-
Ehk valgustaksite lühidalt ka traditsiooni algust ja ajalugu. Millistele teemadele on keskendutud eelmistel aastatel?
Luulesõidu idee on teha luule tõlkijate töö nähtavaks. Kui luule tõlkimine õnnestub, on tegemist peaaegu nagu maagiaga. Tahaksime, et luulet tõlgitaks ka väiksemate keelte vahel, mitte ainult väikestest keeltest suurtesse või vastupidi. Luulesõidu idee sündis juba aastal 2006 ja suurem luuleturnee korraldati esimest korda 2007. Alguses oli tegemist Eesti-Soome Läti turneega, sel aastal…
-
Nimelt on „Krümitor 0671” luulekogu, kus kindlad tähendused on alles vormumas, kuna Sinijärve keel tõmbab enamiku lugeja tähelepanust iseendale. Sinijärv on oma varasemate luuletustega võrreldes küll keelemänge (murrete, Johannes Aaviku keeleuuenduse ja omaloominguliste uudissõnade osavat põimimist) vähendanud, kuid otsapidi on neistki mitmed võimalused krümitori kaante vahele sulanud: „kui hirlendunu haiun hõõbse huri / ja lõbelusen villerdavi vaiu / su nerinerksein naaren kullenduri / virm hellendaman…
-
*
Et me väärika teadusasutuse sünni akadeemilist konteksti pisut meenutada, viitan me tublide klassikaliste filoloogide Kristi Viidingu, Janika Pälli ja Jana Orioni koostatud suurepärasele koguteosele O Dorpat, urbs adictissima musis. . . .: Valik 17. sajandi Tartu juhuluulet, mis ilmus neli aastat tagasi. Sinna on koondatud mitmeid vahvaid näiteid teaduse ja poeesia sünteesist. Igaks juhuks mainin, et juhuluule ei tähenda juhuslikku ja suvalist, vaid mingile tähelepanuväärsele (antud olukorras akadeemilisele) sündmusele…
-
„Oleks teretulnud üritus „balti kirjanduse” probleemi lahti rullida kogu selle geograafilise ruumi ulatuses, mis on kandnud Läänemere maade pärisrahvaste ja asundussakslaste saatust. Balti kirjanduslugu selle sõna avaramas mõttes oleks alles siis viimisteldud, kui vaatleja silmaring ümber haaraks siinsete rahvuste kirjanduslikud kokkupuuted ja vastastikmõjud. Balti võrdlev kirjandusajalugu oleks käsilevõetav!” Nii kirjutas Gustav Suits 1929. aastal, retsenseerides äsja ilmunud kirjanduslugu, Arthur Behrsingi jt koostatud „Balti kirjandusloo põhijooni”. Retsenseeritavas…
-
Seda kurvem, kui kätte satub mõne maailmanimega autori teos, kus tõlke tase jääb tõsiselt soovida. Nii juhtus minuga just äsja, kui võtsin kätte Julio Cortázari „Salarelvad” (Koolibri, 2011, tlk Klaarika Kaldjärv). Olen ladina-ameerika kirjanikke alati meelsasti lugenud ja nüüd lootsin paari mõnusat õhtut selle raamatu seltsis. Huvi lisasid mitmed viited Cortázari töödele M. Vargas Llosa toredas raamatukeses „Kirjad noorele romaanikirjanikule”, mida olin samuti hiljaaegu lugenud.
Esimesed…
-
Mälestuste peategelane on enamasti kirjutaja ise, ka siis, kui ta väliselt fokuseerib oma tähelepanu kuhugi mujale. Mihkel Mutist endast on tema mälestuste neljanda raamatu põhjal andnud Sirbis vaimukalt tabava portree Paavo Matsin. Samas, päris teisteta ei saa ka kõige enesekesksem kirjamees hakkama. Mulle pakuvadki viienda mälestusteraamatu „Päikesepoolel” puhul kõige enam huvi, kes on autori jaoks need teised, kellest ta kuidagi mööda ei pääse, ja kes need,…
-
Jim: „Ma olen elus olemise tunne” sai välja antud õigel hetkel. Ajal, mil ta oli võimalikult läbi töötatud. Sellepärast läks. Ma ei kirjutanud seda teksti füüsiliselt neli aastat. Ma oleksin seda kirjutanud neli aastat, kui ma oleks pidanud seda tegema täiesti liikumatult, ainult silmapilgutustega tähthaaval raamatut abilisele ette dikteerides. Mul kulus kõige rohkem aega stiili sõelumisele, ühtse stiili ülesleidmisele. Mulle meeldib sellest raamatust tehniliselt rääkida, sest…
-
„Võta suhu sõna” kompositsioon ärgitab kõrvutama esmapilgul kõrvutamatut: seda raamatut ja Leonhard Lapini kureeritud kunstnike liidu aastanäitust „Abstraktne”, mida kuni augusti keskpaigani Kunstihoones näha sai. Abstraktne kunst on Trapeeži luule vaimusugulane ning näitusesaalideski võis tajuda tema „Kaunimate laulude”, vahel koguni „Sitaste seitsmekümnendate” varjatud taustalolu. Siiami kaksikud ei hülga teineteist ja tolle näituse kokkupanus kajastub ühtaegu ka Albert Trapeeži luuletajamina arhitektoonika, mille taga omakorda võib tajuda kunstiakadeemia…
-
See oleks lühidalt ja väga-väga üldistatult Jim Ashilevi debüütromaani „Ma olen elus olemise tunne” süžee. Öelda rohkem oleks tegelikult juba loo etterääkimine. Kuid õigupoolest polegi selle teose juures põhiline mitte sündmustik, vaid pigem just atmosfäär ja autori isikupärane keelekasutus. Tähtsam sellest, mis juhtub, on see, kuidas seda meile edasi antakse.
Raamatu esimestest peatükkidest peale tuleb väga selgesti esile kui mitte vastuolu, siis teatav pinge autori kirjeldatava maailma…
-
Kirjapanduna pärineb see tekstide kogum, mida nimetatakse keldi müütideks ja legendideks, Iirimaalt ajavahemikust VI – XII sajand, Walesi puhul veelgi hilisemast ajast. Mujal keltide aladel kirjapandud tekste ei ole. Iirimaal panid need lood kirja varakristlikud mungad oma kloostrites, esialgu praeguseks enamasti hävinud käsikirjadena ning hiljem kopeerituna keskaegsetesse koodeksitesse. Neil käsikirjadel on veel ka lisaväärtus, sest sageli kirjutasid tekste kopeerivad mungad nende servadele omaenda luuletusi, millest üks…
