-
1.
Raamatu esikaane vasakust nurgast leiame krähmukirjalise märgendi „ninniku”. Samanimeline tõlkeluule võrguajakiri, mille asutasid Hasso Krull ja Kalju Kruusa, saab tänavu juunis kümneaastaseks. Ajapikku on toimetaja Kruusa välja vahetanud Carolina Pihelgas, kuid ajakirja headust ei pisenda see mingil määral. Endistviisi toob Internet meile kord-paar aastas koju kätte nii maailma luuleklassika kui ka nüüdispäeva, piirdumata sugugi pelgalt õhtumaiste poeetidega. Sai ju Ninniku, mis jaapani keeles tähendab küüslauku, oma…
-
Millised on olnud kõige suuremad raskused?
Raskusi on olnud igasuguseid. Näiteks ei tundnud Hasso ega mina kumbki hüperteksti märgistuskeelt, mis tähendas, et algusaastatel pidime iga numbri valmides ootama, kuni keegi asjatundjast heategija materjali tehniliselt vormistab ja veebisaidile tõstab, tavaliselt oli see Andres Rõhu. Ninniku ei olnud meile kohustus, ei olnud töögraafikut – seetõttu ei pruukinud asjaga seotud inimeste vabad ajad klappida, numbrite ilmumine kippus venima ja see…
-
Mismoodi jõudsite Marina Tsvetajeva luuleni?
Kui valmistasin kunagi üsna ammu ette loengusarja rütmi teemal, juhtusin lugema Pasternaki lauset naisest, kelle “rütmid liuglesid üle kõikide kaasaegsete”. Otsisin seepeale Marina Tsvetajeva loomingu välja ja kui selgus, et seda inglise keeles ei ole, hakkasin iseenda jaoks vaikselt tõlkima. See oli ümbersünni koht – Tsvetajevat tõlkides vabanesin mitmetest inglise luule kaanonitest, mis mind omaenese arengus luuletajana ahistanud olid. Tsvetajeval ei ole…
-
JAN KAUS: Üsna selge, et praegu domineerivad me kirjanduses teised suunad, eelkõige omaeluloolised tekstid: elulood, reisikirjad, autorite isiklike elukogemuste otsesed kirjeldused. Romaan kui inimolemist üldistav või selle ajalis-ruumilisi dimensioone laiemalt kirjeldav mastaapne ja väljamõeldud lugu on nihkunud tagaplaanile. Aga eesti romaan pole muidugi kuhugi kadunud: Mats Traat lõpetas hiljuti eesti kirjandusloo ühe võimsaima, ajaloolis-sotsiaalse jõgiromaani, just äsja ilmus Kalle Käsperi „Buridanide” VI köide (mida ei tohiks…
-
Peeter Helme: Raamatupidamise saab projekti sisse kirjutada, aruandlus pole küll probleem.
A. L.: Kultuuriministeerium soovitas romaanivõistluse osas üldse liituda Tänapäevaga.
E. P.: Aga romaanivõistluse mõte ongi selles, et tuua esile uusi andeid ja anda neile vaba valik kirjastuste osas. Küsimus on selles, kas see üldse on vajalik. Mitme autori puhul, kes on väljapaistvalt alustanud, pole õieti jätku tulnud – Hiram, Sass Henno . . . . Kirjanikud pole sageli oma tasemelt uustulnukatest märkimisväärselt…
-
See on tegelikkus ja mingit õitsengut, mis kvaliteetsete nišitoodete harjunud moel kirjastamise ja trükkimise suuremat sorti mõttekusega täidaks, pole ega tule.
Väljapääsu võib pakkuda vaikselt tuure koguv e-raamatu süsteem või siis print-on-demand lähenemine. Sellel teisel ongi siinkohal põhjust peatuda. Raamat ilma jamata Print-on-demand hakkab nähtusena viimaks ometi Eestis juurduma ning seega tuleks kohe ingliskeelse mõiste asemel eestikeelne kasutusele võtta. Sõnaust pole vaja korraldada, aga ehk on “nõudetrükk” tähenduselt…
-
ma täpsemat vastust ei palu
kui saadab su puudutus
mu õhtuid ja südamevalu
kui kevadekuulutus
Kevad, mida kuulutab Kristjan Üksküla, pole jõudnud veel poriseks sulada, mahlad jooksma hakata, märtsijänesed arust ära minna – see pole Visnapuu pöörane paisu tagant pääsenud kõlatulv ega Underi lopsakas meelteküllane haljendus, vaid õige karge varakevade virvendus:
kas vahel mõtled minust duši all
kui öö on käes ja seisad alasti
mehaanilise vihmasaju all,
kuid mõtled nagu mõeldi vanasti?
Kuidas vanasti mõeldi,…
-
Tiibeti varasemast kirjandusest on teada vaid üks romaanisarnane teos, XVIII sajandil kirjutatud „Võrratu nooruki lugu”. Selle autor Dokhar Tsering Wangyel sai inspiratsiooni India eepikast, teose põhisisuks oli romantiline seiklus. Võib öelda, et ilukirjandusele (ilukirjandus kui autori fantaasia) ei olnud traditsioonilises kirjanduses kohta. Seda hakati kirjutama eeskätt 1980ndatel, mil tekkis kohe ka küsimus: mis on tiibeti ilukirjandus? Kas see, kui autor on tiibetlane, kui keeleks on tiibeti…
-
Aga alustagem Arrakust. Paljuga sellest, mis Arrakule muret teeb, võib ainult nõustuda. Et eksamikirjandi teemade hulgas on järjest vähenenud kirjanduslike teemade osakaal (millegipärast vaikib ta küll maha, et ka sel aastal oli, nagu alati, siiski vähemalt üks puhtkirjanduslik teema), et koolilõpetaja teab küll fakte, aga ei ole loov, et paljud noored ei taha lugeda jne. Kuid tegemist on keerulise probleemistikuga ning lihtsustamine ja üldistamine ei vii…
-
Kuidas luule ja proosa, sealjuures ulme sinu jaoks üldse suhestuvad? Kuidas leiad oma mõttele sobiva vormi?
Aja jooksul kogunevaid luuletusi vaadates leidsin ühel hetkel, et isegi puhtalt inspiratsiooni peal ja südamega kirjutatud, peaaegu täitsa headel asjadel on sees vigu, mida hiljem kaine ja kaalutleva uurimise tulemusel parandada saab. See hilisem jaheda pilguga vaatamine osutus lausa suuresti kasuks olema! Selgus, et kirjanik ei peagi kogu aeg keevaliselt, sõge…
