-
Palju õnne, vastne riikliku aastapreemia laureaat Andrus Kivirähk! Või kuidas sind peaks kõnetama? Ahhoi, ristirahvas! Miks sa oled selle eesti asja oma asjaks võtnud? See on ju pea tõlkimatu kraam, mis sa kirjutad, väga ebatänuväärne asi. Lugejaid on vähe, keeleruum on väike, mõistjaid on veel vähem. Su huumor nõuab tegelikult päris palju konteksti tundmist ja lugemust. Nobeleid ja Bookereid selle eest ei tule.
Ega see mingi muu…
-
“Me seisame selle probleemi ees, et kirjandus on oma tekkeprotsessilt desakraliseerimine, esmalt ikka kirjanduse eemaldumine religioonist ja riitusest, kuid just sellises bataille’likus mõttes uuesti sakraliseerimisprotsessiks saanud: argise ja/või madala, räpase ülendamine ta kirjanduseks muutmise kaudu ning seejärel lausa müstifitseerimine loob erilise uue vaimuruumi, kus esteetiline kogemus võrdsustatakse religioossega,” kirjutab Jürgen Rooste veebruari Sirbi esimeses numbris.1
Esteetilise kogemuse võrdsustamine sakraalsega saab lisaks bataille’likule rüveduse ülendamise meetodile toimuda aga…
-
1.
Kivirähka tuleb muidugi võtta ühe eesti rahvusliku projekti ühe visama ja konstruktiivsema kriitikuna. Ent retseptsioonil on oht siia takerduda. Mõneti on selles süüdi just viimase paari aastakümne menukaim romaan “Rehepapp” ning ka Kiviräha roll kolumnisti ning naljamehena – tema tõsisema alatooniga asjad jäävad varju, neist kõneldakse üldiselt vähem kui näiteks “Kalevipoja”-laadis järjepanu lajatavast huumorist. Satiiriku ning humoreskimehena ei leia Kivirähk kirjutajana praegu naljalt võrdväärset, vaid ehk…
-
Piibel (kr biblia, raamatukesed) on õigupoolest raamatute kogum. Tuhatkonna aasta jooksul kirja pandud Vana Testament (VT) koosneb üpris heterogeensest kirjavarast. Mis tahes tõlge nivelleerib paratamatult heebreakeelses originaalis valitseva kirevuse. Poeesiat tuleks tõlkida teisiti kui kroonikaid. Ilukirjandusena saaks ja võiks tõlkida kirjanduslikku teksti, seadusekoodekseid nagu 3. ja 4. Moosese raamat peaks tõlkima nagu ikka juriidilisi tekste. Muistses tõlkes kreeka keelde, Septuaginta’s, ongi toora tõlgitud äärmiselt täpselt, tarkuskirjandus…
-
Tiit Aleksejev, “Valge kuningriik”
Nikolai Baturin, “Sõnajalg kivis”
Jan Kaus, “Tema”
Peeter Sauter, “Vere jooks”
Mats Traat, “Naised ja pojad”
Luule
Vahur Afanasjev, “Katedraal Emajões”
Hasso Krull, “Talv”
Sven Kivisildnik, “Vägistatud jäämägi”
Mathura, “Kohalolu”
Triin Soomets, “Väljas”
Indrek Ryytle, “Inglid rokijaamas”
Draama
Jim Ashilevi, “Nagu poisid vihma käes”
Andrei Hvostov, “Henrik”
Andrus Kivirähk, “Sürrealistid”
LASTEKIRJANDUS
Kristiina Kass, “Samueli võlupadi”,
“Käru-Kaarel”
Andrus Kivirähk, “Leiutajateküla Lotte”
Jaan Rannap, “Roheline kindlus”
Üllar ja Rünno Saaremäe,
“Käpipuu vennaskond”
Peeter Sauter,…
-
Kaklusklubi.
Tõlkinud Tiina Randus.
Eesti Ekspressi Kirjastus, 2006. 224 lk.
Kunagi ammu, veel enne kui suur tarbimisühiskond jõudis end meie riigis kehtestada, veel enne kui vaimustusime sellest, kellel on ja kellel on rohkem, enne kui hakkasime tapma moe pärast. Jah, ja enne kui müüsime end oma põhivajaduste nimel laenuorjadeks pankadele, mis müüdi seejärel omakorda võõramaalastele – enne seda oli üks film. Selle filmi pealkiri on “Kaklusklubi” ja…
-
Selle aasta 6. jaanuaril lahkus viimasena kuulsa Firenze hermeetilise luuleringi liikmetest Alessandro Parronchi. Üheksakümne kahe aastaseks saanud Parronchi, kunstiajaloolane, musikoloog, luuletaja ja luule tõlkija elas üle nii temaga ühel aastal sündinud Mario Luzi, Piero Bigongiari kui ka nende vanema kaaslase, Salerno päritolu Alfonso Gatto.
Parronchi esimene kogumik “I giorni sensibili” (“Tundlikud päevad”) ilmus 1941, viimane “Quel che resta del giorno” (“See, mis on päevast järel”) 2001.…
-
repro raamatust
Aivar Kull, Oskar Luts. Ilmamaa, 2007. 488 lk.
Oskar Lutsu nimi ei pea tegelikult kala tähendama. Kui kasutada näiteks veidi erinevat ortograafiat ja kirjutada Luz, saaks see sõna olla näiteks heebreakeelne mandlipuu, piiblis (I Moo, 28:19) on see Peeteli linna varasem nimevorm. Peetel tähendab tõlkes Jumala koda. Piibel on maailma kõige rohkem trükitud raamat ja “Kevade” eesti oma.
Romaanimõõtu novelli “Kirjutatud on. . . .” lõi Luts “Kevadega” pea…
-
Almanahhist Tuulelohe on saamas uus perioodiline kirjandusväljaanne, kus tutvustatakse kohalike vene autorite loomingut iga poole aasta tagant. Kui almanahhi esimeses numbris, mis ilmus eelmise aasta mais, on avaldatud Tartu literaatide loomingut, siis teises numbris, mis ilmus novembris, on mindud kaugemale. Almanahhi alateemaks sai “Vene kirjandus Balti aktsendiga”, mis vihjab autorite geograafilisele kuuluvusele ja nende ühisele ajaloolisele minevikule. Selles leidub 28 autorit viiest Läänemere piirkonnast: Lätist, Leedust, Eestist,…
-
1.
Näe, üks tool seal seisab
vaikselt laua taga.
Silma millegagi
küll ei hakka ta.
Läheb sajand, teine,
ajal rasked sammud,
sama tooli nüüd sa
jääkski vahtima:
ah mis ilu,
oh mis võlu,
eh mis iidse aja taid!
Kahju, et ei
leidu enam
meistreid nõnda osavaid!
Muuseumis nii sama laua
taga seisab sama tool –
“21.
sajand, I pool”.
Vanal kapil pole kodu?
Muuseumisse! Muuseumisse!
Memme vokk ja veimevakk?
Muuseumisse! Hei-o!
IŽ ja rehepeksumasin?
Muuseumisse! Muuseumisse!
Grammofon ja videomakk?
Kõikki kutsub Kleio!
2.
Kõrgub kolist uhkeid virnu,
kuni tuleb vastu lagi!
Pole näha tühja pinda,
ruumi pole…
