-
+
Aeg jäi rippuma
üleeilse kohale
nagu ämblik
tolmuse niidi otsas
ma alles õpin
teda lähedalt vaatama
tolmu sisse hingama
ilma et lämbuksin
uue aja tuul ei vii
tüütut minevikuputukat
tahab paid ja ilma
ei nihku mu naha alt
aeg jäi rippuma
üleeilse kohale
kultuurikiht nahal
kulus niidiks
kõigi kaheksa jalaga rabeleb
endale toetust tänasesse päeva
ajaämblik ajaniidi otsas
+
Kindlaim viis ära eksida
on minna otse
otse läbi metsa
otse südamesse
ma jälle kõigun
maa ja taeva vahel
liiga lühike et korraga
mõlemat tabada
jäta tabamatud taevad
ja avastamata maad
las ma parem õpetan sulle
kuidas…
-
Ma ei hakka mahukat ja sisukat teost refereerivalt retsenseerima, see oleks kui kotiga tuult püüda. Esitlen vaid mulle huvi pakkunud lõike ja fakte. Mind üllatas, et eestikeelseks muutus õppetöö alles 1917. aastal, olles varem saksakeelne, alates reaalkooli asutamisest aastal 1881 kuni vene õppekeelele üleminekuni aastal 1905. Jõuliselt kerkib esile reaali kauaaegse (1915–1933) direktori, koolipoiste seas populaarse ja lugupeetud Nikolai Kannu isiksus. Sellise poolehoiu saavutamine poistekoolis pole…
-
„Hologramm,” ütles keegi mürgiselt, Margo pööras ümber, tema ees seisis konksninaga mees, kelles ta kohe tundis ära Dante Alighieri.
„Kuidas?” pomises ta, üllatatud rohkem poeedi tehnilistest teadmistest kui tema ilmumisest enesest, Dante Margo vapustuse põhjust ei taibanud, viipas käega – vaata! – ja Margo nägigi selles tühjas ruumis, mis oli tekkinud pärast suurt ülepeakaela põgenemist, üksteisest paarisaja meetri kaugusel seisvaid või õigemini sinna paigutatud hologramme. Loogiline. Teid…
-
Aga jätkem need elementaarset laadi üksikasjad ja huvitugem olulisest: missugune tähendus võiks olla paganlikel jumalustel, keda „Roosiromaanis” kohtab hulgi? Muis olustikes nad seda laadi küsitavusi ei tõstata; teame, et varakristlased pidasid neid deemoneiks, kes on huvitatud esmajoones inimhingede hukutamisest. Niisama vähe läheb vaja peamurdmist, kui oleme vastamisi kõrgrenessansist pärinevate tiivuliste olevustega: tollal oli nende tähendus puhtanisti esteetilist laadi. Kuid milleks vajati Amorit ja Venust XIII sajandil,…
-
Aga ka selles novellikogus on otsast lõpuni välja mõeldud lugusid, näiteks „Žürii”. Idee sain küll jällegi tõsielust: kui olin 2010. aastal kulka žüriis, toimus meil üks istung Tartus ja pärast istungit tahtsin ma minna ühe Tartus elava sõbra sünnipäevale. Kuna olin ühtlasi lubanud kaks teist žüriiliiget autoga Tallinna viia, võtsin nad kõigepealt sünnipäevapeole kaasa. Mu sõbra abikaasa kirjutab ka luuletusi (ehkki tol aastal polnud ta raamatut…
-
Lisaks sellele napib Learcol alatasa raha, ta on sunnitud pingsalt pidama arvet oma väljaminekute üle. Seda ei ole tal raske teha, sest ta oli õppinud raamatupidamist, kuid kokkuvõttes ei huvitanud see teda, isegi kui see näis kindlam väljaminek kui omandada kraad vene kirjanduses. Learco teab, mida ta soovib, ning kõige kiuste tüürib ta seatud kursi suunas. Kurssi segavad argipäevamured, inimsuhted ning elus endas ette tulevad probleemid,…
-
Kui käisin algkoolis, elas meie majas üks poiss, Pelle, sihuke heatahtlik, pisikene, väle, eriti osav rahvastepallis, tema elusid naljalt surmata ei saanud. Aga see ei teinud kadedaks. Kadedaks tegi mind hoopis see, et tollel poisil oli kodus suur gloobus. Iseenesest ei olnud gloobus tollal eriline haruldus, isa kinkis selle mulle üsna varakult. Kuid minu gloobus oli üsna pisike ja venekeelne. Nõndaviisi arvasingi, et kõik maailma gloobused…
-
Schopenhaueri „elu suurim armastus” oli aga temast 14 aastat noorem Berliini Riigiteatri lauljanna Caroline Richter (hiljem Medon, lk 129–132), nende lähem suhe kestis kümme aastat (1821–1831). Kõiki neid naissuhteid (ja samas ka filosoofi läbikäimist selliste vaimusuurustega nagu Goethe) analüüsib autor diskreetselt, ent teravapilguliselt.
Zimmeri raamat näitab paljudes aspektides Schopenhaueri filosoofia jätkuvat kaasaegsust. Muide, on sümboolne, et eesti autorite kogumikus „20. sajandi mõttevoolud” (Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009) on…
-
Nagu raamatus viidatakse, on kaitseväes sellise raamatu tekkimist juba kaua kardetud ja ajakirjanduse taustaga nekrutitele südamele pandud, et ärgu nad kirjutagu. Ilma asjata. Hea kirjeldus on huvitav nii neile, kes käisid kunagi nõuka sõjaväes, praeguste noorsõdurite isadele, kui neile, kes on alles minemas Eesti Kaitseväkke. Ja heas kirjanduses ei õnnestu valetada nagunii, kui just ehk pisut kunstiliselt liialdada. Vajalikud reservatsioonid teeb aga mõistlik lugeja oma peas.…
-
„Ükski teema kirjanduses ei ole hea või halb,” märgib Llosa veel, justkui illustreerides salakavalat mõju, mida Lessingi lühike, aga dramaturgiliselt pingestatud tekst lugejale avaldab. „Vorm on see, mis muudab ühe loo isikupäraseks või triviaalseks, sügavaks või pealiskaudseks, keerukaks või lihtsaks, mis annab tegelastele tihedust, mitmemõttelisust ja tõepära või teeb nad elututeks karikatuurideks, nukunäitleja marionettideks.”
Omadustest, mida Llosa heale kirjanikule omistab, võiks „Vanaemade” puhul välja tuua selle, mis…
