-
Palju õnne auväärse Rootsi Akadeemia tõlkeauhinna puhul! Kas tunned end rohkem rootsi või eesti kirjanikuna?
Kahjuks ei kuulu ma Eesti Kirjanike Liitu, vaid Rootsi ja Norra omasse. Ma ei valda eesti keelt nii hästi, et ise selles keeles kirjutada, küll aga saan seda tõlkida. Nii ei valda ma piisavalt ka norra keelt: minu raamatud, mis antakse kõigepealt välja Norras, on alati teiste tõlgitud. Kas ma olen norra…
-
Mida pead läti kirjanduses olulisimaks, mis on veel eesti keelde tõlkimata?
Meil on palju noori ja usinaid luuletajaid ning terve rida häid prosaiste. Noorte autorite juttude kogu võiks olla esmaabiks.
Temaatiliselt spetsiifiline ja huvitav nišš on aga tänapäeva lätlaste massilised seiklused Euroopas. Sellel teemal on minu teada vähemalt kaks head raamatut kirjutatud. Eesti lugejale võiks huvi pakkuda näiteks Vilis Lācītise tragikoomikast must romaan „Stroika vaatega Euroopasse”, mis eelmisel…
-
Kas sinu meelest kõneleb Tammsaare rohkem tõest ja õigusest või elust ja armastusest?
Selle kaudu, et vana Andrese tõde ja õigus romaanis nii rõhutatult esiplaanile tõstetakse, on lugeja lausa sunnitud otsima sellele vastukaalu – ja just nii ilmubki elu ja armastuse väärtus nähtavale efektiivsemal viisil, kui et seda algusest peale hakatakse kuulutama. Nende kahe põhimõtte suhe ongi vist romaani alustala ja seda edasi viiv ja juhtiv mootor,…
-
Nimetatud uurimissuund on selgelt sotsioloogilise ja ajaloolise orientatsiooniga, mis tähendab konkreetsete ühiskondlike formatsioonide ja ajalooliste olude üldiste tõlkemudelite uurimist ning tõlgete ideoloogilise tingituse analüüsi. Ent sealjuures ei tohiks välistada või alatähtsustada võimukasutust, mis toimib ka kõige põhilisemal, tekstuaalsel tasandil, ning on seotud lähteteksti ja selle tõlkimisel kasutatud sõnade ja fraaside valikuga. Tõlkimine on etnotsentristlikult vägivaldne tõlgendusakt, mille käigus lähtetekst kirjutatakse ümber, selle keelelised moodustajad lahutatakse niiöelda…
-
Siit pean suunduma lapsepõlve juurde. Nimelt, kuigi aeg lapsepõlves ei seisa päriselt paigal, voolab see siiski väga aeglaselt. Samas kõlab üks kõige äraleierdatumaid ütlusi, et me oleme kõik pärit oma lapsepõlvest, oma lapsepõlvest nagu kusagilt kaugelt maalt. Kui juba maalt, siis on see kindlasti ruumiga seotud. Maal on ikka palju ruumi! Lapsepõlv ongi suuresti seisund, mõnele ka põrgu, mõnele paradiis.
Mille poolest on lapsepõlv teiste eluetappidega võrreldes…
-
Lapsele ütlesin viisakalt, et tegu on tõelise käkiga, ärgu võtku tõsiselt. Õnneks leidis tubli õpetaja neile kusagilt mujalt asjalikumaid õppematerjale.
Lisan veel täpse väljavõtte kogumikku tutvustavast tekstist: „See sisaldab lugemis- ja kirjutamisülesandeid, kirjandiõpetust, harjutustesti ning lühikest kirjandusmõistete sõnastiku.” Just nii, lühikest sõnastiku. Kusjuures sama lause ehib ka samade tegijate mulluse, 2011. aasta eksamivihiku tiitellehe pööret (jah, õnnestus sedagi sirvida). Seal lõpeb see küll „. . . .ning lühikese kirjandusmõistete sõnastiku.”…
-
Camus on mulle korda läinud, aga muutus üha võõramaks. Mina kasvasin edasi, aga tema jäi ikka oma teksti tammuma, justkui hiiglaslik teismeline. Kui tobedalt enesekeskne ja lühinägelik tundub mulle nüüd tema „üksainus tõesti tõsine filosoofiline probleem: enesetapp”! Kutsumuslikud mõtlejad tunduvad mulle selletagi üha enam ja enam ühe spetsiifilise arengupeetusega organismidena, karu jõu ja varsa aruga poisikeste äraspidiste versioonidena ja nende „vaimu sootus” pole mehe kui normatiivse…
-
On muidugi üks lihtsamgi põhjus. Mu meelest on sellised Viidingu-tõlgendused, mis riivavad tema luule tuuma, juba välja visandatud Jan Kausi ja Hasso Krulli poolt ning ega mul midagi tabavamat oleks välja käia. Jan Kaus on Viidingust kirjutanud mitmel korral, kirjeldades nt kogu „V” puhul erilise keelest üle oleva hääle ilmnemist („Keel ei jõua iial nii suureks paisuda kui hääl – inimaju ei kannataks kõiki vajaminevaid sõnu…
-
Ron Whiteheadi loomingu teemad korduvad ja põimuvad sageli: ta keeldub kummardamast ühiskonna iidolite ees, pühitseb indiviidi vabadust ja looduslähedust. Mitmed tema tekstid on kirjutatud ühe või teise autoriga kahasse; ehk üks liigutavamaid on lugu, kuidas sündis luuletus „Ära kunagi anna alla” – dalai-laama pühendussõnum, mis valiti ÜRO ja UNESCO poolt 2002. aasta märgiliseks luuletuseks ja mis on nüüdseks levinud üle maailma.
D.K.
*
Tormipõlvkonna manifest
Ólafur Gunnarsson ja Ron Whitehead
meie…
-
Kes ja millistel tingimustel võib kandidaate esitada?
Vastavalt statuudile saavad „Esimese sammu” preemiale kandideerida autorid oma ilukirjanduslike debüüttekstidega, mis on eelneva aasta jooksul perioodikas avaldatud. Siiani on oma kandidaate esitanud Vikerkaar ja Värske Rõhk, aga oodatud on ka teised väljaanded. Reeglina ei tohi autoril veel olla ilmunud debüütkogu – need jäävad vaagimiseks Betti Alveri preemia žüriile.
Eelmisel aastal olid „Prima vista” patrooniks. Milline on sinu mulje festivalist läbi…
