
Andrei Ivanovi teoste puhul ei ole oluline mitte süžee lõpp-punkt, vaid lugemisseisund, meisterlikud tegelaskujud, argikirjelduste vahele pikitud mõtteuiud ja eksistentsiaalsed karjed.

Antanas A. Jonynas astub luulekogus „Uued sonetid“ eesti lugeja ette mõtliku, mängleva, nautlevana.

Katja Kettu romaanis „Ühe kassi ülestähendusi“ avanevad naise pilgu kaudu Soome ajalugu ja tänapäev. Kirjanikku assisteerib ja aitab tal kujutatavaga distantsi hoida Kass.

Näitus „Kaotusest laotusse“ annab tänuväärse panuse pagulaskirjanduse tutvustamisse ja populariseerimisse, olles ühtlasi hirmuäratavalt aktuaalne.

Kogu teravmeelsest analüüsist hoolimata on Mihkel Muti raamat eelkõige ülemlaul ühele hinge läinud linnale.

Autoritele seadusega ette nähtud hüvitis ei tohiks igal aastal sõltuda eelarveläbirääkimistest, vaja on stabiilsust.

Niisugused raamatud nagu piltromaan „Ära oota midagi“ õpetavad paremini ära tundma inimvaenulikke režiime, kurjust, lõhuvad ohtlikke illusioone.

II koha sai Mario Pulver, III kohta jagavad Anu Allas ja Jaagup Mahkra.

Indrek Koff ja Olena London manavad raamatus „Ära oota midagi“ esile Nõukogude argipäeva tähtsad pisiasjad ja lapse nõutuse toonase kahepalgelisuse ees.

Luulekogus „Tsükkel“ on feministlik probleemipüstitus seotud põhjalikult läbi mõeldud poeetilise vormiga. Tulemus on meisterlik.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.