Toeta

Kirjandus

  • Utoopia taassünd düstoopia vaimust

    Utoopia taassünd düstoopia vaimust

    Vabadusele ja küllusele heidetud ambivalentset pilku, nagu seda kohtab Ursula K. Le Guini romaanis „Ilmajäetud“, on vaja ka meie tänapäeva ühiskonnas.

    Tanel Pern
    6 minutit
  • Fred Jüssiga vaartlainel
    Fred Jüssi mullu kevadel A. H. Tammsaare muuseumis Kadriorus.
    Kaido Vainomaa
    ,

    Fred Jüssiga vaartlainel

    Riikliku kultuuri elutööpreemia laureaat Fred Jüssi: „Tuleviku märksõna on „haridus“.“

    Doris Kareva
    9 minutit

  • Sadakond raamatut, tuhatkond laulu, üks Leelo Tungal

    Leelo Tungal: „Küllap on mulle kõige südamelähedasem „Seltsimees lapse“ triloogia. Ühest küljest oli kirjutades hirmus mõelda, kui kohutavas ajas on oldud, ja teisest küljest tegi suurt rõõmu, et elame Eesti Vabariigis.“

    Kirjanik Leelo Tungal on pälvinud riikliku kultuuri elutööpreemia. Õnnesoovile vastab ta tagasihoidlikult, et see tuli talle väga suure üllatusena. Ei maksa siiski imestada – kui oled ikka kirjutanud…
    Pille-Riin Larm
    8 minutit
  • Viivi Luige hüppelaud
    Kirjanik Viivi Luik ja saatejuht Margit Kilumets.

    Viivi Luige hüppelaud

    Stalini aeg Eestis on olnud ligipääsetav tüdrukute kaudu, kes seda nägid, kuigi ei saanud kõigest aru, ja on pühendanud oma elu sellest kirjutamisele.

    Eneken Laanes
    5 minutit
  • Sõbralik tähelepanu Soome lahe põhjakaldalt
    Juhani Salokannel on soome kirjanik, tõlkija ja kirjandusteadlane. 2009. aastal ilmus tema sulest raamat Jaan Krossist.
    Dmitri Kotjuh / www.kotjuh.com

    Sõbralik tähelepanu Soome lahe põhjakaldalt

    Juhani Salokannel annab oma raamatus hea ülevaate omaaegsetest oludest ja visandab Tammsaare teoste intelligentse ümberjutustuse, jääb aga hätta loomingu süvaanalüüsiga.

    Mihkel Kunnus
    5 minutit
  • Laulgem hoi! Elagu Karu!
    Loomingu Raamatukogu mulluse aastakäigu üks tähtteos on ungari „apokalüpsisemeistri“ László Krasznahorkai „Viimne hunt“.
    Mátyás Szöllősi

    Laulgem hoi! Elagu Karu!

    Loomingu Raamatukogu tekstide kvaliteet on alati olnud kõrgel tasemel. Ei vääratatud mulluseski aastakäigus.

    Triinu Pakk
    12 minutit
  • ,

    Tuha(t)kunstnik – Üks monoloog kunstniku, usu ja teaduse asjus

    Kunstnik vaatab teaduse poole, et omandada tõsikindlad teadmised, kuid looma peab ta teose, mis põhineb ainuüksi lugeja usul.

    Mõni aeg tagasi sattusin Niguliste muuseumis vaatama „Nelja monoloogi Püha Jüri asjus“. Ehk kõrgetest ootustest tingitult, aga tulin pärast esimest vaatust tulema, kuna tekst hajus löövidesse ja võlvide alla. Meelis Oidsalu ütleb kiitvas arvustuses leebelt, et „Monoloogid“ eeldavad vaatajalt kannatlikkust ja „teadlikku pühendumist“ (Sirp 24. VIII…
    Kaur Riismaa
    4 minutit

  • Auhind – Eetilise esseistika auhind Hasso Krullile

    „Tänapäeva Eesti on silmanähtavalt langenud ekstraktivismi ohvriks. Ekstraktivism on ühepoolne suhe maaga, mis põhineb üksnes võtmisel, nii et seda võib sama hästi nimetada röövimiseks.“ Nii kõneles mullu kirjandusfestivali „Prima vista“ avamisel patroon Hasso Krull.
    11. mai Sirbis pealkirjaga „Imelihtne tulevik. Kaheksa kannaga manifest“ ilmunud kõne ja Vikerkaares ilmunud essee „Kosmiline mälu. Posthumanistliku eetika imperatiiv“ (nr 1-2) on nüüd toonud Krullile Enn Soosaare nimelise eetilise esseistika auhinna.
    Auhind anti…
    1 minut
  • Enne kui Lätist viina tood, osta „Läti jutud“

    Enne kui Lätist viina tood, osta „Läti jutud“

    Kuidas panna lugeja läti kirjandusest huvituma? Äkki saaks kuidagi teha nii, et need, kes lähevad Lätti kaubareisile, peavad lunamaksuks ostma ühe läti kirjaniku raamatu?

    Made Luiga
    5 minutit
  • ,

    Eesti Kultuurkapitali kirjandusauhindade kandidaadid

    Selgusid Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade kandidaadid.
    Kandidaadid valisid välja kirjanduse sihtkapitali nimetatud žüriid, kes hindasid eelmisel aastal ilmunud tekste 11 kategoorias. Aastapreemiate laureaadid kuulutatakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil. Preemiafondi suurus on 52 000 eurot.
    Põhižürii, kuhu kuulusid Johanna Ross, Doris Kareva, Aare Pilv, Mihkel Seeder ja Piret Viires, valis aastaauhindadele kandideerima viies kategoorias 28 teost.
    „Läinud aasta proosakirjandus oli kirev ja seda kirevust peegeldavad ka eri karva nominendid. Eelmise aastaga…
    4 minutit
Sirp