-
Mäletan veel selgesti, kuidas mind pool sajandit tagasi häiris tolleaegses lastekirjanduses vohanud illustratiivne moralism – või siis enam või vähem varjatud meeldidapüüdmine, rõhutatud lastepärasus, nagu peaks iga mõttevilja väikese lugeja jaoks tingimata enne püreestama. Vooglaiu „Vanaisa” on vaba mõlemast. Need asjalikud ja südamlikud lood jutustavad nii argi- kui ajaloosündmustest nii, nagu need lapsele meelde on jäänud, värvikate ja põnevatena – aga peaaegu igas loos on ka…
-
Miks selline ümberjärjestamine on vajalik?
Sellepärast, et Remarque’i romaanid moodustavad sisulise terviku just aja kategooria alusel. Mingis mõttes võime isegi öelda, et tegemist on omalaadse epopöaga. Tõsi, see on kummaline epopöa, kus igas romaanis on uus peategelane ja ka kõrvaltegelased korduvad harva, kuid tervik on sellest hoolimata hoomatav. Ja see on ainulaadne tervik, sest ükski teine kahekümnenda sajandi kirjanik pole loonud nii kõikehaaravat ajastu kroonikat.
Algab see tinglik…
-
Ka esimesele küsimusele on raske vastata, kuid siiski tuleks kirjutamine ette võtta pigem varem kui hiljem, sest halbade ootamatuste eest pole kaitstud keegi. Autorite enesehinnang veab ajastuse asjus pahatihti alt ja nii ongi nende suurmeeste nimekiri maailma ajaloos, kel mälestused sootuks kirjutamata jäid, hoopis pikem kirjutanute omast. Nende seas, kes jõudnud kirjutada, kui võtta näide viimasest ajast, on Mihkel Mutt kahtlemata õigeaegselt alustanud: kuus köidet on…
-
Siinkohal läheb JJ luule eriti huvitavaks. Tema luuletustes on selgelt nähtav nende katkev rütmilisus, mille aluspõhjaks ei ole ainult riim või kindel rõhuliste silpide arv värsis (sest esineb ka vabavärssi), vaid hoopis punkt. Nimelt koosneb JJ luuletus tihti lühikestest fraasidest, mis on teineteisest ära lõigatud punktidega. Need lausefragmendid, mis võivad koosneda isegi ühest sõnast, loovad teatava elliptilise katkendlikkuse, mis iseäraliku rütmilisusega vahetab lugeja silme ees tajupilte,…
-
Remsu on teaduslikus mõttes metoodilisem. Männili raamatus on intervjuud, on näha, et ta on teinud istumistööd arhiivides ja raamatukogudes, lisaks on ta ju Männili eluajal tehtud portreefilmi „Mu elu on avatud raamat” üks stsenaristidest. Peale selle on nimede taga inimeste sünni- ja surma-aastad, korralik nimede register, väljavõtteid kirjavahetusest, on ka allikakriitiline lähenemine – ühesõnaga kõik, mis on omane tõsisele ajalooteadusele. Siiski on tal võimalus n-ö amatöörajaloolasena…
-
Olle-ol-lee, lauli, laul-ii-ii. . . .
Õigupoolest Olle Lauli ei olegi kirjanik, vaid pseudonüüm, mille kattevarjus on ilmale tulnud juba kaks telliskivipaksust romaani. Neist esimese („Niguliste õpilased”, 2007) puhul märkas arvustus ainevalikut, teadvuse voolu meetodit, rahvapäraselt kõnekeelseid dialooge ning paindlikku keelekasutust. Kõik see kehtib ka „Kodutusest” kõneldes.
Tegelikult saab niisugune unenägudele omane kujutamisviis ja folk- või poploorile vastav forgotten language (Erich Fromm) alguse juba autorinime valikust. Retsiteeritult kõlab Olle Lauli (…
-
Lisaks Aafrika värvide, lõhnade ja kaootilise argielu võluvatele kirjeldustele ning kaasahaaravale eneseanalüüsile uues elukeskkonnas vürtsitab teost tugev aktivistlik autoripositsioon, mis avaldub mitmesuguste ajakirjanikutööga kaasnenud sündmuste kaudu. Kuivõrd aga sealne leheaparatuur oli üsna kaugel sellest, mida võiks pidada vastutustundlikuks ajakirjanduseks, siis on hea, et Penu initsiatiivikas hoiak inimõiguste ja feministlike suundumuste osas nägi trükimusta vähemalt selle raamatu näol. Sest nagu romaani lõpust järeldubki: üks valge naine Mustal…
-
Distsiplineeritud anarhist
Veidi pidet annab raamat ise: ingliskeelses artiklis „Loojuv lootus ikestatud Tiibetis” („Fading hope in yoked Tibet”) nimetab kirjutaja end Eesti anarhistiks, anarhismihõnguline on ka artiklikogu pealkiri. Ühes loos jutustab ta endast kui distsiplineeritud mootorratturist, kes istub sadulas juba 23 aastat. Kas see tähendab, et Strider on distsiplineeritud anarhist? Paistab küll, ja see vaid suurendab sümpaatiat. Kindlasti on Strider tulipäine seikleja, ta loetleb ka oma teisi…
-
putini päevik
seljas tiigri ma sõitsin
turjal kotka ma lendasin
kesk haide ma suplesin
kõrvu orjade sõudsin
servast teiseni läbi
piiritu venemaa
nüüd ei liigu
mu näos enam ükski kuradi närv
nüüd tahan
sellist nagu putin
raisk
peloponnesose päevik
vabariigi kodanike ette
lavale astub ateena strateeg
kaelas gordioni sõlme seotud
inimnahast lips
läbi läbi
väsinud
barack obama päevik
ma vihkan kõike
mis seotud vihkamisega
seetõttu
ma ilmselt olengi nii hea
inimene
järgmises elus sünnin lillepärjana
John Lennoni lokkidel
musta lese päevik
parim asi burka puhul
see on
keegi ei näe
kui elevil sa oled
ja kas üldse ja…
-
WCs oli kuulda, kuidas ülemine naaber end peseb, või vähemasti lootis ja arvas A., et ta kuuleb seda veepladinat, langemist vihmana noorelt naisekehalt siinsamas pea haaratavas kauguses. Läheduses.
Kiire türgi stiilis dušš – kiirustades mõned surakad deodoranti ja lõhnaõli. Ta ei tahtnud siin rohkem olla, kuigi pesema ja riideid vahetama pidanuks. Nagu piinlik olnuks nende seinte ees, mis mäletasid teistsuguseid aegu, mille taga kulgesid oma argiolus naabrid,…
