-
Kuidas ja miks me oleme sellise olukorrani jõudnud? Kuna ka minu peres on kasvanud-kasvamas viis õppurit ning olen ameti tõttu kohtunud viimastel aastatel tuhandete kooliõpilastega, siis võtan julguse teha mõned üldistused. Tänases koolis ja õppekavas on probleeme mitmeid. Olulisematena võiks mainida: koolilõpetaja teab fakte, aga ei ole loov; pelgab matemaatikat (valed õpetamismeetodid?) ja suundub edasi õppima humanitaaralasid; ei ole ettevõtlik ega tea, kust raha tuleb, ning…
-
Majandus on selline.
Tehnoloogia on selline.
Allakäik.
Ei mingit tähelepanu
kujutlus
süvenemisvõimet.
Eetikakriis.
Üldse ei loe.
Kohustuslikku kirjandustki.
Isegi Mihkelsoni ei loe.
Mihkel Raud
Miks pole televisioonis ühtegi kirjandussaadet.
Vanasti küll oli.
Jüri Üdi klubi
Kas härrased lubaksid mul endile säärast kokteili tutvustada.
Sotsiaalsed garantiid.
Eesti Kirjanike Liit
Kirjandusfestival HeadRead
Viimast Loomingut lugesid või.
Ei.
Mida ajalugu sellest arvab.
Aga see ei vasta ju romaani definitsioonile.
Tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade.
Tagama.
Taristu
Lõiming
Tagama.
Orjarahvas
Talumatsid
Tagama.
Me peaksime ikka üksteise raamatuid rohkem lugema.
Tagama.
Millal saab Jaan Kross Nobeli preemia.
14aastane eesti poiss…
-
Millega üllatate sel aastal?
Tänavust festivali võib isegi senisest enam iseloomustada vormiline varieeruvus ning kunstiliikide põimitus. Festivali kavast leiab mitmeid juba ammu või ka viimastel aastatel traditsiooniks kujunenud sündmusi ja ettevõtmisi nagu raamatulaat ja pargiraamatukogu, laulvate kirjanike kontsert, aga ka eelmisel aastal esmakordselt toimunud õnnekonverentsi, raamatuoksjoni ja palju muud. On aga ka uusi algatusi tänu uutele koostööpartneritele, nõnda näiteks saab nautida festivali ja Mood-Performance-Tantsu ühisprogrammi või jälgida,…
-
Mis need teised kaks olid?
Üks oli – mis sündis bussis poole sõidu pealt – „Kaunitar, kes oli kõike juba näinud”, ja ka „Rokokoo tagasitulek”.
Ahah, et siis see Ilmari . . . . [Tõrva kirik-kammersaali juhilt Ilmar Kõverikult nime saanud kultuuriajaloo professor „Rokokoo tagasitulekus”] Aga miks sa üldse pärisnimesid kasutad?
Aga sellepärast, et see muudab nagu asju reaalsemaks või loomulikumaks. Väga paljud reaalsed isikud on – kuidas öelda – filmogeensed. Endel…
-
Nii-öelda väitlusjuhi roll?
Just. Ja minul on kavas olla selle vanamehe, rengaõpetaja rollis, seletada, miks ühed read sellesse kohta sobivad ja teised ei sobi. Teksti kirjutavad kokku ikkagi kohalviibijad ise. Nii et selles mõttes oleks väga oluline, et avatud maailmavaatega luuletajad sellele õhtule kohale ilmuks.
Kui kaua ühe hananomoto renga loomine aega võtab?
Ma olen sellist asja teinud kunagi Leedus ühel festivalil ja seal see võttis küll üle viie…
-
Siiski annab autor sellele muutuste-toojale kujundile omapoolse ja isikupärase sisu, millega tegelikult tõdeb ja fikseerib kogu oma luule olemuse: Tuulest voolitud vanainimesed / nagu ajast pleekinud puud (lk 74). On kirjutatud ka igatsusest tõelise järele (lk 33 jm), aga sinnasamasse paberile ja sõnasse see jääbki; me ei näe ega tunneta seda. Kas autori lüüriline mina seda isegi usub!? Autorist, kes selle taga, me ei räägiks (hea…
-
Valda Raud ja Salinger
Küsimus: „Mis teie initsiatiivil on eesti keelde jõudnud? Oletatavasti moodsama aja asjad – Vonnegut, Salinger . . . .?” Valda Raud: „Vonnegut kindlasti. Salinger ei jõudnud minu, vaid Otto Samma initsiatiivil. See oli ilmunud Moskvas, väga hea tõlge. Otto ütles mulle, et võta, tõlgi sina see ära, sinu poiss on praegu täpselt nii vana, nagu oli Holden. Salinger kütkestas mind väga. Ükskord hiljem, kui siin käis…
-
Elo Lindsalu märkis vajadust lugejauuringute järele ning visandas Rein Veidemanni artiklile „Naistekad kui kohanev tekst” (2005) toetudes tüüpilise naisteka skeemi:
– sihtrühm – naised; keskendumine naise saatuse emotsionaalsele kujutamisele;
– kõnekeelsus, jutustamise lobedus;
– lugu on üles ehitatud stseenidele nagu seebiseriaalis: kohtumine, lahkumine, armumine, kõhklus, piinlemine, ootus, riid;
– pildilisus ehk visuaalsus, aistilisus; seletuste ehk logotsentrismi vältimine;
– happy end – muinasjutuga sarnane lõpp; kui ka…
-
Jan Kaus: Jutustan siinkohal omalt poolt ühe isikliku loo, mis tundub seostuvat otseselt kohalolu ja kohanematuse motiividega. Ükskord sõitsime Urmasega Läänemaalt Tartusse. Teekond oli seega üsna pikk, pealegi eksisime pisut ära, sõitsime mööda kõrvalteid. Mingil hetkel rääkis Urmas mulle ühest oma „mineviku kummitusest”, Jüri Ehlvestist ja oma mälestustest seoses temaga. Olin lummatud. Ööbisin Urmase juures (majas, millest on juttu tema novellis „Toonesepad”) ja hommikul ärgates kirjutasin…
-
Ekshibitsioon ja sõnaliha
Luuletamine tegi Maarja Kangrost „avaliku naise”. Igast tema raamatust on saanud omaette sündmus ja temast endast Eesti (kultuuri) meedia „vapilind”, kelle paraadsulestikku kirjavad kõikvõimalike žüriide auhinnad. Ja ei ütleks, et need on saadud pelgalt vapivääriliste kraaksatuste eest.
Kangro luules on olemas too sõnastamatu „sim-sala-bim” (Alver) või futuristlik „zangtumbtumb” (Marinetti), mida ta otsesõnu luulendas mateeriat oma koopasse kutsudes. Kutsutu elab nüüd sõnadetagust iseelu ning kisub lugejagi…
