Kirjandus
-
Hübriidne lüroeepika
Joosep Vesselovi „Linna laul“ on üks tore rahvaluule lugemisest küllastunud Tartu tudengi temp.
3 minutit -
Berliini ööklubis Berghain peetakse muutunud oludes õuepidusid ja võõrustatakse kunstinäitusi.mjaysplanet / Wikimedia CommonPilk Berliinist VIII – Tantsiv revolutsioon 30 aastat hiljem
Öömajandus on pandeemiapiirangute tõttu kõvasti räsida saanud.
3 minutit -
Sirje Olesk, Janika Kronberg, Leena Kurvet-Käosaar, Arne Merilai ja Jaak Valge Johannes Vares-Barbaruse ja Johannes Semperi kirjade kogu „Euroopa, esteedid ja elulähedus“ esitluse vestlusringis.Alar Madisson / Eesti KirjandusmuuseumRomaan või novell, aga kirjades
Johannes Vares-Barbaruse ja Johannes Semperi kirjavahetus on hindamatu kultuurilooline dokument.
9 minutit -
Johanneste ilmutused
Kas Aeg andestab Barbarusele ja Semperile „arguse, ülbuse ja muud patud“? Vastus sõltub sellest, kas nad ümmardasid keelt piisavalt, kas tegid piisavalt häid luuletusi.
10 minutit -
Auhind – Bernard Kangro auhinna pälvis Jaan Kaplinski
18. septembril möödus 110 aastat kirjanik Bernard Kangro sünnist. Tähtpäeva puhul esitleti Võrus Kangro luulekogu „Põues on palanguid, põskedel õhtuse paitus“ ning anti üle tema nime kandev auhind. Selle pälvis Jaan Kaplinski raamatutega „Piirpääsukese Euroopa“ ja „Latsepõlve suve“.
Reisiraamat „Piirpääsukese Euroopa“ kõneleb kogetud…1 minut -
Heikki Allan Reenpää 14. V 1922 – 18. IX 2020
18. septembril suri professor Heikki Allan Reenpää, Soome viienda põlve kirjastaja, autor, kirjanduse- ja kunstimetseen.
Prof Reenpää oli aastatel 1968–1978 Otava kirjastuse tegevjuht ning aastatel 1979–2000 selle nõukogu esimees. Tööd Otavas alustas ta 1945. aastal reklaami- ja müügijuhina. Sõjajärgsetel aastatel oli ta ka Soome Kunstiakadeemia sekretär.
Reenpää isiksus jääb meenutama, kuidas võib kirjastaja kirjanikku kohelda, kirjutaja annet arendada. Tema eestvedamisel võttis Otava oma tiiva alla soome sõjajärgsed modernistid: palgale…2 minutit -
Koertepark nimega Iha
Munarakudoonorlus ja asendusemadus ei ole mustvalged teemad.
5 minutit -
Sillamäest ja metsavendlusest Peterburi venelanna pilguga
Näib, et baltlaste kujutamisel on vene kultuuris koloniaal- ja fašismidiskursuse segunemine ikka veel elujõuline kombinatsioon.
8 minutit -
Väga realistlikud unenäod
Aasta süngeimatel kuudel turgutage end sidrunitee, küüslaugu, mee ja Aleksei Salnikovi romaanidega.
5 minutit -
Kohe-kohe: „Prima vista“ ja „Inimene Visnapuu“
Esmaspäeval, 21. septembril algab Tartus kirjandusfestival „Prima vista“. Festival kannab tänavu alapealkirja „Inimese varjud“ ning selle patroon on Viivi Luik.
Festivali avapäeval on võimalik osa saada patrooni autoriõhtust: Viivi Luik mõtiskleb koos keeleteadlase Anna Verschikuga teksti tähenduse üle inimeseks olemisel ja inimeseks…1 minut
