-
Sisuliselt poolelt oli märgata kerget muutust teemades, minevikumälestusi (à la Siberisse küüditatute mälestused) on jäänud vähemaks, pisut vähem oli seekord ka ulmet ning tegevuspaigana on jõutud maalt linna ning välismaale.”
Lisaks kolmele auhinnale märgiti ära veel kuus tööd; kõik üheksa peaksid Tänapäeva kirjastusel lähitulevikus ilmuma, mitte küll auhindade järjekorras, vaid vastavalt toimetamise tsüklile.
Veel märkis Tauno Vahter, et kui romaanivõistluse algusaastatel koosnes autorkond peaasjalikult meestest – võitjate seas…
-
Andrei Ivanovil on muidugi teised auhinnad (ja neid on) ning sotsrealismi asendab ta teostes kirjastajate soositud post-postmodernistlik eurorealism, millele antud juhul maksab lõivu vene pärisnimede muutmatu kirjapilt Ilona Martsoni muidu heas eestinduses. Kui perekonnanimedes (Perepelkin pro Perepjolkin) oleme me inglise keele mõjul sellega juba harjunud, siis nimekuju Lena siiamaani eesti keeles tarvitatud Leena asemel tekitab küll kummastust. Mul jääb üle ainult loota, et keelt „euronõuetele vastavaks”…
-
2.
Selline kirjeldus loob plahvatusliku ruumi, kus motiivid, elemendid ja võimalused aegluubis laiali paiskuvad, läbi aja vajuvad, rajades tõlgendamiseks terve tänavavõrgustiku.
Pamuk kirjeldab, mis juhtub tema İstanbulis üksindusega. Seegi võib kasvada ja kasvada. Raamatu süžee on üles ehitatud linnaüksinduse läbitundmisele. Peategelane advokaat Galip otsib oma kadumaläinud naist Rüyat ja tolle venda, tuntud kolumnisti Celâli. Seeläbi möödub kogu „Must raamat” üksinduses: üksik Galip eksleb vohavas, kihisevas, luid ja laekaid…
-
Ott Ojamets, Aliine Lotman, „Kuidas tõlkida õigesti? Kaldjärve, Kaintsi ja Cortázari õnnest ja õnnetusest” (Sirp 20. I 2012).
Tore, et Ott Ojamets ja Aliine Lotman oma kirjutises üht-teist ära seletavad. Tuleb välja, et asi ongi nii, nagu ma olin kartnud, aga ei tahtnud uskuda. Samuti sain teada, et mu asjatundmatus tõlketeooria alal on veel sügavam, kui olin ise arvanud: nimelt aktsepteerib tõlketeooria tõesti ka võimalusi, kus tõlke…
-
Tänapäeval on „Kevade” raamat, mida loetakse põhikoolis. Minu arvates on seda õigem lugeda pigem 2. kooliastme lõpus või isegi 3. kooliastme alguses ehk siis 6.-7. klassis, kui õpilased on juba veidi küpsemad igasuguste probleemide üle arutlema. Mulle on alati olnud väga oluline ka see, et „Kevade” lugemisel tajuks õpilane ka ajaloolist tausta ehk siis XIX sajandi realismi probleeme Eestis. Põhikoolis süsteemselt kirjandusvoolusid ei õpita, küll aga…
-
Mismoodi suhestuvad UNESCO raamatupealinnad ja UNESCO kirjanduslinnad? Mille poolest need õieti erinevad ja mida tuleks arvestada kandideerimisel?
Erinevusi on mitmeid. Peamine on vahest staatuse periood: raamatupealinn valitakse üheks aastaks ja kirjanduslinn ilma ajalise piiranguta. Ka kuulub kirjanduslinn loovlinnade võrgustikku, mille üheks oluliseks eesmärgiks on ärgitada koostööd ja kontakte kõigi seitsme loovlinnakategooria vahel. Seega hakkab valitud linn kuuluma rahvusvahelisse koostööraamistikku, kuhu lisaks kirjanduslinnadele kuuluvad disaini-, gastronoomia-, filmi-, meediakunsti-,…
-
Tõlketeaduses arvatakse, et niisugune kuldne kesktee on saavutatav. Selleks peab tõlkija alustuseks originaaltekstis ära tundma sellele iseloomulikud omadused, rütmispetsiifika ja muud aspektid, ning seejärel need tõlkes oma keele vahenditega edasi andma. See tähendab, et originaalteksti rütmistruktuur võib muutuda, sest loomulikult eesti keele ja hispaania keele rütmistruktuur ei ühti. Oluline on, et lugejale jääks tõlget ja originaali lugedes üks ja seesama tunne. Seejuures – ja siin on…
-
Sõber
Sõidad öisel teel rahulikult rattaga. Kui valgustatud majadega tänavanurgalt kõrvale keerad, tuleb järsk nõlvak. Väntad sealt hingeldades üles. Iga pedaalivajutus võtab esilaterna valguse tugevasti värelema ja mahe tuul pühib higilõhna vuhinal minema. Nõlvast üles jõudes keerad raudtee äärde viivale hämarale kõrvalteele. Tee keskele ulatuvad suurte vanade puude varjud ja puude all pimedas laiub jõudsasti umbrohi.
Sa jääd seisma, tõmbad hinge ja kuulatad. Kui su käest küsitaks, mida…
-
Unistuste täitumine või täideviimine teeb haiget ja lõhub piire, muudab inimest, kes oma väiksuses kardab unistuste täideminemist, sest kuhu edasi minna, mida edasi teha, kui korraga ei olegi punast nina või jamsiputru või hoopistükkis paradiisi. Sageli ongi Akutagawa peakangelased nõrgad, lootusetud romantikud, kes loo kestel unistavadki selleks jääda, aga muutus toimub ikkagi. Nagu loos „Mandariinid”, kus minajutustaja taipab korraga, mitte küll oma eksimust, aga mingisugust kummalist…
-
Põhiküsimus kumab taamal, enne aga novellist kui sellisest. Nõnda sähvatuslik on novell kui žanr, see on kiire vilksatus, proovikivi proosakirjanikule, sundus öelda ilmekas idee kähku. Nõtket novelli luua tähendab valada kogu oma hing paarikümne lehekülje peale ning sisse. Romaani ning novelli eristab võimalusterohkuse aste: romaanikirjanik võib arendada süžeeliine ja sügavdama karaktereid nii pikalt, kui kunstiväärtusliku eesmärgi saavutamiseks parajasti vaja on. Vaimuterav novellist aga peab puurima südamikuni…
