Toeta

Kirjandus

  • Luulesalv
    Tanel Mällo
    Ruudu Rahumaru

    Luulesalv

    25. II 2022
    maakaardid
    juba mitme kihi
    klotsikeste all
    + paelakeste
    särgikeste
    värvimisevärkide
    on meie kodu
    eluruumi
    päiksesoojal põrandal
    sest hetkest eilsest
    mil me
    põses kommid
    kontrollisime teadmisi
    kui lähedal
    me kodule
    on pommid
     
    26. II 2022
    otsime sõnu
    et rääkida muust
    köögis
    ja elutoas
    õhtuti voodis
    kuni
    nad uinuvad
    linnades puust
    aeg mida
    pikalt
    ei hellita loodis
    kuni nad uinuvad
    kujutlemata
    õhu
    tõrje
    sireenide kisa
    kõikjal on keegi
    laps
    ema
    ja
    isa
    Tanel Mällo
    1 minut

  • Silvia Nagelmaa 22. V 1929 – 14. IV 2022

    Tänavusel vaiksel neljapäeval lahkus Tartus meie hulgast kirjandusteadlane ja kriitik Silvia Nagelmaa.
    Silvia, neiupõlvenimega Joa, sündis ja alustas kooliteed Räpinas, jätkas Tartus ning õppis aastail 1948–1953 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas eesti filoloogiat, 1952. aastal abiellus ta kirjandusloolase Abel Nagelmaaga. Töötanud paarkümmend aastat õpetajana mitmes Tartu koolis, sidus ta end 1974. aastast teadustööga Keele ja Kirjanduse Instituudis. Filoloogiakandidaadiks sai Silvia Nagelmaa 1985. aastal uurimusega „Eesti nõukogude poeem (1940–1980)“, mis oponent Karl…
    1 minut
  • Tõlkijate vennaskonna kümme aastaringi
    Ilona Martson: „Miks mõned teosed saavad rahvusvaheliselt menukaks, mõned mitte? Igal raamatul on oma saatus nagu inimeselgi.“
    Piia Ruber

    Tõlkijate vennaskonna kümme aastaringi

    Ilona Martson: „Tõlkija töö on eraku töö. Kuid kõik tõlkijad ei ole ometi sellised erakud nagu askeesi harrastanud püha Hieronymus! Aeg-ajalt on neil vaja ka üksteist näha.“

    Pille-Riin Larm
    9 minutit
  • Eesti kirjandus suurrahvaste tõlketurul – riskid ja võimalused
    Tõlke ilmumine ei peaks olema sündmus lähtekultuuris, vaid eelkõige vastuvõtvas kultuuris. Hea näide on Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali ilukirjandusliku tõlke auhinna osa kandidaatide esinemine 16. märtsil Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis. Vasakult Eva Velsker (Henrik Pontoppidan, „Per Õnneseen“), Triin Tael (Richard Powers, „Ilmapuu“), Maria Esko (Virginie Despentes, „Vernon Subutex 3“) ning laureaadiks osutunud Alari Allik (Sei Shōnagon, „Padjamärkmed“). Õhtut juhtis Ilona Martson.
    Kris Moor

    Eesti kirjandus suurrahvaste tõlketurul – riskid ja võimalused

    Mida ei tohiks ja mida võiks teha, et suurendada eesti kirjanduse kohalolu maailmakirjanduses?

    Daniele Monticelli
    11 minutit
  • Aegumatud padjamärkmed

    Aegumatud padjamärkmed

    Miks on Sei Shōnagoni „Padjamärkmed“ ligi tuhat aastat jaapani ja maailma kirjanduskaanonis püsinud ja ka tänapäeval aktuaalne?

    Kairi Jets
    4 minutit

  • Ave Alavainu 4. X 1942 – 3. IV 2022

    Ave Alavainu oli eesti luuletaja ja prosaist, kultuurikorraldaja ja -ikoon! Tartus sündinud, Tallinnas kasvanud, koolis käinud, eesti filoloogiks õppinud, isepäi hiidlaseks hakanud.
    Põhjalikumalt räägib Alavainu meile oma loomingust luulekogumiku „Koondatud“ mõnusalt kärtsakas järelsõnas: oma noorpõlveraamatuid nimetab ta poolpõlglikult vihikuteks nõukogudeaegse viletsa kirjastamiskultuuri ja -kvaliteedi pärast. Uhkust hakkas ta tundma tõesti alles oma hilisemate raamatute üle – „Laulud laialilaotamiseks“ ning „Joonlaualaulud“ pakkusid ka kujunduslikke-kontseptuaalseid, Ave-väärilisi vigureid.
    Kokku saab Alavainu loomingut…
    3 minutit
  • Rohkem palve kui jutustus
    Triin Paja: „Õrnus on jõudu andev. Tihtipeale õrnust võrreldakse nõrkusega. Õrnus võib aga olla tänapäeva kiires ja meediakirjus melus omamoodi mäss.“
    Piia Ruber

    Rohkem palve kui jutustus

    Triin Paja: „Luule on anum, kus hoiad midagi endale olulist. Mälestustest saab kiiresti õhk ja mälu hõreneb kiiremini kui sõnad – luule on üks viis seda kauem käes hoida.“

    Pille-Riin Larm
    5 minutit
  • Luulesalv
    Triin Paja
    Piia Ruber

    Luulesalv

     
    Tulle minemine
     
    kas ka loom on mõelnud
    haukunud ja möiranud:
    tule tagasi?
     
    aga kui tagasi tulemine on tulle minemine?
     
    kajan, kuni ma pole enam hääl,
    vaid peegel.
     
    Matsime kuu, mitte sinu
    surnuaias on ristid nagu maasse löödud mõõgad. ühel haual kasvavad metsmaasikad. nopin kaks marja, magusat, punast. sul…
    Triin Paja
    1 minut
  • Maailm nagu vaalaluust ihutud korsett

    Maailm nagu vaalaluust ihutud korsett

    Triin Paja on ürgse loomisjõuga sidunud sõnadesse naiselikkuse. See ei tähenda aga roosamannat, vaid valu ja muret tulevaste põlvede, sündinud ja sündimata laste – maailma pärast.

    Aliis Aalmann
    5 minutit
  • Kuidas saab olla inimene ilma loomata?
    Donika Kelly on Iowa ülikooli abiprofessor ning õpetab seal loovkirjutamist. Tema sulest pärinevad luulekogud „Bestiary“ (2016) ja „The Renunciations“ (2021).
    Ladan Osman / donikakelly.com

    Kuidas saab olla inimene ilma loomata?

    Donika Kelly luulekogus on küll ülekaalus mütoloogilis-poeetiline register, kuid raamatut saab lugeda ka kui oodi liikidevahelisele armastusele ja hoolitsusele.

    Sveta Grigorjeva
    5 minutit
Sirp