Kirjandus
-
Kui on pilv, olgu kõrval näha taevas, ja olgu näha, et liigub, et liugleb teiste pilvede ette või varju ja on varsti hoopis mujal, hoopis teistsugune, aga ikkagi seesama pilv, sest pilve asi ongi liikuda ja ühtpuhku muutuda.ErakoguPäevik 6
Mis asi see on, mis on otsa ja ääreta ja iseenda sees paigal? Mida peaks kriitik endale teadvustama? Kus asub parim kohvik? Vastused leiate Anti Saare päevikust.
10 minutit -
„Sõnarännu“ ots tehakse lahti 4. novembril Haapsalus Läänemaa keskraamatukogus.Anvelt / Wikimedia CommonsSõnarändajad Eesti raamatukogudes
4.–8. novembrini leiab aset kirjanike tuur „Sõnaränd“. Eesti kirjanikud külastavad selle käigus raamatukogusid, tutvustavad oma uusi teoseid ning vestlevad lugemissõpradega.
Jõgeva- ja Tartumaal rändavad Ingrid Velbaum-Staub, Jüri Kolk, Andrei Hvostov ja Maria Esko.
5. november
13.00 Põltsamaa raamatukogu
17.15 Jõgeva linnaraamatukogu
6. november
10.30 Kõrveküla raamatukogu
15.00 Tõrvandi…1 minut -
Andrus Kasemaa õõnestab meie ühiskonna misogüünseid ja seksistlikke klišeid.ErakoguLõppude lõpuks on see ju ka meie maailm
Andrus Kasemaa raamatuid on raske käest panna: imestad, naerad ja naudid, tunned süümemõnu . . . . Ehk on tegu sõltuvusega?
„See on tegelikult nii naeruväärne ja naljakas, kuidas kirjanduskauged inimesed kujutavad kirjandust nagu mingit kõrgemat sfääri. Nagu oleks kirjanik olla lahe. Nagu see oleks midagi…6 minutit -
Soneti võimuses
Rooma Immanueli sonettides kohtuvad ida ning lääs, sonett ja maqama, religioosne ja ilmalik aines, kõrgstiil ning võllanaljad.
Sel sügisel möödub juba aasta ühe märkimisväärse teose ilmumisest, mis on seni teenimatult märkamatuks jäänud. Jutt on Tallinna ülikooli kirjastuses välja antud raamatust „Иммануэль Римский.…5 minutit -
KairosTuha(t)kunstnik – Krossi καιρός
Raamat vananeb: aeg läheb, keskkond muutub ning tekst saab teise tähenduse.
Hiljuti, kui esinesin ühes koolis ja ütlesin möödaminnes kaks sõna ka Jaan Krossi kohta, küsis üks kümnenda klassi tüdruk – mulle näis, et täiesti tagamõtteta –, miks pidid Krossi peategelased kõik eestlased olema.…4 minutit -
Auhind – Kultuuri mõtestajatest
Kultuuri saab mõtestada mitut moodi. Seda saab teha selle sees kultuuririkkust aluseks võttes, seda hoides ja taasluues päevast päeva tegutsedes. Sel juhul ei ole aga mõtted välja öeldud, vaid igaüks on need läbi elanud ja seeläbi oma individuaalsesse kotta sulgenud.
Saab ka…2 minutit -
Sofi Oksanen: „Okupatsioon, sõda ja selle tagajärjed on piiriülene kogemus ning äratuntavad lood aitavad üksteisemõistmisele kaasa.“Toni Härkönen / LIKEIda-Euroopa kirjanduse suluseis
Nõukogude Liidu loodud narratiivi jälgi on seniajani näha selles, missuguseid lugusid peetakse tähtsaks, huvitavaks ning üldhariduse hulka kuuluvaks.
Kui kirjastused teevad tulevikuplaane, kaalutakse vältimatult seda, millised ettevõtmised end ära tasuvad. Neis oletustes kajastub arusaam, mida publik võiks huvitavaks pidada, millest võiksid raamatukaupmehed…10 minutit -
Rootsi Akadeemia pitser 1786. aastast.Wikimedia CommonsRootsi Akadeemia kriis ja taassünd
Nobeli kirjandusauhinna väljaandmist saatnud skandaalid on räsinud üllaks peetud Kaheksateistkümne kuninglikku väärikust ning toonud kaasa muudatusi auhinna määramisel.
Kätte on jõudnud oktoober ja kirjandusringkondadel oli sel aastal taas põhjust ootusärevuseks, sest välja pidi kuulutatama tervelt kaks Nobeli kirjandusauhinda. Mullune vahelejäänud auhind kurvastas…11 minutit -
Han Kang (paremal) on ilmselt rahvusvaheliselt kõige tuntum korea kirjanik. 2016. aastal pälvis ta romaaniga „Taimetoitlane“ Bookeri auhinna. Han Kangi teosed on inglise keelde tõlkinud Deborah Smith (vasakul).Anthony Devlin / PA Wire / Press Association Images / ScanpixKorea vaimud ja vaimsus Rootsimaal
Göteborgi raamatulaada aukülaline oli Lõuna-Korea kirjandus, kuhu on viimaks tee leidnud ka selle maa ajalootraumad.
Selleks et saada korralik ülevaade 26. kuni 29. septembrini peetud Göteborgi raamatulaadast, oleks tulnud ennast umbes viis korda kloonida. Väga paljud üritused ja seminarid toimusid paralleelselt ja…6 minutit -
Liisi Ojamaa 26. II 1972 – 8. X 2019
Eesti Kirjanike Liit mälestab oma üht eripalgelisema ja siirama olemisega liiget Liisi Ojamaad (kodanikunimega Katre-Liis Ojamaa), kelle algupärandite hulk jäi napiks, ent selle võrra enam jõudis ta eestindada muudest keeltest ulmet ja lastekirjandust, kokku üle kuuekümne teose.
Liisi Ojamaa avaldas aastatel 1990–2011 kuus luulekogu. Kindluse mõttes tuleb lisada, et Liisi ise oligi oma luule: ta luuletused on väikesed oodid elule ja olemisele, nii melanhoolias kui ka võitluslustis. Nõndasamuti,…2 minutit
