-
Ent kindlasti pole „Jumalik komöödia” mingi naerunäidend ega juturaamat. Tegu on eeposega, mille mõttekaim ülesanne tänapäeval on toimida kui „pedagoogiline poeem”, keskaja värssentsüklopeedia – nii nagu Homerose eepos „Ilias” on Euroopa kultuuris toiminud niihästi keele-, luule- kui ka antiigiõpikuna. Dante „Jumalik komöödia” on kirjutatud tertsiinides, vaheliti kolmikriimides. Et seda värsivormi on eriti keeruline vahendada, siis on kogu maailmas mindud ka proosatõlke või rütmistatud proosatõlke teed. Harald…
-
K. K.: Kindlasti tuleks aga rõhutada teist kõige suuremat toetajat Briti Nõukogu, kellest on tõesti väga palju abi olnud. Nad on niivõrd head tööd teinud, et see tuleb eraldi ära märkida. Samuti olid erakordselt abivalmis Suurbritannia saatkond ja saadik Peter Carter. Muidugi täname ka koostöö eest teisi välisriikide kultuuriasutusi ja saatkondi: Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Soome Instituuti, Prantsuse Kultuuriinstituuti ja Prantsuse suursaatkonda ning Taani Kultuuriinstituuti. Üldse tuleks…
-
Kuidas üldse jõutakse luule juurde? Kirjanduse emeriitprofessor Daniel Leuwers avaldas oma esimese luulekogu 49aastaselt. Tema teekond algas siiski 30 aastat varem, kui ta 19aastase noorukina saatis kirja René Charile, kelle loomingut ta jumaldas. Suur luuletaja vastas algajale autorile lahke kirjaga, kus ta muu hulgas pakkus võimalust peatuda Lõuna-Prantsusmaal. Sellest sai alguse arendav sõprus. Ometi ei suutnud Leuwers enne Chari üksildast surma ise midagi avaldada, alles pärast…
-
Elu ja armastus
Katrina Kalda lahkus Eestimaalt lapsena ja üleüldse on ta liiga noor, et vabaduse taassaavutamise sündmusi kuigi hästi mäletada. See aga ei mängi kuigi suurt rolli, sest tegemist on ju ilukirjandusega ja fantaasia peaks alati seisma ühe hea kirjaniku paremal käel. Niisiis on noor autor paigutanud oma fantaasia ja tegelased kusagile kaheksakümnendate lõppu või üheksakümnendate algusse, vabakslaulmise ajastusse, ning toonane nõukogude võimust räsitud Eesti ongi…
-
Õnn jõudis ka Eestimaale: parteide programmidesse, meediasse ja akadeemiassegi. Raadio „Ööülikoolis” jõudis eetrisse õnneteemaline loengusari, 2008. aasta sügisel toimus Tartu ülikooli eetikakeskuse korraldatud rahvusvaheline filosoofe, psühholooge ja ökonoome koondanud konverents „Mis on õnn?”, ilmuma hakkas õnneteemalisi artikleid ja populaarkirjandust.
Kahtlemata sugugi individuaalse heaolu olulisuses ega selle teema vajalikkuses, tahtmata sugugi halvustada seniseid õnneuuringuid, on siiski kogu sest tulvavast õnnendusest jäänud sõnale külge halb massimoe, populismi ja turundusartikli…
-
1.
Raamatu esikaane vasakust nurgast leiame krähmukirjalise märgendi „ninniku”. Samanimeline tõlkeluule võrguajakiri, mille asutasid Hasso Krull ja Kalju Kruusa, saab tänavu juunis kümneaastaseks. Ajapikku on toimetaja Kruusa välja vahetanud Carolina Pihelgas, kuid ajakirja headust ei pisenda see mingil määral. Endistviisi toob Internet meile kord-paar aastas koju kätte nii maailma luuleklassika kui ka nüüdispäeva, piirdumata sugugi pelgalt õhtumaiste poeetidega. Sai ju Ninniku, mis jaapani keeles tähendab küüslauku, oma…
-
Millised on olnud kõige suuremad raskused?
Raskusi on olnud igasuguseid. Näiteks ei tundnud Hasso ega mina kumbki hüperteksti märgistuskeelt, mis tähendas, et algusaastatel pidime iga numbri valmides ootama, kuni keegi asjatundjast heategija materjali tehniliselt vormistab ja veebisaidile tõstab, tavaliselt oli see Andres Rõhu. Ninniku ei olnud meile kohustus, ei olnud töögraafikut – seetõttu ei pruukinud asjaga seotud inimeste vabad ajad klappida, numbrite ilmumine kippus venima ja see…
-
Mismoodi jõudsite Marina Tsvetajeva luuleni?
Kui valmistasin kunagi üsna ammu ette loengusarja rütmi teemal, juhtusin lugema Pasternaki lauset naisest, kelle “rütmid liuglesid üle kõikide kaasaegsete”. Otsisin seepeale Marina Tsvetajeva loomingu välja ja kui selgus, et seda inglise keeles ei ole, hakkasin iseenda jaoks vaikselt tõlkima. See oli ümbersünni koht – Tsvetajevat tõlkides vabanesin mitmetest inglise luule kaanonitest, mis mind omaenese arengus luuletajana ahistanud olid. Tsvetajeval ei ole…
-
JAN KAUS: Üsna selge, et praegu domineerivad me kirjanduses teised suunad, eelkõige omaeluloolised tekstid: elulood, reisikirjad, autorite isiklike elukogemuste otsesed kirjeldused. Romaan kui inimolemist üldistav või selle ajalis-ruumilisi dimensioone laiemalt kirjeldav mastaapne ja väljamõeldud lugu on nihkunud tagaplaanile. Aga eesti romaan pole muidugi kuhugi kadunud: Mats Traat lõpetas hiljuti eesti kirjandusloo ühe võimsaima, ajaloolis-sotsiaalse jõgiromaani, just äsja ilmus Kalle Käsperi „Buridanide” VI köide (mida ei tohiks…
-
Peeter Helme: Raamatupidamise saab projekti sisse kirjutada, aruandlus pole küll probleem.
A. L.: Kultuuriministeerium soovitas romaanivõistluse osas üldse liituda Tänapäevaga.
E. P.: Aga romaanivõistluse mõte ongi selles, et tuua esile uusi andeid ja anda neile vaba valik kirjastuste osas. Küsimus on selles, kas see üldse on vajalik. Mitme autori puhul, kes on väljapaistvalt alustanud, pole õieti jätku tulnud – Hiram, Sass Henno . . . . Kirjanikud pole sageli oma tasemelt uustulnukatest märkimisväärselt…
