-
Niisiis alljärgnevalt tuleb juttu akadikeelsest „Gilgameši” eeposest. See oli seesama eepos, mida algselt hakati kirja panema VanaBabüloonia ajal (1792–1595) ning mille lõplikul kujul on kirja pannud alles XII eelkristlikul sajandil babüloonlane Sin-liqe-unninni. Võrdluseks, Babüloonia loomiseepos „Enuma eliš” valmis II eelkristliku aastatuhande lõpuks või koguni I eelkristliku aastatuhande alguseks. „Gilgameši” eeposes on paljud esinevad motiivid ja süžeed arhailisemad kui Vana-Babüloonia ajastu. Asi seisneb aga selles, et „Gilgameši”…
-
Enn Kasaku järgi nõuab traditsiooniline müüt, mis on ühiskondlik looming, usaldavat uskumust. Müüt on ühiskondlikult sisendatud mõtlemise vorm ja (müüdiline) maailmanägemise viis. Osalt mittekommunikeeritav, on selle esitamine ja mõistmine võimalik ainult kohalikus kultuurikontekstis. Müüti ei tohiks üles kirjutada, kuna see lahus tema esitajast n-ö vägistaks müüdi. Veel enam, müüti ei saa ka analüüsida selle olemust kaotamata.1 Mythopoeia aga, vastupidiselt traditsioonilisele mütoloogiale, on kunstlik, ratsionaalne kirjalik looming.
Mõnevõrra…
-
Antoine Chalvin:
1. Eesti keeleni jõudsin soome keele kaudu. Huvi soome keele vastu oli mul tärganud reisil Soome 1984. aasta suvel. Kohapeal olin pisut keelega tutvust teinud ja lugenud „Kalevala” prantsuskeelset tõlget. See tundus mulle väga kummaline ja huvitav teos ning mul tekkis soov selle kultuuri kohta rohkem teada saada. Niisiis alustasin 1986. aastal soome keele õpinguid Pariisis ida keelte ja kultuuride instituudis. Selle ruumi uksel,…
-
Mis motiveeris teie ema „Kalevipoja” tõlkimist ette võtma?
Ma arvan, et see muutus ajas. Algas kõik sellest, kui mul oli kas vabariigi aastapäeva või Võidupüha kõne ingliskeelseks ülevaateks vaja „Kalevipojast” väikest lõiku. Vaatasin Kurmani tõlget, aga leidsin, et see jätab natuke soovida. Palusin, et ema kui luuletaja tõlgiks mulle selle inglise keelde. Siis see töö algas. Mida kauem ema seda tegi, seda rohkem ta minu meelest hakkas …
-
Millises keskkonnas sündis Triinu Kartuse tõlge?
Sellele küsimusele vastust otsides pöördusin Triinu Kartuse lähedase kirjasõbra Hermine Järvise poole, kes koos abikaasa Silvioga olid tõlkija enda sõnade järgi tema tõlke „kaitseinglid” Eestis. Järvised olid veetnud 1995.-96. aasta maakera kuklapoolel. Tasmaanias, külastanud sageli ka Triinu Kartuse kodu. Sõprade arvates inspireeris teda ja mõjus tema luulelisele hingele ka Tasmaania harukordselt kaunis loodus. Tasmaania on justkui paradiisisaar, maaliliste vaadetega mägedele ja…
-
Mu rootsi keele oskust aitas see tõlketöö tublisti edasi, nii on T.T. minu esimene tõsine rootsi keele õpetaja. Mäletan, et kirjutasin talle 1984. aasta paiku veidi lootusetus meeleolus, et nagunii me elus ilmselt ei kohtu. Tomase vastus oli resoluutne: kohtume kindlasti. Ja tal oli õigus. 1987. aastal sõitsin talle Västeråsi külla. Tookord oli mul võimalus kuulata ka tema klaverimängu: T.T. oli suurepärane pianist, klaverit mängib ta…
-
Asta Õim on seda tehes võtnud ette meediakeele kujundliku osa, jagab näpunäiteid metafoorsete üksiksõnade ja väljendite kohta, mis on talle viimasel ajal kõrva ja silma jäänud raadiost ja ajalehtedest-ajakirjadest. Et paljud käsitletavad metafoorid on sootuks uued, paljude vanade tähendusväli on aga laienenud, leiab metafooride juurest nende tänapäevase tähenduse ja kasutusvõimalused ning kasutusnäited meediakeelest.
Lisaks pakub autor ülemäärasest tarvitamisest haledaks kulunud metafooridele ärksamaid sünonüüme („alfaisane” pro „sõnn”, „sigalahe”…
-
Oled aastaid olnud vabakutseline kirjanik. Kas on ette näha Tartu osakonna vabakutseliste kirjanike olukorra paranemist?
Tegevuskava peab olema realistlik. Ei meie osakond, Eesti Kirjanike Liidu Tallinna peakontor ega üldse keegi peale Eesti Vabariigi riigikogu ja valitsuse saa tekitada jutuks olnud riiklikku kirjanikupalka, millest rääkis juba vene ajal, ligi 40 aastat tagasi, Heino Kiik. Võimuorganid ei ole sellise palgaga nõustunud ja vaevalt õnnestub neid veenda. Kuid kirjanike liit…
-
Kas oled tõlkinud ka teistest keeltest peale eesti ?
Suurepärane tõlkija inglise keelest Boriss Nossik, kes on hiilgavalt vene keelde tõlkinud Evelyn Waugh’d, lausus kord: „Olen inglise keelt õppinud juba kakskümmend viis aastat, saan paljustki aru”. Mina olen eesti keelt õppinud kogu oma elu; luuletajal on võõrkeelt mõista ja tunnetada palju keerulisem kui inimesel, kellele keelenüansid pole elu küsimus. Ma ei söanda veel väita, et mõistan paljutki,…
-
Olen kursis sellega, et kunst kuulub rahvale. Kogu rahvale, sealhulgas gurmaanidele ja melomaanidele. Ja see just tähendabki seda, et rahval on õigus valida. Ma pole hamburgerite ega šlaagrite vastu, lihtsalt – maitseretseptorite ja kuulmiselundite atrofeerumise vältimiseks tuleb neile muudki pakkuda.
Sellistele mõtetele viisid mind tänavu kirjastuses Varrak ilmunud kaks raamatut: „Öölaul meeshäälele” (Juhan Viidingu luuletused ja esseed Jelena Skulskaja tõlkes vene keelde) ja „Kohtumiseni paradiisis” (Jelena Skulskaja…
