Kirjandus
-
Mullu oktoobris istutasid Eesti kirjanike liidu liikmed Käsmu loomemaja aeda üheksa viljapuud. Kumma viljad valmivad enne – kas noore puu või uue leksikoni?Kris Moor„Eesti kirjanike leksikon“ – täiesti võimalik
Kirjanike, lugejate ja kriitikute tähtis sõnaraamat on kirjanike leksikon. Palume võimalust selle uuendamiseks, kas või korra veerandsajandi tagant.
6 minutit -
Eesti Vabariigi kultuuri elutööpreemia laureaat Arvo Valton (Vallikivi). Kirjaniku, luuletaja, stsenaristi, tõlkija ja publitsisti mahukast loomingust tõstetakse eeskätt esile 1960. aastatel diskussiooni vallandanud uuenduslik novellistika. Viimastel aastakümnetel on Valton pühendunud soome-ugri väiksemate rahvaste kultuurile ja kirjandusele. Fotol kirjanik 27. IX 2001 Tartus Toomemäel.Alar Madisson / Eesti KirjandusmuuseumArvo Valton. Märkmeid ja märksõnu
Olles endale püünel koha välja kirjutanud, võivad klassikud nüüd teha täpselt seda, mida süda soovib. Nende sõnum on aga ikka selge ja elutöö kõrgeimat tunnustust väärt.
5 minutit -
Meie giid Chumpi Washikiat kapokipuu juurte vahel.ErakoguKuu aega ekvaatori all
Reisikiri
4 minutit -
Intensiivne inimlikkus kahel pool merd
D. Nurkse poeetilises ümberasumissaagas „Hääled üle vee“ kuulatakse ja kuuldakse palju, kuid seda võib kõrvutada ka raskete aegade maalikunstiga.
6 minutit -
Helle-Iris Michelson 4. XI 1929 – 12. II 2024
Pärast pikka mahlast elu lahkus meie seast viljakas toimetaja ja tõlkija Helle-Iris Michelson.
Helle-Iris Michelson (kuni 1937 Roosmann, kuni abiellumiseni 1958 Roosma) sündis Tallinnas 4. novembril 1929. aastal. Pärast Tallinna 4. keskkooli lõpetamist asus ta õppima Leningradi Lesgafti-nimelisse treenerite kooli, mille lõpetas ujumistreenerina 1951. aastal. 1952. aastal astus ta Leningradi 2. võõrkeelte instituuti, mille lõpetas prantsuse filoloogina 1956.
Ta alustas ujumistreeninguid 1946 Tallinna Kalevis Friedel Raudsepa juhendamisel ja oli aastatel 1948–1950 kuuekordne Eesti NSV…2 minutit -
Jaan Krossi auhind Rein Veidemannile
19. veebruaril, Jaan Krossi 104. sünniaastapäeval selgus temanimelise auhinna tänavune laureaat: tunnustuse pälvis Rein Veidemann raamatuga „Järjehoidja“ (EKSA, 2022). Teosesse on koondatud valik aastatel 2000–2022 perioodikas või kogumikes ilmunud arvustusi, loomingulisi portreid, pühenduskõnesid, ettekandeid ja järelehüüdeid.
„Kõigis etteastetes on saatnud mind hool, et…1 minut -
Päevade äng
Tõnis Vilu näitab maailma koos selle haavade, armide, ilu ja ebakõladega, nii nagu on.
7 minutit -
Luule, mis tahab ennast kuuldavaks teha
Jüri Kolgi „Fuuga“ on katse ujuda vastuvoolu, soovimatus alluda proosaluule, aga ka lihtsakoelise enter-luule pealetungile.
5 minutit -
Sõnakunstnik Viivi Luik pälvis 9. veebruaril raamatu „Kuldne kroon“ eest ühe Eesti Kultuurkapitali 2023. aasta peapreemiatest.Raigo Pajula / Eesti KultuurkapitalInimese kapike ajaloo ilu varjuteatris
„Kuldses kroonis“ harutab Viivi Luik lahti ja sõlmib kokku iseenesest lähtuvaid elulõngu ning maalib sõnadega portreid kunagistest kaaskondsetest.
5 minutit
