Toeta

Kirjandus

  • Tuttava linna tuled – Minu Puka
    Puka alevikus Valgamaal elab statistikaameti andmetel 558 inimest (2021). Seal tegutsevad põhikool, rahvamaja, raamatukogu jm. Väikese aleviku tuntust on tublisti tõstnud Oskar Lutsu teoste põhjal valminud film „Sügis“ (rež Arvo Kruusement, 1990). Pildil Puka apteegi vana hoone.
    Ivar Leidus / CC BY-SA 3.0 / Wikimedia Commons
    ,

    Tuttava linna tuled – Minu Puka

    JÜRI KOLK

    4 minutit
  • Kas Pirita kloostri lavalt maailmakuulsaks?
    Niisugune kallisvara nagu „Lalli ehk Mere keskel on mees“ ei tohi piirduda kahe etendusega Birgitta festivalil. Veljo Tormise alustatud ooperi viis 2022. aastal lõpule Rasmus Puur, Lalli osas müristas Koit Soasepp.
    Anneli Ivaste

    Kas Pirita kloostri lavalt maailmakuulsaks?

    Henriku ja Lalli lugude ajaloolisest tõepärast tähtsam on jutustus ise. Just legendid ja nende tõlgendamine eri aegadel osutavad hoiakutele nende taga, arusaamale, mida tähendab olla soomlane.

    Hannu Oittinen
    10 minutit
  • Intiimse ja kollektiivse mälu põimija Annie Ernaux
    Annie Ernaux on öelnud, et tahab püüda sõnadesse oma aega ja inimesi seal sees, ta on ka öelnud, et kirjutamine ei peaks olema üksildane nauding, vaid jagamine, ja niisamuti, et sõna on relv ja kirjutamine üks võitlemise viise.
    Cati Cladera / EPA / EFE / Scanpix

    Intiimse ja kollektiivse mälu põimija Annie Ernaux

    Nobeli kirjandusauhinna laureaat on julge teemavalikuga aidanud murda vaikust, üle saada häbist. Niisama oluline on ka tema isikupärane kirjutusviis.

    Triinu Tamm
    3 minutit
  • Inimene, loodus, lootus
    Soome kirjanik Anni Kytömäki
    Liisa Valonen / Gummerus

    Inimene, loodus, lootus

    Anni Kytömäki seirab romaanis „Margarita“ sarnaseid jooni inimese ja looduse anatoomias. Metsarajad on kui mure- ja naerukurrud, naise keha ei erine kuigi palju pärlikarbi omast.

    Karola Karlson
    5 minutit
  • ,

    Poisid ja tüdrukud

    Eelmisel reedel avati Eesti Kirjanike Liidu suure juubeli puhul kirjandusmuuseumi otsaseinal näitus Tartu noorest kirjarahvast. Alar Madissoni fotoakendel naeratavad siin tegutsevad või tegutsenud luuletajad, prosaistid, kirjanduskriitikud ja -uurijad, tõlkijad, toimetajad ja kultuurikorraldajad vanuses 23–38 eluaastat. Näitus sai tõeliselt tore ja elurõõmus ning tuleb olla tänulik, et noori autoreid kõrgemal tasandil märgatakse ja tunnustatakse.
    Näituse tarvis pildistatavaid otsides torkas mulle paljude põnevate tendentside seas silma üks ehmatav suundumus:…
    Hanna Linda Korp
    2 minutit
  • Viimane, viimasem, kõige viimasem
    Vahur Afanasjev heidab Eestisse kavandatava raudteetrassi kaudu pilgu eestlaste eluolule ja ambitsioonidele. Pildil hetk festivalilt „Eesti kirjanik“ (2015).
    Erakogu

    Viimane, viimasem, kõige viimasem

    „Rail Baltic“ pole mingi jutustus või romaan, see on näidend. Toodagu lavale, tehtagu filmiks!

    Vilja Kiisler
    6 minutit
  • Õnnis on see luule
    Tõenäoliselt on juhus, et esimene teadaolevalt säilinud eesti kunstluuletus on Reiner Brockmanni 1637. aastal kirjutatud pulmalaul ning et ilmalik originaalluule edestab kiriklikku ja tõlkelist.
    Avalik omand / Wikimedia Commons

    Õnnis on see luule

    Rootsiaegsete luuletuste päästmiseks kitsalt antikvaarsest huviringist on Wimberg tõlkinud need tänapäeva eesti keelde.

    Märt Väljataga
    6 minutit
  • Luule hoiab keelt roostetamast
    Kirjanik ja tõlkija Paul-Eerik Rummo
    Dmitri Kotjuh / kotjuh.com

    Luule hoiab keelt roostetamast

    Kõne August Sanga luuletõlkeauhinna pälvimise puhul 30. septembril 2022

    Paul-Eerik Rummo
    4 minutit
  • Rohkem päikesepunki!

    Rohkem päikesepunki!

    Epp Annus külvab ökoutoopias lootust ja harjutab ühtlasi lugejat sellega, et oma vajaduste läbimõtlemine ja piiramine on teistele olevustele mõeldes põhjendatud.

    Elle-Mari Talivee
    4 minutit

  • Ruth Mirov 24. XI 1928 – 26. IX 2022

    26. septembril suri eesti rahvaluuleteadlane Ruth Mirov, kes oli folkloristikas aktiivne veel tänavugi, auväärses eas.
    Ruth Mirov (Treufeldt) oli pärit Viljandist. Tema koolitee algas Viljandi Haridusseltsi tütarlaste gümnaasiumis ning jätkus aasta hiljem Nõmmel, kuhu perekond elama kolis. Gümnaasiumihariduse omandas ta Nõmme gümnaasiumis. Tartu ülikooli lõpetas ta eesti filoloogia erialal 1961. aastal ning õppis veel ka Tallinna Pedagoogilises Instituudis eesti keelt ja kirjandust (kuni aastani 1969).
    Tema põhitöökohaks oli pika…
    2 minutit
Sirp