Kirjandus
-
Kirjanik, õpetaja ja tõlkija Frieda Drewerk (1898–1978). Pseudonüümi Reed Morn all esitas Drewerk 1927. aasta romaanivõistlusele käsikirja „Andekas parasiit“, mille eest pälvis II koha ning mis ilmudes kujunes menukaks ka lugejate seas. Järgnesid romaan „Kastreerit elu“ (1929), lühimonograafia „Jeanne d’Arc“ (1935), hulk novelle ning romaan „Tee ja tõde“ (1955). Postuumselt ilmus läbi ajakirja Mana mitme numbri romaani mõõtu „Nimed ruumis ja ajas“, käsikirja on jäänud „Märgit hing“ jm. „Reed Morn, eesti kirjanduse tähelepanuväärt üksiklane või unustatud vaimne teejuht – need võiksid ehk olla märksõnad, millega Frieda Drewerk oleks vastu tahtmist nõustunud,“ on leidnud Rutt Hinrikus.Eesti KirjandusmuuseumTartus loeti Reed Morni ja muudki
Naiskirjanikud ei ole tegutsenud vaakumis. Nende teoseid on loetud ja neile on reageeritud; nemad ise on kursis olnud ja kaasas käinud oma aja mõttesuundadega.
6 minutit -
Valgustuse lähenedes lisandusid Tallinna õpetlase lauakesele anatoomia- ja maateaduseatlased, teiste hulgas flaami kartograafi Gerhard Mercatori väike maadeatlas „Atlas minor Gerardi Mercatoris I“ (1628). Raamatu rikkalikel vasegravüüridel on kenasti ära märgitud ka Eesti- ja Liivimaa. Pildil Mercatori väikese maadeatlase tiitelleht.Tallinna Ülikooli Akadeemiline RaamatukoguOleviste raamatukogu – kurioosum või kalliskivi?
470aastane teadusraamatukogu hakkab triivima vanaraamatu kahemõttelisse hämarmaailma, kuid just raamatute vanadusest on midagi õppida nüüd, kui nende sisu enam ei morjenda.
5 minutit -
Pimesikumäng
Võib-olla on Lilli Luuk uus tumekirjanik. Tema teoste tundetoon on pingestatud ja ehe, kuid liiga kaua kestes paneb piinav minoor lugeja taluvuse proovile.
4 minutit -
Puka alevikus Valgamaal elab statistikaameti andmetel 558 inimest (2021). Seal tegutsevad põhikool, rahvamaja, raamatukogu jm. Väikese aleviku tuntust on tublisti tõstnud Oskar Lutsu teoste põhjal valminud film „Sügis“ (rež Arvo Kruusement, 1990). Pildil Puka apteegi vana hoone.Ivar Leidus / CC BY-SA 3.0 / Wikimedia CommonsTuttava linna tuled – Minu Puka
JÜRI KOLK
4 minutit -
Niisugune kallisvara nagu „Lalli ehk Mere keskel on mees“ ei tohi piirduda kahe etendusega Birgitta festivalil. Veljo Tormise alustatud ooperi viis 2022. aastal lõpule Rasmus Puur, Lalli osas müristas Koit Soasepp.Anneli IvasteKas Pirita kloostri lavalt maailmakuulsaks?
Henriku ja Lalli lugude ajaloolisest tõepärast tähtsam on jutustus ise. Just legendid ja nende tõlgendamine eri aegadel osutavad hoiakutele nende taga, arusaamale, mida tähendab olla soomlane.
10 minutit -
Annie Ernaux on öelnud, et tahab püüda sõnadesse oma aega ja inimesi seal sees, ta on ka öelnud, et kirjutamine ei peaks olema üksildane nauding, vaid jagamine, ja niisamuti, et sõna on relv ja kirjutamine üks võitlemise viise.Cati Cladera / EPA / EFE / ScanpixIntiimse ja kollektiivse mälu põimija Annie Ernaux
Nobeli kirjandusauhinna laureaat on julge teemavalikuga aidanud murda vaikust, üle saada häbist. Niisama oluline on ka tema isikupärane kirjutusviis.
3 minutit -
Soome kirjanik Anni KytömäkiLiisa Valonen / GummerusInimene, loodus, lootus
Anni Kytömäki seirab romaanis „Margarita“ sarnaseid jooni inimese ja looduse anatoomias. Metsarajad on kui mure- ja naerukurrud, naise keha ei erine kuigi palju pärlikarbi omast.
5 minutit -
Vahur Afanasjev heidab Eestisse kavandatava raudteetrassi kaudu pilgu eestlaste eluolule ja ambitsioonidele. Pildil hetk festivalilt „Eesti kirjanik“ (2015).ErakoguViimane, viimasem, kõige viimasem
„Rail Baltic“ pole mingi jutustus või romaan, see on näidend. Toodagu lavale, tehtagu filmiks!
6 minutit -
Tõenäoliselt on juhus, et esimene teadaolevalt säilinud eesti kunstluuletus on Reiner Brockmanni 1637. aastal kirjutatud pulmalaul ning et ilmalik originaalluule edestab kiriklikku ja tõlkelist.Avalik omand / Wikimedia CommonsÕnnis on see luule
Rootsiaegsete luuletuste päästmiseks kitsalt antikvaarsest huviringist on Wimberg tõlkinud need tänapäeva eesti keelde.
6 minutit
