-
Wimberg, oled püsinud kirjanduse juures ihu ja hingega juba jupp aega. Järelikult peab selles midagi olema, midagi toimuma. Mis oleks too kirjeldamatu ja haaramatu “miski” uue sajandi esimeste aastate kirjanduses, mille pärast nad on väärt ja meeldejäävad?
Olles piisavalt hästi kursis eesti kirjanduse ajalooga, väidan, et eesti kirjanduses pole olnud veel nii põnevat ja sisukat aega, kui seda on olnud viimased 10 aastat. Olen sel teemal palju…
-
Jan Kaus, oled mõnelgi korral juhtinud tähelepanu Eesti üliliberaalsele, eelarvamusvabale kirjastussituatsioonile, mis võimaldab vähegi innukail ikka avaldada ning parimad neist saavad ka täiesti väärilise retseptsiooni ning isegi auhindade osaliseks. Kas ei peitu ses olukorras siiski oht? Kas ei peaks pürgima Soome eeskujul konservatiivsema olukorra poole, sest too tulv tingib tohuvapohu ning virvarri ka kriitikute ja toimetajate pääs, rääkimata müstilisest “tavalugejast”, kel puudub olukorrast 2000ndate kirjanduses vähimgi…
-
Vahur Afanasjev, kas too arvumaagia, uus alanud sajand, märgib eesti kirjanduses mingit muutust või uut aega, või aitab lihtsalt kirjandusloolastel jupitada aega kronoloogiliselt sajandi lõpuks ja alguseks? Mis siis on kirjanduses toimunud?
Otsustavaima muutuse tõi ühiskonnakorra muutus, see tähendab 1990ndad. Iga tegelane saab nüüd väikese pingutusega raamatu välja anda. Kahjuks käis ühiskonnas muutustega kaasas järsk arusaamine, et raamatud on kallid ja nende lugemine ajaraisk.
Piire murti, nagu ikka.…
-
Kivisildnik, Vägistatud jäämägi. Ji, 2006. 80 lk.
Kivisildnik on tõusnud pea elava klassiku staatusse. Auväärt positsiooni kinnitab veel oma raamatusarja ilmumine, kus tema enda teos üks õnnestunumaid. Kunagisest Hirohalli ja Eesti Kostabi Seltsi mässumeelsest liidrist ning Tartu NAKi taaskäivitajast on saanud “Jumaliku Ilmutuse” juhtfiguur. Sarja teises raamatus ongi jumalike ilmutuste meelevalda sättinud ennast toode nimega “Kivisildnik”.
Kivisildnik kirjandusest väsinud?
“Vägistatud jäämägi” ei paku lugejale sisuliselt üllatusi ning miski ei…
-
Jaan Aps, Tähtis kevad. Varrak, 2006. 328 lk.
Ma arvan, et me kõik oleme kunagi olnud noored. Ei noh, seda küll. . . . kuigi mõni on vananenud varem, aga vähemalt teinud nooruses kaasa näiteks mõne jabura klassiekskursiooni. Ja just nimelt bussiga. Kui mitte keskkooli ajal, siis vähemalt tudengipõlves. Ekskursioon ekskursiooniks, aga ürituse peamiseks tagamõtteks oli ikka kõva õllejoomine ja naiste/neiukeste tagaajamine, olgugi et see tavaliselt lõppes vaid meeleheitliku ja…
-
*
kui ma mõtlen venetsueela vaeste peale
siis meenuvad mulle nende savionnid
või olid need kivist
või prahist
või kurat teab millest
maracaibo järve ääres
seal kus maracaibo pole enam
laht nafta ja maailma pikim sild
ka pilvelõhkujatega miljonilinn mitte
mille kuberner oli harry männili äi
minge ja vaadake tema monumenti
otsekui barclay de tolly isamaasõjas napoleoni vastu
araabia täkul keset naftat
põlvini põlvili
ja teisel pool riigile kuuluvat naftat
raudtee kitsaste rööbastega
ja
vaesus vaesus vaesus
mis te arvate
mis neil vaestel oma…
-
Liina Lukas, Baltisaksa kirjandusväli 1890 – 1919. Underi ja Tuglase kirjanduskeskus. 640 lk.
Liina Lukase XIX-XX sajandi vahetuse baltisaksa kirjanduse ülevaade on väga vajalik ja väga kasulik raamat. Kas või sellepärast, et siiani on eesti keeles baltisaksa kirjanduse ülevaateid minimaalselt ja selliseid faktitihedaid pilte veel vähem. Ja see on vist esimene baltisaksa kirjanduse monograafiline käsitlus eestlase sulest üldse. Teose paksuse ja sisumahu suhe ühendus minu ajus küll…
-
Novalis, Aforisme ja fragmente. Saksa keelest tõlkinud Krista Räni. Loomingu Raamatukogu 2006, nr 19. 80 lk.
Seda laadi fragmendid on kirjanduslikud seemned.
Nende hulgas võib muidugi olla nii mõnigi viljatu tera –
kuid ometi, kui kas või mõni neist idaneb!
Novalis, “Õietolm”
Saksa vararomantiku Novalise (Friedrich von Hardenberg, 1772 – 1801) tagasihoidliku mahuga, kuid kaaluka mõjujõuga loomingust on seni eesti keeles ilmunud vähe. Vaid luuletus “Hümn ööle”…
-
Juhtus nii, et enne Tiit Made raamatu “Ükskord niikuinii” lugemist olin just lõpetanud Edgar Savisaare “Peaministri” läbipuremise. Savisaare raamat on ääretult isiklik: minu mõtted ja tahtmised, minu tegemised, minu võitlus. . . . Kõik sündmused, kõik asjaolud, kõik inimesed nähtud läbi isikliku prisma, isiklike läbielamiste – ka täna, kirjutamise ajal, veel. Ja kõik koos süvaanalüüsiga.
Madel torkab silma aga tahtlik kõrvaltpilk, krooniku impersonaalsus kuni selleni välja, et ta endast kõneleb…
-
Knuts Skujenieks, Mats Traat ja Victoria Traat.
16. novembril tähistati Tallinnas Läti saatkonnas Läti Vabariigi 88. aastapäeva. Oma loomingut tutvustasid hiljuti 70aastaseks saanud läti luuletaja ja tõlkija Knuts Skujenieks ning helilooja Uldis Fridrihsons. Knuts Skujenieksi luule tõlkeid (ilmunud “Läti uuema luule valimikus”, Eesti Raamat, 1997) luges läinud nädalal 70. sünnipäeva tähistanud kirjanik Mats Traat. Sama õhtu jutuajamises osalesid Knuts Skujenieks, Mats Traat, Victoria Traat, Guntars Godiņš ja…
