-
-
Kultuurivaldkond on Euroopa Liidus eriti raskes seisus, kuna otsese kultuurisuunitlusega programme on vähe, tegelikult vaid üksikud. Ilmekalt illustreerib kultuurivaldkonna rahalisi võimalusi Euroopa Liidu eelarvejaotus, kus kultuurile, haridusele, spordile ja noortele on kokku määratud ca 1% EL kogueelarvest, samas läheb põllumajandusele ca 45%. Kui põllumajanduspoliitika on ELis riikideülene ja selle kujundamine toimib koostöö tulemusel, siis kultuur kui riigi identiteedi küsimus jääb iga riigi enda arendada. Poliitika puudumine…
-
1955. aastal võitis Kalmer Tennosaar Eesti Televisiooni diktorite konkursi ning 1. jaanuarist 1956 alustas tööd ETVs diktorina ja jätkas aasta hiljem muusikasaadete toimetajana.
Aastatel 1962. ? 1968. tegi Tennosaar teletöös pausi ning keskendus oma lauljakarjäärile. 1968. aastal tuli Tennosaar ETVsse tagasi, kus saavutas suure populaarsuse saadetega ?Entel-tentel? ja ?Trika-trei?. Kalmer Tennosaar töötas ETV muusikasaadete toimetuses kuni 1992. aastani. Tennosaare viimane saade ?Helijälg? andis läbilõike kogu Eesti estraadimuusika…
-
Evi Rauer võrsus end Euroopa meistriks võistelnud maadleja Kustav Raueri perest. Jäänud nelja-aastaselt ilma emaarmust, sai E. Rauerist Tallinna eliitkooli E. Lenderi Gümnaasiumi ning tolle lõpetamise järel Tallinna Töölisteatri õppestuudio kasvandik. 1939. aastal läks Ugalasse, mängides otsekohe kandvaid rolle: nimiosa E. O?Neilli ?Anna Christie?s?, A. Mälgu ?Lõunatuule? Ellen, jõulisi, traagilise saatusega naised nagu Gurmõ?skajat A. Ostrovski ?Metsas?, Tatjana B. Lavrenjovi ?Murrangus? ja nimiosa A. Arbuzovi ?Tanjas?.…
-
I
suurte sõnadega mees
kolis mu südamesse.
mina teda ei kutsunud,
tema mind ei palunud.
mu süda lihtsalt ta koduks sai.
selgus, et suurtes sõnades
vahel ka tükike hinge on sees.
et mustvalge maailma varjudel
tihti värvikad kleidid
ja väikesest jumalast kord
suurem ja targemgi saada võib.
suurte sõnade mees
ohkas mu südame sees.
ta varvastel kuhjas on lund
ja silmadel vähe on päikest,
sõrmede vastas külm kalju,
kuklasse hingab hall taevas.
kuid pehme sammuga astub
mu hingede vetel
ja vaigistab torme
ja hellitab tuult
ja suud…
-
Kalju Reiteli vabaloomingu põhiosa on langenud 1960. ? 1970. aastatesse. Ta on loonud humoorikaid lihtsustava vormikäsitlusega vabaplastilisi figuure ja kompositsioone, nagu ?Seafarmis? (?amott, 1961), ?Väike vibulaskja? (kips, 1962), ?Noorte brigaad? (kips, 1963), ?Klaasipuhuja? (1962, pronks, kõik EKM) jpm, end ka mitmeid avalikke mälestusmärke. 1960. aastate üheks kaunimaks mälestussambaks võib pidada koos abikaasa Eha Reiteliga kavandatud Kristjan Raua monumenti Tallinnas (graniit, 1969), ent ka hilisemate aastate mälestussambad…
-
utrat
see tähendab kaotamist
varasügisel
lilled jääks kui ei külmu
murduvad valgused
tartu akendel
ja mina ma tunnen
et olengi see linn kus linna ei ole
kus aeg pressib asfaldisse sügavad
vankrirööpad ja nurkadel
natsionaalsotsialistlikud pätid
rüüpavad õlut mida nad teevad
päeviti tehases
tähtvere mäe nõlval
ülalpool supilinna
mis samuti polegi linn
.
kaotatud
see tähendab et midagi oli
siiski
olemas enne kui kaotati
ajutiselt või lõplikult
tartu tuiksoontel jõlkudes
noorena purjus täis mõtteid
raudteest pungist romantikast
alasti tüdrukuist vaguni tamburis
ükski või kahe- või kolmekaupa
salkades
häbemekarvades patsid
kodus joonistuslaual
akvarellid pintslid ja paber
kurgede kolmnurk…
-
See on mõistetav. Oli ju seoses NLiidu lagunemise, Eesti iseseisvumise ning Vene vägede osalise lahkumisega 1992. aastal peaaegu täielikult kadunud suur osa probleeme, mida võõrvägede kohalolek meie igapäevaelus tähendas. Eelkõige oli tekkinud vaba ligipääs seni suletud aladele. Ka ei olnud linnapildis enam masendaval hulgal võõras mundris sõdureid. Mõistagi muutis see end vaikselt ja tagasihoidlikult ülal pidava võõra jõu kohalolekus peituva ähvarduse vähe tähelepandavaks.
Toimunu tähenduse tajumist takistas…
-
Viimase lause õigsuses tuleks kahelda. Mismoodi võis noor lavastaja Tõnis Kipper punalippude lehvides vahet teha, kes mõtles punalipu varjus oma õnnelikust saatusest ja kes arvas selle sotsialistlike tobeduste hulka? Ja lõplikult jäävad lahendamata veel mitmed segased (lihtsameelsed?) küsimused:
Kas taheti õnnestada neid, kelles need varjud lähiminevikust edasi elavad? Kas püüti mälestada nn ?teises Eestis? leinatavaid tasuta arstiabi ja haridust, ametiühingute putjovkasid puhkekodudesse, rändpunalippe sotsvõistluse võidu eest? Või…
-
Inimene, kelle hing või seda matkiv aju retikulaarformatsioon sagedases impulisvahelduses ainiti võbeleb, teeb pigem midagi huvitavat kui kurja, pigem suudleb muulast suule, kui penetreerib tema ribisid.
Teist inimest suudelda kesk tänavat tuleb pähe eriti kergesti siis, kui sel tegevusel on ka kaunis refleksioon ? nii hinges kui ka selsamal tänaval. Ka üksik tuules kõlkuv latern võib erutuslisandi, tõelise armusoola anda ? visates selle varjuna öisele kõnniteele või…
