Tartus algab esmaspäeval, 20. septembril tänavune „Prima vista“. 25. septembril paneb festivalile suurejoonelise lõpp-punkti futuroloogiline kongress. Mis see on?
Korraldaja Jaak Tomberg: „Mõistagi tahame tähistada vääriliselt Stanisław Lemi kui ühe kõigi aegade suurima ulmekirjaniku 100. sünniaastapäeva – mõtiskleda tema pärandi ja tema loomingu tänapäevase tähenduse üle. Kuid meie laiem eesmärk on mõelda kirjanduse kaudu tuleviku peale. Mida kirjutavad eesti kirjanikud, kui nad kirjutavad tulevikust? Ja kuidas nad seda teevad?“…
2 minutit
Homme, 11. septembril peetakse Kadriorus Kirjandustänava festivali. Pildil külastavad lapsed Eduard Vilde muuseumi.
11. septembril 2001 leidis Ameerika Ühendriikides aset rida terrorirünnakuid, sh sööstsid kaks kaaperdatud reisilennukit New Yorgi Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornidesse. Rünnakute ohvrite mälestamiseks on tornide asukohta rajatud memoriaal ja muuseum (Michael Arad, Peter Walker, Davis Brody Bond ja Snøhetta, 2011, 2014).
9/11 Memorial and Museum / CC0 1.0 / Wikimedia Commons
1 Olen seitsme lapse isa
2 ja mitme alakomisjoni liige
3 Aga selle peale
4 pole mul mahti mõelda
5 Ma põlen Ma põlen
6 Saan põleva pintsaku seljast
7 Ronin aknalauale ja viskun
8 sajandalt korruselt alla
9 Õhk on allahüppajaid täis
10 ja langevarju pole kellelgi
11
12 Seitsme sekundi…
Aita Kivi on romaani kokku pressinud liiga palju huvitavaid teemasid: psühhoanalüüs, feminism, vaimne tervis, elu Nõukogude Eestis, suur armastuslugu jm.
On põhjust tänuga meenutada tõlkija Elvi Lumetit, kes on meile poole sajandi jooksul vahendanud märkimisväärse hulga norra kirjandust ja kultuuri.
Võib öelda, et kõik algas ja lõppes Fridtjof Nanseniga. Keemiainsenerina töötanud Elvi Lumet sattus lugema tema elulugu ning see äratas põletava huvi rahva vastu, kelle hulgast oli pärit niisugune suurmees. Selleks et Norrat ja sealset kultuuri tundma õppida, tundus vajalik omandada ka norra keel. 1965. aastal õnnestus Elvi…
2 minutit
Marcel Proust (1871–1922) on üks XX sajandi silmapaistvamaid kirjanikke. „Swanni poolel“, meenutus jutustaja lapsepõlvest, on Prousti suurromaani „Kadunud aega otsimas“ esimene köide. Marcel Prousti auks loodud seinamaal Prantsuse linnakeses Illiers-Combrays.
Tõlkijale ei ole keerulisemat teost kui Marcel Prousti „Kadunud aega otsimas“. Hinnakem siis seda, et jõgiromaani mitu köidet on nauditaval kujul eesti keeles olemas ja lisagi tulemas.
Marcel Prousti „Kadunud aega otsimas“, sh romaan „Swanni poolel“, on suurejooneline otsi- ja eksirännak nendel mandrisuurustel maadel, mille randu uhub kaduvus. Tee sisse kastetud madleenikoogi maitse toob minategelases esile ereda, äkilise mälestuse: „Nii maitses ju tavalisse teesse või pärnaõieteesse kastetud madleenitükike, mida tädi Léonie pakkus mulle Combrays igal pühapäeval“. Järgnevaid tuhandeid lehekülgi võibki pidada tolle meenunud lapsepõlvekogemuse ja seda ümbritsenud, minevikku varjunud elu kiirguseks.
Prantsuse kunstnik Stéphane Heuet on loonud Marcel Prousti teoste põhjal graafilised romaanid. Lehekülg graafilisest romaanist „Swanni poolel“ („Du côté de chez Swann“).
Kuidas saab miski olla me teadvuses ühtaegu päästmatult kadunud ja siiski kaheldamatult, peaaegu tajutavalt alles? Kuidas saab mäletades olla ühtaegu siin ja ometi mujal?
Lubasin eelmises lõpuloos, et lähen ja vaatan oma ainukese suveetendusena ära Draamateatri lavastuse „Talupojad tantsivad prillid ees“, mis oli tähelepanu tõmmanud naljaka pealkirjaga ning mille kasuks rääkis asjaolu, et seda mängitakse siseruumis (kõrgemaid ootusi ei julgegi ma suveteatrile seada). Kuna mul…
Aeg-ajalt kerkib ikka esile autoreid, kelle looming muudab arusaama luulest kui niisugusest, autoreid, kelle esteetilis-poeetiline käekiri tõukab ümber hindama laiemaid küsimusi selle kohta, kus on luule piirid, kuidas luulet kirjutada või milles seisneb ülepea luule funktsioon. Või siis jällegi, meie ühtelugu teisenevas revolutsioonilise põhiolemusega luuleloos on ikka leidunud luuletajaid, kelle tekstide lugemise järel ei saa enam luuletusi endistviisi vastu võtta või luulesse endistviisi suhtuda (nt Suits, Alliksaar,…
Liivi muuseumis peeti 21. augustil festival „Eesti kirjanik 2021“. Tänavune festival kandis alapealkirja „Kirjanduse silmad“: uuriti, mida praeguses eesti kirjanduses välditakse ja mida võimendatakse. Aasta kirjanikuks kuulutati Eva Koff romaaniga „Kirgas uni“.
Žürii liikme Mihkel Kunnuse arvates on Eva Koff üks viimase aja…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.