-
Näitlejana jäi ta meelde väikeste ja täpsete karakterrollidega nagu Huckleberry Finn ?Tom Sawyeri seiklustes?, Firss ?Kirsiaias?, Lible ?Kevades?. Kaarel K ?Hampelmann ning Folckklassikhuliganbänd ja Vana-Juhan, samuti oli populaarne duett Kaarel Kilvet ? Tõnu Tamm. Kilveti lauludest on tänaseni populaarsed ?Rannalinna restoranis?, ?Istsõ maailma veerekõsõ pääle? ja ?Pojad on mul õige naksid?.
Tihedat koostööd tegi Kilvet Eesti Televisiooniga, väga populaarseks sai lastelavastuste sari ?Mõmmi ja Aabits?. Kilveti…
-
Pärast instituudi lõpetamist võttis Edgar Johan Kuusik andekad noored kujunduskunstnikud Eha Reiteli ja Virve Aunre tööle kunstitoodete kombinaati. Sealsed kunstnikke kasutati Moskva rahvamajandusnäitustel ENSV paviljoni kujundajatena. Eha Reitel võttis Eesti paviljoni kujundamisest osa 1952. ? 60. aastani. Aastatel 1962 ? 76 kujundas ta Tallinna tarbe-, teatrikunsti- ja mööblinäitusi. Koos Kärt Voogrega kujundas ta ka Lillepaviljoni esimesed lille- ja skulptuurinäitused. 1966. aastal kujundas ta koos Maimu Pleesiga…
-
Kari Hotakainen
JUOKSUHAUDANTIE
WSOY, 2002
KAITSEKRAAVI TEE
Tõlkinud Sille ja
Tarmo Vaher.
Tänapäev, 2005.
Naiste vabadussõda leidis Soomes aset XX sajandil, mil inimsuhted ja nende tööstus laiemas mõttes välja mõeldi. Selles sõjas tähendab mehe tippvorm seda, et ta suudab ööpäevi järjest üleval olnuna tõsta põrandalt üles leivatüki, hüsteeriliselt nuttev laps süles, ja teab, et kartul imeb supi seest liiase soola. Suhtub respektiga sünnitusjärgsesse depressiooni. Aastasaja lõpul loodi Soome-Ametiasutus-Soome suursõnaraamat, mida teatakse…
-
Abiellunud Tallinna Töölisteatri võluva näitlejanna Lensi Römmeriga, põgenesid nad laostatud ja teatrikodudeta jäänud maalt. Ühel 1944. aasta sügispäeval Stockholmi lähistel Neglinges said kokku 64 eesti teatritegelast ning asutasid Lensi ja Edmari eestvedamisel väliseesti edukaima rahvusteatri Stockholmi Eesti Teatri (selle nime all 1954 ? 1997), teatriinstitutsiooni, mille peasihiks sai positiivse identsuse alalhoidmine. Edmar Kuus mängis siin ligi 40 kandvat rolli, taas Tammsaare, Mälgu, Adsoni kui ka B.…
-
Tihke entsüklopeediline monograafia, mis annab laiaulatusliku ülevaate Armeeniast, säälsest rahvastikust, esiajaloost, genotsiididest, viimase aja majanduslikest arengust ja poliitilistest probleemidest. Retsenseerinud Jüri Krusealle. Tallinn 2005. 360 lk.
Ants Salum
RAIUSIN KÕIK RAAMATUSSE.
Kujunemise aastad
Ikka on põnev vaadata teiste inimeste ellu, eriti kui räägitakse pöördelistest aegadest ja põnevatest kohtadest, alates idüllilisest lapsepõlvest Ahjal kuni natsi-Saksamaa riigiteenistuseni aastatel 1942/43 ja represseerituna Komimaal asumiseni 1940ndate lõpul. Loetavalt kirja pandud katke ajaloost. Ilmamaa,…
-
75 aastat tagasi (1929) sündis Viljandimaal Tarvastu vallas filmi- ja telelavastaja Tõnis Kask.
3. detsember
100 aastat tagasi (1904) sündis Narvas pastor ja kirjamees
Johannes Hiiemets. Suri 24. VI 1942 Gorki oblastis.
75 aastat tagasi (1929) sündis Tartus tehnikateadlane Hillar Aben.
75 aastat tagasi (1929) sündis Viljandimaal Pajusi vallas majandusteadlane Valner Krinal.
60 aastat tagasi (1944) sündis laulja Tiiu Varik.
5. detsember
75 aastat tagasi (1929) sündis Tartus kirjanik ja füüsik Madis Kõiv.
70…
-
Kummaline, ajatu, luilavail kordusil, laulval katkendlikkusel rajanev luulekogu kõneleb armust ja tänust, palvest ja andeksannist, ? lummav kui luigelaul, ühtaegu veenev ja ebareaalne. Otsekui vanavanemate varalaekast leitud käsikiri, kus ridagi pole raatsitud kärpida või kohendada; intiimne ja harras harrastusluule, kus ometi välgatab säravaid, võimsaid laike: Jah, me armastus/põletas puhtaks mu tõe; või võpatavat vahetust: Ah südametunnistus,/mis sa minuga küll teed; kust hoovab ennolikku müstilisust, liivilikku valu,…
-
Külalisesinejatena oli nõustama tulnud mitmeidki maailmanimega asjatundjaid, nende hulgas ka Läti haridusminister professor Ina Druviete, kes on rahvusvaheliselt tuntud keeleteadlane, erialaks just keelepoliitika ja -sotsioloogia. Kuna lätlased on meist mõne meie haridusministri abituse tõttu keeleküsimustes jõudsalt mööda läinud (vene koolide gümnaasiumiastmes mindi 60% ulatuses riigikeelsele õppele üle 2004. aasta septembrist), tasub nende kogemusi eestlastel kõrva taha panna.
Mõningad märkmed tema ettekandest: praegu läti keeletundide arv kokkuvõttes väheneb,…
-
Rein Ruutsoo otsib meie raamatust üldistusi, ütleb isegi ette, millistele järeldustele me oleksime pidanud jõudma, milliseid küsimusi püstitama. Kõige kahetsusväärsem on see, et Ruutsoo ei suuda tuua esile mitte ühtegi sellist asja, mida soomlased on hindavalt esile tõstnud ja autoreid kiitnud. See räägib sellest, et ühiskond siin- ja sealpool Soome lahte on erinev, ning meil on end raske asetada Soome lugeja rolli. Aga see kõneleb ka…
-
See on muidugi raamat teatri- ja näitlejaeetikast, aga nii pagana hästi laiendatav kogu kultuurkonnale. Stanislavski väljendus on kohati ehk natuke hapu, aga mõtted õiged, eetika otsimine kunstis õigustatud. Tõlkinud Felix Moor, toimetanud Reet Neimar, kujundanud Kersti Tormis. Eesti Teatriliit, 2005. 32 lk.
Armen Tõugu
Kerrtu Soans
INDIGOLAPSED. Kas uus põlvkond?
Kas on tekkinud mingi uus, teist laadi põlvkond või on kogu iva ikkagi sellest, et iga uus põlvkond erineb oma…
