTÍNEZ
    5 minutit
  • Kaugete kehade muuseum
    Populaarsete koerakujukeste paigutus aknal (kas näod või seljad vastamisi) andis meremeestele märku, kas prostituut on vaba või mitte.
    Aron Urb

    Kaugete kehade muuseum

    Saskia Boddeke on loonud teatraalse keskkonna, ühendanud ajaloolise ja praegusaegse, tõe ja fiktsiooni, et rääkida ihast liigse romantikata.

    Keiu Krikmann
    5 minutit

  • Pealelend – Saskia Boddeke, projekti „Seks ja meri“ kuraator

    Saskia Boddeke on Hollandi multimeediakunstnik, teatri-, ooperi- ja filmilavastaja. Oma lavastustes, aga ka teatraalsetes installatsioonides on ta kõrvuti reaalsete tegelastega alati kasutanud ohtralt uusmeedia tehnikat (projektsioone, arvutiprogramme, audiovisuaalseid tunnuspilte). Tema multimeedia installatsioone, kus heli- ja valgusefektide, lõhnade ja esemelise keskkonna koosmõjul on tähtis koht, on näidatud kõikjal üle maailma.
    Projekt „Seks ja meri“ sai alguse 2013. aastal Rotterdami meremuuseumis. Seejärel on ekspositsioon rännanud mööda Taani, Rootsi ja…
    Reet Varblane
    3 minutit
Sirp