-
Siiski seob kõiki kaheksat pigem kollane värv. „Suur õnn ja kergendus on võtta rinnast kollane lint, mis väljendas meie usku ja lootust, et 23. märtsil Bekaa orus röövitud seitse eestlast vabastatakse,” ütles president T. H. Ilves. Kollane liidrisärk tuuri lõpus on ka iga jalgratturi suurim õnn. Veel seob mehi masendav vastuolu näiva ja tegeliku vahel. Üks võiks justnagu igal etapil teiste eest ära sõita ja võita…
-
Muidugi pole Nabokov ainus kirjanik, kellega Raudamil on hingeside või kellesse ta on ennast sisse lugenud. Sama hästi sobiksid sellesse nimistusse Proust või Joyce, Salinger või Golding, Bellow või Kafka. Nüüd on ta oma „viljastava keele Niiluse” (nii ütles Walter Benjamin Prousti puhul) suunanud vendade Grimmide muinasjuttudesse.
Meetod, millega Raudam oma (proto)ainesele läheneb, meenutab Arvo Pärdi tintinnabulistiili, mis algab vaikusest ja suubub vaikusesse. Seejuures on heli (sõna)…
-
„Armastus on ja armastust pole” (raamatu kaanel on pääliskiri nii, tiitellehel ent algab osastava käändega, mis olnuvat vist autori tahe; kaanel tekkinud viga tundub aga keelepärasem), viib debüüdi põhijooni edasi, süvendab, täpsustab seda ilmapilti. Mitte et debüüt nõrk oleks olnud, aga „Armastus . . . .” on lihtsalt valusam ja selgem, parem raamat. Kui otsida siit noore luuletaja väärtuste süsteemi, seda, millest tavaliselt üritatakse destilleerida sõnumit, siis tuleb meelde,…
-
Rahulik ja autoriteetne. Seal on ta allikas küllane ning igasugused vaatlejalikud mured – kuidas see kõik kõrvalt paistab, ega ma kellelegi liiga ei tee, kellegi isikut ei riiva, – on sel hetkel temast väga kaugel. Loomine kaitseb ise looja ära, nii nagu see loomulik ongi. Ja see on asi, mida laua taga oma paberilehega/arvutiga vastamisi istujal-luuletajal väga raske on endale sisendada. „Kalli kalendri” autoril ka. Lühikese…
-
Kui hea ka pole raamatu pilt, on asendamatult oluline vahendaja, inimene, kes lapsega räägib, kes aitab raamatus kujutatu tegelikkusega kokku viia, vastab lapse küsimustele. Pimedale lapsele on tähtis, et katsutav pilt tekitaks mõtteid, uudishimu ja aistinguid. Kas see pole mõtlemise koht ka nägijale lapsele raamatu loomisel ja valimisel? Mitte ainult see pole tähtis, et pilt oleks värviline ja asjad äratuntavad, vaid et pildi taga oleks ka…
-
Arles’i loomemaja
Roomlaste asutatud Rhone’i jõe ääres paiknevas Arles’is tegutseb Prantsusmaa kõige mainekam loomemaja. Siin on leidnud lahket vastuvõttu mõnedki eestlased, enim kordi Merike Riives ja mina. Sellisesse paika sattumine on uskumatu elamus: meie residents asub peatänavast mõnekümne meetri kaugusel linna ühes tuntuimas vaatamisväärsuses, Espace Van Gogh’is, mis on keskaegne siseõu, nelja kanti hoonega, toetumas kaaristule ja galeriile. Kuulsa kunstniku nime on ta saanud seeläbi, et kunagi…
-
Kõigepealt, pealkirja põhjendusena olgu öeldud, et sõna „luulekuju” pärineb Vihalemmalt endalt: „Mind on huvitanud, millisena kunstnik esineb meie „kirjanduslikus teadvuses”, millisena teda on nähtud kui „luulekuju”, mitte millisena ta ise on end näinud või mida objektiivsem olla tahtev uurimus teatava kunstniku kohta on näidanud”, samuti pärineb temalt endalt sõna „kunstimees”. Vihalemm piirab oma kunstnike-otsingu kujutavate kunstnikega ja mitte näiteks elukunstnikega või laiemas mõttes kunstnikega, kuhu alla võiks…
-
Ma arvan, et „Ma olin mereingel” on jäetud liigitamata, sest see luuletus on kui raamatu sissejuhatus. Selles on osake kõigist kolmest peatükist, nii unelevat tunnet, mis paneb hinge hõljuma, kui mineviku noote ja ka midagi religioosset. Selle luuletusega meenub mulle antiikkultuur, mütoloogilised jumalad ja mõnes mõttes ka muinasjutulisus. Muinasjutumaailma ja jumalate sära toovad silme ette read: „ma olin kord mereingel, ma mängisin viiulit, turuplatsid ja teatrid…
-
Kaarel Kressa, „Vereurmarohumesi”
Luuletajana näikse Eesti Päevalehe kirjandustoimetaja Kaarel Kressa armastavat väheke salapäraseid peibutava kõlaga pealkirju. Tema esikkogu (2005) on „Oidroon”. Kes või mis on oidroon, ei tea tänapäevani vist keegi. Aga sel sõnal on tundmatu reaalsuse metalne kõla.
Lindgrenil oli spunk, Lewis Carrollil snark, Kressal on oidroon. Igaühele oma. Vereurmarohumesi võiks komponentide toimet arvestades olla tõhus maksaravim, näiteks liigjoomisest tekkinud tsirroosi korral.
Võiks, kui ta seespidine manustamine mürgistust…
-
Vanas salus
ta armu palus,
mis ilus, mis valus,
kui vaevana. . . .
Kaljuna varises kaela,
ei saa! EI SAA !
Uueks ilm ja maa!
Moirade karjumisi, mis sai?
Nüüd õgib Flora ära kõik mis jäi,
sest enam saatust nad ei näe,
neil silmad kisti peast,
ta käed nüüd kõrbevad saatuse mõrvast,
nahk määritud verest ja tulisest tõrvast.
Koda põleb, koda põleb,
põleb hinges, sööb kõik kuivad õled.
Koda põleb, koda põleb,
põleb kire koorma all.
Koda põleb, koda põleb.
Lõhub templid, kisub kivihaaval laiali,
lõhub, lõhub,…
