Kirjandus
-
Kaks kirjandusfestivali sel laupäeval
Pärnu kirjandusfestivali proloog & „Eesti kirjanik 2021“
Laupäeval, 21. augustil saavad kirjandushuvilised valida kahe festivali vahel: pidu peavad nii Koidula muuseum Pärnus kui ka Liivi muuseum Peipsi ääres.
Pärnu kirjandusfestival leiab aset esimest korda. Õigupoolest on tegu festivali proloogiga, kuna viiruse tõttu ei saa seda veel täies mahus teostada. Kava on siiski rikkalik: üles astuvad Kristiina Ehin, Ly Seppel, Juhani Püttsepp, Martin Algus, Reeli Reinaus, Elo Viiding, Leelo…1 minut -
Jaan Kaplinski oma kodus Mutikul. Kirjaniku ja filosoofi Jaan Kaplinski sulest pärineb arvukalt luule-, proosa- ja esseistikakogusid, samuti lasteraamatuid ja mitu näidendit. Ta on üks tuntumaid ja tõlgitumaid eesti kirjanikke ning vahendanud ka ise eesti keelde ilu- ja mõttekirjandust. Jaan Kaplinski oli üks „40 kirja“ koostajaid ja allakirjutajaid, ta kuulus Eesti Kongressi ning aastatel 1992–1995 riigikokku. Jaan Kaplinski on pälvinud kõrge tunnustuse nii kodumaal kui ka kaugemal, sh Euroopa kirjandusauhinna ja Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest. Teda esitati korduvalt Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks.Dmitri Kotjuh / kotjuh.comSuured puud
Jaan Kaplinski 22. I 1941 – 8. VIII 2021
5 minutit -
Õhtu toob tagasi kõik
Kuldset keskteed ja isikliku vastutuse teadvustamist otsiv mõttesuund on Jaan Kaplinskile olnud omane aastakümneid.
6 minutit -
Lõuna-Eesti maastikPiia RuberErnst Enno ja suvised Lõuna-Eesti teed
Lihtsalt mine. Võta vastu see, mis teekonnal anda on. Ära kysi rohkemat väliselt ega nõua muud sisemuselt.
9 minutit -
Mathura põimib vaimse rännaku geograafilisega ning annab argisele üleloomuliku tähtsuse ja tähenduse.Piia RuberMõistukõneline sõud mõttejõel
Luulekogus „Lahusolek“ näib keskne mure olevat kaotatud usk, purunenud suhe Hoidjaga.
4 minutit -
Juta Kivimäe hinnangul domineerivad Eesti Kunstimuuseumi skulptuurihoidlas, aga ka üldse eesti skulptuuris rindportreed ja pead. Eestlased on tavaliselt piirdunud pea tellimisega, kuna elutingimused on olnud kitsad ja kuju valmistamine kallis töö, kuid eriti laste puhul on seda püütud endale siiski lubada. Olukord muidugi muutus 1960.–1970. aastail modernismi õitsengus.Piia RuberJuta Kivimäega suures skulptuuritoas
Romaanis „Suur tuba“ kirjeldab autor ühe lapsepõlve väärtushinnanguid sõjajärgses Eestis.
10 minutit -
Loone Ots Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse tulemuste väljakuulutamisel. Esikohti anti välja kaks, peale Loone Otsa pälvis selle ka Juta Kivimäe.Kris MoorLoone Otsa „Armastus“ on Lugu
Romaanis tegutsevad reaalsed, eesti kultuuriloole tähtsad inimesed kanvaal, mis on samuti enamjaolt tõene.
2 minutit -
Kommentaar – Loone Otsa käsikiri „Armastus“
Christopher Booker on oma raamatus „Seitse põhisüžeed“ („The Seven Basic Plots“) eristanud seitse peamist lootüüpi. Loone Otsa „Armastus“ on liigitatav neist kahe alla: kolmas süžee, mida inglise keeles tähistatakse sõnaga quest ehk siis kangelase püüdlus millegi olulise või väärtusliku järele, ning neljas põhisüžee voyage and return ehk siis teekond sinna ja tagasi.
Aga see kehtib vaid ühe protagonisti – Salme – seisukohalt.
Salme on noor naine, kes asub 1942. aasta kärekülmal…2 minutit -
Kommentaar – Juta Kivimäe käsikiri „Suur tuba“
Juta Kivimäe „Suur tuba“ vallutab lugeja juba esimeste lausetega. Žüriiliikmena romaani lugedes olin varsti kindel, et tegemist peab olema elukogenud ja varem palju avaldanud autoriga (pool arvamust ei osutunud tõeks, „Suur tuba“ on autori esikromaan).
Peamiselt arvasin nii põhjusel, et karaktereid ja olustikku on sedavõrd meisterlikult kirjeldatud, et lugeja saab teosele „seestpoolt“ kaasa elada. Unustades lugemise, unustades kellaaja ja aastaarvu ning sukeldudes 1957. aasta Tartusse, ühiskorteri suurde tuppa…2 minutit -
Tapurla küla mehed lähevad merele. Ernst Wittoffi foto (1920).Eesti Rahva Muuseum / muis.eeHulivili idigas ja kaljulohe
Randlase aabitsa lood jutustavad rannalaste mängudest, loodusest ja põlistest töödest.
3 minutit
