-
Hendrik Juurikas oli ka Võrumaa laulupidude organisaator ja üldjuht. tema elutöö oli pühendatud muusikale ja Võrumaale. Tänu temale on Võrus alati tegutsenud orkestrid. Ka Võru Muusikakoolis tegutses 1957 sümfoniettorkester ja tegutseb 1998. aastast puhkpilliorkester. Tema õpilaste hulgas on sadakond klarneti-, saksofoni-, flöödi- või t?ellomängijat. Paljud nendest töötavad kutseliste muusikutena. Hendrik Juurikas pälvis omal ajal teenelise kultuuritegelase nimetuse ning 1995. a Võru linna teenetemärgi.
Nimekamad Hendrik Juurika õpilased…
-
Magasin flöödisalus, kõrvaklapid peas
ja väljas vihm nuttis tagasi mu lapsepõlve,
puud trygisid valguse eest ära,
kasemahl voolas ja uputas purjus punasipelgaid,
yha järgmised sõbrad ja tydrukud,
kellest mõelnud liigpalju,
ajupyynised ja õnnestav tarkus tahtmatult segi,
ykshaaval taandusid.
Läbi kirsipuuvaigu päiksesse
piilus lapsesilm,
oli ikka too kollane õhtu
kui kuuri peal lugesin ?Pikreid?,
kui jalad olid märjad metsaveerest tulles
ja kõrred täis lykitud maasikaid,
ikka tulin vaiksesse kööki
ja panin need suhkrupiima sisse ujuma,
ikka rõõm sellest heast, mida kaugelt toomas käidud,
otsitud…
-
Mäletan esimest kokkupuudet Arthur Milleriga. Soome keele õppejõud ülikoolis laskis meil 60ndate algul lugeda Milleri romaani ?Tulipunkt? tõlget. Tollal olid müügil mõned vasakpoolse kirjastuse Kansankulttuuri väljaanded (muu hulgas ka üks Pier Paolo Pasolini neorealistlik romaan), muidu soomekeelset kirjandust ju saada ei olnud. Milleri romaanist ei mäleta ma midagi, aga küllap oli ta sotsiaalkriitiline ja seal puudutati vist ka juuditeemat.
Miller, kes suri 89aastaselt, elas piltlikult öeldes…
-
Ivar Sild, oled vahepeal netti uue kogu riputanud ? ?Oletuse?. Kui tähtis see netiluule-värk sulle on, kas jälgid ka teiste tegemisi jne?
Ma jälgiks hea meelega, aga mul pole paraku kodus Interneti-ühendust, nii et kui ma linnas käin, on hea, kui ma jõuan oma kirjad ära vaadata ja koduleheküljele midagi üles panna. Aga kui netiühendus oli, siis sai ikka ringi kolatud ? eks sealt see mõte pähe…
-
Aastaauhinnad määratakse autoritele eelmisel aastal esmakordselt ilmunud tööde eest. Näitekirjanduse puhul võetakse arvesse ka teosed, mille esmaesitus on olnud eelmisel aastal. Esseistika auhind hõlmab teoseid ka kirjandusteaduse ja -kriitika alalt.
Artikliauhind määratakse eelmisel aastal eesti keeles esmatrükis ilmunud parimale artiklile, esseele, retsensioonile või muule lühikesele kirjandusuurimusele. Preemia võib määrata ka artiklisarjale või autori artiklikogumiku ühele artiklile, mis peab aga olema kogumikus ilmunud esmatrükis.
Venekeelsete autorite kirjandusauhind määratakse…
-
Koos elektrooniliste väljaannete osakaalu suurenemisega, digiteerimise ja elektroonilise avaldamise laienemisega on välja arendatud ja arendamisel lahendused, mis laiendavad raamatukogusüsteemi võimalusi elektrooniliste objektide säilitamiseks, avaldamiseks, kirjeldamiseks ja kasutamiseks samas süsteemis analoogväljaannetega, ühtsete standardite alusel. Info eristamine kandja ja esinemisvormi järgi taandub, esiplaanile tõuseb leitavus sisuliste kategooriate alusel. Eesti areng ja vajaduste teadvustamine viitavad vajadusele luua raamatukogude baasil üleriigiline infokäitlussüsteem, mis suurtes joontes vastab Soome kolmnurk-süsteemile, kus kolmnurga…
-
Raske haigus tuli hiilides, sundis pikki aastaid sellega võitlema ja viis andeka muusikainimese lõpuks meie seast ära.
Sõbrad ja kolleegid
-
See viiemeheraamat kummutab vähemalt kaks eelarvamust. Esiteks näeb lugeja selgelt, et võrokeelne kirjandus ei koosne üksnes Kauksi Üllest, kes kõrgub nagu mägi, on Kõige Ema ja asutati enne aegade algust. Ka ei ole autoriteks sugugi mitte Kauksi Ülle viis last. ?Viie pääle? on enamalt jaolt täiesti kvaliteetne ja vahest veidi vähemalt jaolt ka riigikeelsele eestimaalasele täiesti arusaadav luulevalimik. Pisut pingutust poeesia mõistmisel tuleb ainult kasuks. See…
-
Vaatame nüüd, mida kirjutab Jakobsonist üks eesti kolikambrikirjanduse põhitekstidest, Eesti Teaduste Akadeemia egiidi all 1950. aastate algul kirja pandud ülevaade Eesti ajaloost: ?Laiemalt tuntuks sai Jakobson ?Kolme isamaa kõnega?, mis ta pidas 1868. ja 1870. aastal ning mis ilmusid eri bro?üürina. Eesrindlikud inimesed tervitasid neid ?Kõnesid? vaimustusega, balti parunid ja nende sabarakud tõstsid aga vihast ulgumist. Jakobsoni ?Kõnedes? arvustati teravalt reaktsioonilist võltskontseptsiooni, nagu oleksid saksa röövvallutajad…
-
Osalesin esimestel kordadel kolme sihtkapitali koosolekutel. Mäletan, et kui küsisin luba koosolekul osaleda, tekitas see mõnikord tõrke, justkui sooviksin tungida puutumatule maale. Siin toodud emotsionaalne õhustik on üles tähendatud vahetult pärast koosolekuid.
Ruumi puudusel peeti sihtkapitalide koosolekud seal, kus võimalik: arhitektid käisid koos arhitektuurimuuseumi kitsukeses toas Suur-Kloostri tänaval, näitekunst kasutas teatriliidu koosolekute saali ning see jäigi viimaste traditsiooniliseks koosolekute kohaks kuni 2002. aastani.
?Näitekunsti sihtkapitalis domineerivad naised: Reet…
