-
2009. aastal pälvis Herta Müller oma loomingu eest Nobeli kirjanduspreemia; autor kujutab Nobeli komitee põhjenduse kohaselt „kodumaatuse maastikke poeesia tiheduse ja proosa asjalikkusega”.
Keele piiratus ja keele jõud
Poeetiline keel ei ole Herta Müllerile eesmärk omaette, see ei teeni mingil juhul poeetilist ülepaisutamist, vaid tekib püüdest olla keelepildis täpne ja jõuda, nagu autor oma essees „Iga keele silmad on isemoodi” („In jeder Sprache sitzen andere Augen”) toonitab,…
-
2009. aastal pälvis Herta Müller oma loomingu eest Nobeli kirjanduspreemia; autor kujutab Nobeli komitee põhjenduse kohaselt „kodumaatuse maastikke poeesia tiheduse ja proosa asjalikkusega”.
Keele piiratus ja keele jõud
Poeetiline keel ei ole Herta Müllerile eesmärk omaette, see ei teeni mingil juhul poeetilist ülepaisutamist, vaid tekib püüdest olla keelepildis täpne ja jõuda, nagu autor oma essees „Iga keele silmad on isemoodi” („In jeder Sprache sitzen andere Augen”) toonitab,…
-
Kuid kui esimene tõlkeraamat jõuab Eesti lugejani alles 37 aastat pärast autori surma, on põhjust öelda ja meenutada mõndagi lisaks. Minule tutvustas Wattsi esmakordselt Linnart Mäll ja see juhtus umbes 30 aastat tagasi. Mäll pühendas tollal Wattsile terve loenguseeria, mida rühm ida psühholoogiast huvitunud Tartu üliõpilasi kuulas suure huviga. Osalt Mälli pärast ja osalt Wattsi pärast. Mälli puhul, kes eeskätt hindas Ida õpetuste originaaltekste, oli selline…
-
Kaks aastat tagasi võttis Lintrop ette matka Annapurnale, mis on Himaalaja mäemassiiv, kõrgeima tipuga üle kaheksa tuhande meetri, ning avaldas sellenimelise luulekogu. „Annapurna” nimitsükkel markeerib omamoodi rännuluule avaldusi, andes sissevaate kõrgusi sihtival teekonnal tehtud tähelepanekuisse, hingeseisundeisse, mõtisklusisse, samuti ümbruskonda ja võõrasse kultuuri, luuletaja tunnetusse, kui „silmade ees on selged / valusalt valged tipud” (lk 97) ning õhk üha hõreneb. Rännak on oluline, et selgineksid mõtteringid või…
-
Kaotajate põlvkonna lapsed
„On kummaline tõsiasi, et vabadus ja võrdsus, kaks demokraatia põhilist ideoloogilist alustala, on omavahel vastuolus. Loogiliselt võttes välistavad vabadus ja võrdsus vastastikku teineteise, just nii nagu ühiskond ja indiviidki teineteise välistavad”, on öelnud Thomas Mann. „Diktatuur võrsub demokraatiast, kõige sügavam türannia ja orjus kõige ulatuslikumast priiusest”, on öelnud Platon. Vabadusest ja võrdsusest räägib ka Linda-Mari Väli teos „Eikeegi Eikunagi Eikusagil” (EEE ). Peategelanna…
-
Selge karikatuur
Ühest küljest karikatuur, äärmise lihtsuseni viidud pilge kaasaegse maailma pihta: romaani kangelased hakkavad sõna otseses mõttes raha kummardama, pannes üheskoos aluse uutmoodi usundile, „monetariaanlusele”. Nende eesmärgiks pole aga iniseda või irvitada rahakeskse maailma üle, vastupidi, nad lähenevad oma ettevõtmisele täie tõsidusega, tõstes raha „kõrgema jõu” seisusesse ning soovides oma ridadesse võimalikult palju uusi inimesi tõmmata. „[. . . .] ainult raha kummardamine lõpetaks inimeste meeltes kahestumise, likvideeriks…
-
Saksa kirjanduse kontekstis on mineviku mõtestamise ja läbitöötamise seisukohast teiste hulgas kahtlemata väga olulisel kohal Christa Wolfi romaanid ja jutustused. Eesti lugeja tunnebki Wolfi eeskätt tema 1976. aastal ilmunud natsionaalsotsialistliku režiimi ja selle järelmõjudega tegeleva „Lapsepõlvelõimede” (eesti keeles ilmunud Evi Aulingu tõlkes 1982) vahendusel. Ehkki DDRi üks menukamaid ning ka ühiskondlikult olulisemaid kirjanikke saab 18. märtsil juba 82aastaseks, ei ole ta mineviku läbitöötamisega veel lõpparvet teinud.…
-
Mismoodi saadakse jutuvestjaks?
See on väga pikk jutt ja alustada tuleks kõikide esivanemate tänamisest, päikese ja kuu ja tähtede, puude ja taimede, kõikide lindude, loomade, kalade ja putukate tänulikust meenutamisest – aga teen seekord lühidalt. Olin üsna elav laps – tänapäeval nimetataks mind Lapseks Kes Esitab Väljakutseid ehk siis teisisõnu, tegin sageli pahandust. Indiaani kultuuris on aga kindel reegel: last ei keelata ega käsita, temaga ei…
-
Kuidas on säärast salakunsti ja sisemist mootorit võimalik inimestele näidata?
See on salakunst mitmes mõttes. Näiteks muinasjutukool ise on senini väga kenasti hakkama saanud ilma valjuhäälse tähelepanuta. Oma tasasel moel liigub jutt mõnusatest jutuõhtutestkontsertidest, raamatutest või inimestest suust kõrva, kõrvast suhu ja nii ikka edasi. Kultuuripealinna jutuvestmissarjaga seoses räägitakse sel aastal lugude vestmisest rohkem kui kunagi varem. Lugude sisemist mootorit aitavad kuuldavaks teha professionaalsed jutuvestjad mitme maa…
-
Kui palju lugusid ühe jutuvestja pagasis on ja kust need sinna on saanud?
Minul on 34 lugu, need katavad peaaegu kõik inimlikud olukorrad ja neile toetub kogu maailma kirjandus. Kuuldavasti olla Shakespeare’il siiski lugusid olnud 37. Mõtlen juba pikka aega põnevusega, millised küll võiksid olla need kolm lugu, mida ma veel ei ole avastanud. Kõik tema näidendid põhinevad ju kroonikatel – või pigem nende ümberjutustustel. Lapsena…
