-
„Põrgu”, suure kristliku poeemi kõige ilmalikumalt mõjuv osa, näib märku andvat ka eelseisvast paganluse imetlemisest: sisustavad ju 4. laulu antiikkultuuri esinduskujud, kellest autor räägib ülevoolava heakskiiduga. Lugejat, kes on keskaegsete suhtumistega lähemalt tuttav, see imestama ei pane; ta ju teab, et seda laadi tunnustusega oldi keskajal harjunud. Olulisem tundub, et järgnevad laulud ei sisalda sellist kiidukõnet. Siin annab endast märku põhjus, miks ülalpool toodud, Engelsi nimega…
-
Mis jättis soovida?
Kurvastas, et sel korral puudus XXI sajandi kirjandus. Mõtlen selle all kahte asja. Esiteks, probleemiasetuselt ja sündmuskohalt kaasaegset. Kui mõnes loos esineski meie kaasajast pärinevaid detaile (Eesti kroone vms), siis oli loo sündmustik ikkagi selline, et võinuks vabalt aset leida ka XX sajandil, kui mitte XIX . Ja ma ei taha sellega öelda, et mulle oleksid rohkem meeldinud ulmejutud masust, Ansipist või Savisaarest. Teiseks,…
-
Kui nüüd pöörata pilk Ladina-Ameerika kirjandusmaastikule, siis on ajapikku hakanud veidi tüütuks muutuma, et juba 30-40 aastat opereeritakse vaid tosinkonna sealse suure nimega, kellest peamiselt mainitakse Gabriel García Márquezt, Carlos Fuentest, Julio Cortázarit, Jorge Luis Borgest, Juan Rulfot, mitte et tegu oleks küsitava väärtusega kirjanikega, kuid mainitute seljataga on juba pikka aega kirjutanud teised, kes neile põrmugi alla ei jää. Siinkohal pruugib vaid mainida kuubalast Reinaldo…
-
Oidekivi esimesed luuletused ilmusid 35 aastat tagasi. Sestpeale on tema kohalolu eesti kirjanduses olnud pidev ja enesestmõistetav, ilma igasuguse esiletükkiva enesekehtestamiseta. Juba mitmed ta kogude pealkirjadki („Tigudele”, „Akvaariumis”), kõnelevad vaiksest eksistentsist, vaatlemisest, „kuidas Sa kohendad vabalt langevat valgust”, mõistmisest ja andestamisest: „ainult kahju selle ilusa valguse pärast”. Selline lillelapselikkus ei ole siiski kujunenud või kujundatud Kirsti Oidekivi kaubamärgiks; see voolab ja kulgeb loomulikult, omasoodu, vaikses võbeluses,…
-
Nüüd tõuseb tagajalgadele tublide õpetajate koor ja hakkab manama. Huuake südame rahus, aga enne seletage mulle, kuidas sellised asjad juhtuvad. Asi järgmine. Tartu ülikool tegi mõne aasta eest skandaali, sest ei saanud eesti filoloogide kursust kokku. Põhjus oli eemaletõukav ja häbiväärne: gümnaasiumi lõpetajad ei osanud lugeda.
Tähti nad tundsid, tõsi küll, sõnad olid neile enamasti samuti tuttavad, see on samuti kiiduväärne, kuid teksti mõtet nad ei mõiganud, parimatest gümnaasiumidest…
-
Kuidas ja miks me oleme sellise olukorrani jõudnud? Kuna ka minu peres on kasvanud-kasvamas viis õppurit ning olen ameti tõttu kohtunud viimastel aastatel tuhandete kooliõpilastega, siis võtan julguse teha mõned üldistused. Tänases koolis ja õppekavas on probleeme mitmeid. Olulisematena võiks mainida: koolilõpetaja teab fakte, aga ei ole loov; pelgab matemaatikat (valed õpetamismeetodid?) ja suundub edasi õppima humanitaaralasid; ei ole ettevõtlik ega tea, kust raha tuleb, ning…
-
Majandus on selline.
Tehnoloogia on selline.
Allakäik.
Ei mingit tähelepanu
kujutlus
süvenemisvõimet.
Eetikakriis.
Üldse ei loe.
Kohustuslikku kirjandustki.
Isegi Mihkelsoni ei loe.
Mihkel Raud
Miks pole televisioonis ühtegi kirjandussaadet.
Vanasti küll oli.
Jüri Üdi klubi
Kas härrased lubaksid mul endile säärast kokteili tutvustada.
Sotsiaalsed garantiid.
Eesti Kirjanike Liit
Kirjandusfestival HeadRead
Viimast Loomingut lugesid või.
Ei.
Mida ajalugu sellest arvab.
Aga see ei vasta ju romaani definitsioonile.
Tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade.
Tagama.
Taristu
Lõiming
Tagama.
Orjarahvas
Talumatsid
Tagama.
Me peaksime ikka üksteise raamatuid rohkem lugema.
Tagama.
Millal saab Jaan Kross Nobeli preemia.
14aastane eesti poiss…
-
Millega üllatate sel aastal?
Tänavust festivali võib isegi senisest enam iseloomustada vormiline varieeruvus ning kunstiliikide põimitus. Festivali kavast leiab mitmeid juba ammu või ka viimastel aastatel traditsiooniks kujunenud sündmusi ja ettevõtmisi nagu raamatulaat ja pargiraamatukogu, laulvate kirjanike kontsert, aga ka eelmisel aastal esmakordselt toimunud õnnekonverentsi, raamatuoksjoni ja palju muud. On aga ka uusi algatusi tänu uutele koostööpartneritele, nõnda näiteks saab nautida festivali ja Mood-Performance-Tantsu ühisprogrammi või jälgida,…
-
Mis need teised kaks olid?
Üks oli – mis sündis bussis poole sõidu pealt – „Kaunitar, kes oli kõike juba näinud”, ja ka „Rokokoo tagasitulek”.
Ahah, et siis see Ilmari . . . . [Tõrva kirik-kammersaali juhilt Ilmar Kõverikult nime saanud kultuuriajaloo professor „Rokokoo tagasitulekus”] Aga miks sa üldse pärisnimesid kasutad?
Aga sellepärast, et see muudab nagu asju reaalsemaks või loomulikumaks. Väga paljud reaalsed isikud on – kuidas öelda – filmogeensed. Endel…
-
Nii-öelda väitlusjuhi roll?
Just. Ja minul on kavas olla selle vanamehe, rengaõpetaja rollis, seletada, miks ühed read sellesse kohta sobivad ja teised ei sobi. Teksti kirjutavad kokku ikkagi kohalviibijad ise. Nii et selles mõttes oleks väga oluline, et avatud maailmavaatega luuletajad sellele õhtule kohale ilmuks.
Kui kaua ühe hananomoto renga loomine aega võtab?
Ma olen sellist asja teinud kunagi Leedus ühel festivalil ja seal see võttis küll üle viie…
