Kes ei käiks vahel juuksuris ega sirviks seal värvilisi ajakirju? Paljud sirvivad, nii minagi. Kõige sagedamini on salongi valikus Anne & Stiil ning Eesti Naine, vahel ka Buduaar, aiandusžurnaalid jms. Ehkki leian iga kord mõne huvitava artikli, pean tõdema, et ei kuulu vist naisteajakirjade sihtgruppi. Lehitsen neid rohkem erialase pilguga: kas ja kui hästi on esindatud kirjandus?
Nii ja naa. Tundub, et kirjanikke nähakse naisteajakirjade toimetustes ennekõike tänuväärt…
Kas ei võiks mõelda emadusest kui tegutsemisviisist, mis sillutab teed uutele valitsemisvormidele, majandamisviisidele ja tugevale kodanikuühiskonnale?
1 Taeva tulipunasel alasil
2 päike vasardab metsalatvu,
3 valged hanged on verise kumaga
4 ennast üleni kinni katnud.
5 Öösel põhjavalguse põlevat
6 vahin maailmatelki,
7 imen pärani silmisse
8 haiget müstilist helki,
9 kuni tähesütele sadeneb
10 viimaks pilvede koredat tuhka,
11 külmast vabisev maailm ometi
12 vastu hommikut veidigi…
Rosa Liksomi „Väila“ värske tõlge ärgitab heitma pilku teistelegi soome romaanidele, kus on käsitletud Lapi sõda, sõja mõju ja tagajärgi naiste vaatenurgast.
Nõukogude-aegse bareljeefi saab ümber mõtestada lisatahvli abil. See võiks ühtlasi olla lähtepunkt laiemale arutelule eestlaste osaluse üle XX sajandi okupatsioonides.
Minu lapsepõlves oli sõnal suur jõud. Neil oli selge tähendus ja tagajärg. „Ah, ta on üks keskmist sorti kultuurikiibitseja,“ ütles ema omaaegse muuseumidirektori kohta, kui ma varateismelisena kellegi kohta küsimuse esitasin; „Mis ma ikka luuletan, kui Viiding on olemas,“ lasi sõnaosav sõber kõrvad lonti, sest luuletajate latt oli tollal nii kõrgel.
Eluks ajaks sai selgeks, et keskmine ei tohi olla. Mõneti aitas…
Lina Nordquisti romaan „Järgnen sulle“ pakub vastukaalu kõigile psühhoteraapilistele teooriatele, mis sunnivad inimesi konfliktide lahendamiseks üksteisega rääkima.
30. aprillil, Juhan Liivi 159. sünniaastapäeval kuulutati välja tänavune Liivi luuleauhinna laureaat. Karjasemärsi pälvis luuletuse „Küünlapäeval“ eest Hando Runnel. „Küünlapäeval“ on ilmunud ajakirjas Looming (nr 4 2022) ja vastses raamatus „Saunaõhtu ehk Laupäeva laulud“.
Peale Hando Runneli tõstis žürii kandidaatidena esile Indrek Hirve („***Pimedust…
„Paberväljaannete tarbijate hulk väheneb pidevalt,“ tõdeb Loomingu peatoimetaja Indrek Mesikepp. „Väljaandel on kolm võimalust: kas jätkata samamoodi (kuni see on võimalik), kolida mingil hetkel täielikult internetti või kaduda hoopis. Paljudele lugejatele meeldib lehti keerata ja paberit katsuda, aga kui piisav hulk ei ilmuta huvi tellimise näol, jääb ilusatest sõnadest väheks.“
Indrek Mesikepp: „Tähtis on, et inimestel, kes tahavad eesti kirjanduse parema osaga kursis olla, oleks põhjust Loomingut osta, tellida ja lugeda ning et nad ei pettuks.“
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.