
Viljatu diskussioon kunsti ja käsitöö duaalsuse üle kaotab tähtsuse, kui näha ka keraamikas meediumist lähtuva konstrueerimise tulemit.
Andrus Joonase kunst on sünesteetiline, performance’id ja näitusel esitatud staatilised tööd on omavahel keerulises suhtes. Tema kunst on elust enesest.

Kuraator Andrus Joonase töömeetod toob kaasa värskuse ega lase sumbuda ja leppida olemasoleva ja käepärasega.
Mida radikaalset ja maailma muutvat annaks pühademunade-ülevaatusnäitusega ette võtta? Järsku on see kaose kohta liiga korralik? Järsku peaks seda eksponeerima kuhjatisena-labürindina?

Ukraina ei ole Jarõna Ilole ainult lapsepõlve ja nooruse maa, nostalgiline paik. Ukraina on ka tema praeguse elu vahetu osa.

Maarjamäe memoriaali ei devalveeri mitte negatiivsed pärandnarratiivid, vaid poliitilise töö lagunemisseisund ja institutsiooniline hoolimatus.

Saskia Boddeke on loonud teatraalse keskkonna, ühendanud ajaloolise ja praegusaegse, tõe ja fiktsiooni, et rääkida ihast liigse romantikata.
Ede Raadik: „On vaja teadlikkust tõsta, et saaksime rääkida aborditeemadel. Kui su arvamus põhineb müütidel, siis ei saa dialoogi tekkida.“
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.