-
Et peale Tartu ka Göttingenis ja Berliinis õppinud (seal õppis ka selle raamatu minajutustaja) Peeter Helme otsib nõu just saksa filosoofidelt, on muidugi mõistetav. Samuti nagu osundamine saksa ajaloolase Reinhart Kosellecki käsitlusele ajast kui universaalmõistest, ilma milleta pole mõeldav ükski inimlik kogemus (lk.16). Seejuures ärgem unustagem, et korra (2003) Eestiski käinud Kosellecki meelest oli igasugune möödaniku tingimusteta unustusse matmine (Vergangensheitbewältigung), millest tänapäevalgi palju räägitakse, lihtsalt ideoloogiline…
-
„Sillamäe passiooni” esimene peatükk „Ajamasin” toimiks ka üksinda mõjusa ülevaatena, milliseid noorukeid kasvatas sovetikeskkond ning kui kehvasti sobiks tänapäeva noor paarikümne aasta tagusesse aega. N eile, kes mäletavad või teavad vene ajast vaid „Regati” jäätist ja naksuviinereid, tuletab Hvostov meelde lottis dressipükste ja võimutsevate miilitsate õuduse. Olles nentinud, et oma poega ei saaks ainuüksi reetliku vaba inimese silmavaate pärast ajamasinasse kaasa võtta, alustab Hvostov reisikirja minevikust.
Mehine…
-
KLASSIKOKKUTULEK PÕHJARANNIKUL
Album käib ringi.
Valged kraed,
minkimata õhevil palged
mälestustest heletatud.
Pole teda. Tedagi enam pole.
Oma puhteea sõprade
kustunud aknast
kõhkvel piilume
teispoolsuse
tumma riiki.
Vaadata ei julge.
Vaatamata jätta ei saa.
PÜSIÜHENDUS
Raske on hoida ergvel
hõõguvaid, hingavaid süsi,
kui sa vaid üksinda hindad,
kui püüad ise vaid kanda
kaksainsaid tähendusi.
Mugav on jätta soiku
pingul ja elus vaiste,
kuid puhta rõõmu maiku,
kuid erksa valu kaiku
ära siis looda aista!
Loiul on loiud õnned,
lahjad kui hinganud viinad,
jõuetul lodus tiivad,
oimetul rähmas silmad.
Laka pealt võhrud viinud
õhulosside kinnistukirjad,
muinaskruntide maakatastrid,
kohe…
-
TÄISKASVANU
Ristpistes traageldan maohaavu.
Haamri ja naeltega löön kokku hingevaevad.
Teadjamaid leidub igal pool õnneks rohkesti:
Käi kõigepealt põhjas ära!
Süvenda kaevikuid kohe kondini,
veel parem kondi üdini välja.
Keegi teab, et kõige valutum on
elusalt matmine.
Lõpuks saab ju niikuinii kõik üsna ruttu mööda.
Väike tõrge ja ahistus kuuluvad lihtsalt
komplekti.
-
Harala on luuletaja Mats Traadi loodud koht, fiktsioon, samamoodi on välja mõeldud selle asukad, kes epitaafide vormis oma elust jutustavad. Nende väljamõeldud elulugude külakalmistult jutustamises, murtuna värssideks, võib näha kolme peamist eesmärki. Esiteks on ilmselge ja üsna monumentaalne taotlus läbi kirjutada eestlaste (muidugi ränk, traagiline) minevik, niisiis luua rahvuslikele traumakogemustele luulendatud narratiive ja sellega ühenduses teatud mõttes ka ajalugu erinevate inimsaatuste kaudu. Mats Traat on enda…
-
VALGUTA
Valge ristikhein õitseb, pead paitavad mahedad õhud,
päikese verevad käed lõõmavad nurmede peal.
Kõndinud Enno kord lapsena siin, meel unistushaige,
üks teine tõelus tal sees, kangastuskardinad ees.
Muinasjutt käib oma rada, ajades möödunu jälgi,
täita et aegade rüpp, sündmuste meega kärg.
Videvik kiviga visata, nõiduslik ehavärv lahtub,
kinni on kadunus mets, õhtune valendab tee.
Kõrtsitoa ukse pealt isa pilguga põngerjat saadab,
mõtleb, mis Ernstist saab, poeg liiga tundlik ja hell.
VÄÄRTUSED
Suvi käes, tatranurm roosatab, pärnapuu magusalt…
-
Esimestest konverentsidest peale on kõnealused teemad olnud seotud Eesti, Läti ja Leedu kirjanduseluga. Viimasel kolmel konverentsil on võetud keskseks mäluteema ning sellega seonduv. Nii oli 2005. aastal Tallinnas konverentsi teemaks „Meil on midagi ühist: balti mälu” („We Have Something in Common: the Baltic Memory”) ning lätlased jätkasid 2009. aastal kirjanduse ja mälu teemal „Taas balti mälu: kaotatud ja leitud 1940. – 1968. aastate kirjanduses” („Back to…
-
Kui ma oleksin aga kaks nädalat ringi jalutanud Bakuu moslemite kambas ja mitte mööda neid vanu armeenia kristlikke kirikuid armeenia naiste kleidipalistusi uurides, siis võiksin ehk hoopis öelda, et Armeenia kahmas nii kakskend aastat tagasi tubli tüki Aserbaidžaanimaast (ja mitte ei vabastanud seda, nagu näeb asja armeenlane) ja see liigutus (mida oli pärast armeenlaste kõva kottimist moslemite poolt, näiteks Armeenia genotsiidi ajal XX sajandi algul, kui…
-
Kuna olen ise raamatukogu töötajana aastakümneid eesti kirjandust tutvustanud, pealegi on rahvaraamatukoguhoidjad samuti kümneid aastaid end harinud ja täiendanud eelkõige eesti belletristika valdkonnas, siis arvan täna, et taastõstatatud mõttevahetuses pole mitte midagi uut. Ja kui tahetakse tõesti asjaga süvenenumalt tegelda, siis vajab arutelu tasakaalukat lähenemist ja otsustamist. Kas keegi on mõelnud, mida tunneb raamatukoguhoidja, kui talle hakatakse ühel ilusal päeval mingeid suunavaid nimestikke esitama, kuigi ta…
-
Kuid mis seal salata, kirjanike tuur ei suuda paraku haarata ka kõiki elavaid kirjanaisi ja -mehi -kirjanike liidu liikmeskond on kasvanud 300ni, tuuritama mahub alla 30 ning kuskil pole öeldud, et need peavad just kõik liidu liikmed olema. Lugeja seisukohalt on ju liikmesus üsna ükskõik. Võiks tulevikus kaaluda koostööd näiteks Edelaraudteega ja panna hingede öö ajaks liikuma kummituslikud kirjanikerongid, et lugejad saaksid siis enamasti juba tondilossideks…
