-
Eesti vaimuilma ajaloos on rida isikuid, kes ühtviisi meistrid nii sõna kui ka pildi alal. Levinum versioon on siiski kujutavaid kunste õppinud kirjutaja, Karl August Hindreyst alustades, mitte filoloogiks koolitatud harrastusjoonistaja. Oma tekstikogude ise illustreerimine pole üldse hea idee, ole sa või Hando Runnel. Illustratsioonide, aga ka kogu raamatukujunduse mõte on kõrvalseisvate mõttekaaslaste abiga tekstidele lisaväärtuse tekitamine. Kui luuletaja või prosaist oma tekstidele peab ise pilte juurde…
-
Tänases ühiskonnas tekitab selline paatos küsimusi – nagu Oriana Fallaci fenomen üldse. Kas ajakirjanik võib olla kuulus? Kas korrespondent, reporter ja intervjueerija võib olla isiksus, mitte ainult mõne meediaväljaande esindaja või mis veelgi tavalisem – jõhker ja tüütu paparatso? Oriana Fallaci oli ju kõigest ajakirjanik, aga ennekõike oli ta loovisiksus, kelle tööl oli mastaapi ja rahvusvahelist kaalu – nii nagu meil oli veel hiljaaegu Urmas Ott. Kumbagi…
-
Esimesest lähtuvalt tahetakse naiskirjandust defineerida naise ühiskondliku marginaliseerimise ja sotsiaalse tõrjutuse kaudu. Leitakse, et soolise võrdõiguslikkusega on meil kehvad lood, mida näitab kas või meeste ja naiste palgalõhe ning seegi, et riigikogus on ainult viiendik naisi. Siin tuleks rakendada kvoote.
Heakene küll, aga kas kvoote ei tuleks rakendada siis ühtlaselt igal elualal, näiteks ka ülikooli vastuvõtul? Juba pikka aega on naissoost üliõpilastel kõrgkoolides ilmne ülekaal, nad moodustavad…
-
Siiski seob kõiki kaheksat pigem kollane värv. „Suur õnn ja kergendus on võtta rinnast kollane lint, mis väljendas meie usku ja lootust, et 23. märtsil Bekaa orus röövitud seitse eestlast vabastatakse,” ütles president T. H. Ilves. Kollane liidrisärk tuuri lõpus on ka iga jalgratturi suurim õnn. Veel seob mehi masendav vastuolu näiva ja tegeliku vahel. Üks võiks justnagu igal etapil teiste eest ära sõita ja võita…
-
Muidugi pole Nabokov ainus kirjanik, kellega Raudamil on hingeside või kellesse ta on ennast sisse lugenud. Sama hästi sobiksid sellesse nimistusse Proust või Joyce, Salinger või Golding, Bellow või Kafka. Nüüd on ta oma „viljastava keele Niiluse” (nii ütles Walter Benjamin Prousti puhul) suunanud vendade Grimmide muinasjuttudesse.
Meetod, millega Raudam oma (proto)ainesele läheneb, meenutab Arvo Pärdi tintinnabulistiili, mis algab vaikusest ja suubub vaikusesse. Seejuures on heli (sõna)…
-
„Armastus on ja armastust pole” (raamatu kaanel on pääliskiri nii, tiitellehel ent algab osastava käändega, mis olnuvat vist autori tahe; kaanel tekkinud viga tundub aga keelepärasem), viib debüüdi põhijooni edasi, süvendab, täpsustab seda ilmapilti. Mitte et debüüt nõrk oleks olnud, aga „Armastus . . . .” on lihtsalt valusam ja selgem, parem raamat. Kui otsida siit noore luuletaja väärtuste süsteemi, seda, millest tavaliselt üritatakse destilleerida sõnumit, siis tuleb meelde,…
-
Rahulik ja autoriteetne. Seal on ta allikas küllane ning igasugused vaatlejalikud mured – kuidas see kõik kõrvalt paistab, ega ma kellelegi liiga ei tee, kellegi isikut ei riiva, – on sel hetkel temast väga kaugel. Loomine kaitseb ise looja ära, nii nagu see loomulik ongi. Ja see on asi, mida laua taga oma paberilehega/arvutiga vastamisi istujal-luuletajal väga raske on endale sisendada. „Kalli kalendri” autoril ka. Lühikese…
-
Kui hea ka pole raamatu pilt, on asendamatult oluline vahendaja, inimene, kes lapsega räägib, kes aitab raamatus kujutatu tegelikkusega kokku viia, vastab lapse küsimustele. Pimedale lapsele on tähtis, et katsutav pilt tekitaks mõtteid, uudishimu ja aistinguid. Kas see pole mõtlemise koht ka nägijale lapsele raamatu loomisel ja valimisel? Mitte ainult see pole tähtis, et pilt oleks värviline ja asjad äratuntavad, vaid et pildi taga oleks ka…
-
Arles’i loomemaja
Roomlaste asutatud Rhone’i jõe ääres paiknevas Arles’is tegutseb Prantsusmaa kõige mainekam loomemaja. Siin on leidnud lahket vastuvõttu mõnedki eestlased, enim kordi Merike Riives ja mina. Sellisesse paika sattumine on uskumatu elamus: meie residents asub peatänavast mõnekümne meetri kaugusel linna ühes tuntuimas vaatamisväärsuses, Espace Van Gogh’is, mis on keskaegne siseõu, nelja kanti hoonega, toetumas kaaristule ja galeriile. Kuulsa kunstniku nime on ta saanud seeläbi, et kunagi…
-
Kõigepealt, pealkirja põhjendusena olgu öeldud, et sõna „luulekuju” pärineb Vihalemmalt endalt: „Mind on huvitanud, millisena kunstnik esineb meie „kirjanduslikus teadvuses”, millisena teda on nähtud kui „luulekuju”, mitte millisena ta ise on end näinud või mida objektiivsem olla tahtev uurimus teatava kunstniku kohta on näidanud”, samuti pärineb temalt endalt sõna „kunstimees”. Vihalemm piirab oma kunstnike-otsingu kujutavate kunstnikega ja mitte näiteks elukunstnikega või laiemas mõttes kunstnikega, kuhu alla võiks…
