-
Omaksed
Ära saadetud 26. VI 2005 Kassari kabelist Kassari surnuaeda.
-
Koostaja saatesõna ja kommentaaridega varustatud Betti Alveri kogutud luuletuste raamat, mis sisaldab tekste üldjoontes kronoloogilises järjekorras, nende esialgsel kujul. Väga vajalik raamat. Alveri luuletused on otsast lõpuni tütarlapselikud ja hõrgud, ka oma täiskasvanulikumal kujul. Koostanud ja toimetanud Ele Süvalep, korrektuuri lugenud Urmas Tõnisson, kujundanud Mari Ainso. Ilmamaa, 2005. 560 lk.
A SHARP CUT. Contemporary estonian literature
Eesti Kirjanduse Teabekeskuse ingliskeelne väljalase, milles 19 poeedi ja 19 prosaisti (Viivi…
-
Ka nüüd sosistan ma vahel: ?Raadio, armastan sind!?, seda vaiksetel öödel, kui lapsed on magama jäänud ja Vikerraadiost tuleb luulesaade, kolmapäeviti jah.
Luule, mis vähendab lummuse nappust
Raadio kui meedia ise on palju muutunud. Lummus, üks kaasaja suur defitsiit, on sealtki kadumas. Kuulaja fantaasiat kasvatavatest salapärastest raadiohäältest, häältest, kelle omanikku võis vaid ette kujutada, on mõnes kanalis saanud lahedad okei-tüübid ja neid võib isegi trammis näha! Ekraanil,…
-
Võhikuna võõrsil, kui parafraseerida Mark Twaini.
Selle sõjakultuuri tähtteose esmatrüki eessõna aastast 1832 pärineb autori leselt Maria von Clausewitzilt (neiuna krahvinna Marie Sophie von Brühl). Ka tõlkija on naisterahvas, mis ei ole seda tüüpi raamatute puhul just tavaline. Eesti keeles ilmus ?Sõjast? sarja ?Sõjandusvaramu klassika? teise raamatuna (esimene oli Sun Zi ja Sun Bini ?Sõja seadused?, 2001). Tõlke saatesõna, mis on omaette meistriteos ja lisab palju vajalikke…
-
Sel kevadel on trükist ilmunud kaks käsiraamatut, mis kaardistavad vaimuliku kirjavara sisu. TPÜ akadeemiline raamatukogu on andnud välja teose ?Ajakiri Eesti Kirik koondsisukord 1950 ? 2000?, mille on koostanud Aive Haljand, Krista Reimann ja Signe Pärt, S. Pärt oli ka koos Aurika Kruusiga toimetajaks. 320-leheküljeline raamat hõlmab 5655 kirjet.
Väliseestlaste usuelu
Kodueestlasele oleks vist vajalik öelda mõni sõna taustast. Esimene Eesti Kiriku number ilmus 1950. aasta detsembris. Johannes…
-
EV põhiseaduse paragrahv 122 ütleb: Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega.
Sõna ?ja? viimases lauses tähendab, et nii Tartu rahuleping kui ka teised rahvusvahelised piirilepingud kehtivad üheaegselt.
EV põhiseaduse paragrahv 123 ütleb: Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on põhiseadusega vastuolus.
Seega on 2005. aasta 18. mail Moskvas allkirjastatud uus piirileping otseses vastuolus nii Tartu rahulepinguga kui ka EV põhiseadusega, olles…
-
Assotsiatsiooni eesmärkideks on: esiteks, euroopa nüüdiskirjanduse uurimine (eriti vaimsuse aspektist) ja levitamine, pöörates erilist tähelepanu François Mauriaci loomingule. Teiseks tutvustada ja soovitada oma liikmete teoseid, kolmandaks soodustada lugemist ja kirjutamist (mõeldud muidugi loomingulist kirjutamist).
*
Kollokviumi avaettekande pidas Michel Bonte Prantsusmaalt. Ta analüüsis, mida tähendas Dostojevski meelest ilu, küsides, kas ei mõista vene klassik ilu all headuse üht vormi. Bonte väitis Dostojevski kuulsat lauset mõtestades, et maailma päästab…
-
See on kogumik absurdi-, filosoofilist ja olmeluulet. Kausil on võime paisutada lihtsad argised asjad filosoofiliseks mõtlemiseks; ja
vastupidi, lasta argisel transtsendentaalse metafüüsika kõrval olulisena paista. Sageli keerab ta asja igaks juhuks huumorivinklisse. Mõnusasti loetav raamat.
Toimetanud Kajar Pruul, kujundanud Piia Ruber, Verb, 2005. 80 lk.
Michel Houellebecq
VÕITLUSVÄLJA LAIENEMINEÜhe praegu tuntuma prantsuse kirjaniku ja esseisti 1994. aastal ilmunud debüütromaan üksildase Pariisi arvutispetsialisti trööstitust elust. Frustreeritud, üksildase inimese mõtisklused.…
-
Minu olukord Pariisi ülikooli eesti ainete dotsendina oli sellisele boheemlusele vastupidine. Olin just ostnud ühes Pariisi vanalinna XVII sajandi härrashoones pool esindussaali koos kõrvalruumide ja kolme nende all asuva võlvkeldriga. Juba sissekäik oli esinduslik-ajaloolise hoone peaukse kaudu. Eesmärgiks oli need ruumid välja ehitada mitteametlikuks eesti kultuuri- ja poliitiliseks keskuseks, kuhu olnuks võimalik arvukalt inimesi kutsuda mõttevahetusteks ja kontaktide loomiseks. Tegin suuri pingutusi, et ostuks vajalikku raha…
-
Artiklid aastatest 1997 ? 2004. Märkimisväärne ja võimas kogu, võimalus kohtuda tema kui ajakirjandusliku figuuriga. Lood on löödud kolme lehte: eluks, arhitektuuriks ja kunstiks. Iga asja kohta on Lapinil miskit arvata olnud ja vana ekspressiivse luuletajana lajatada ta juba oskab. Üle hulga aja uus raamat ?Sirbi raamatu? sarjas. Toimetaja Jaakko Hallas, kujundanud Tiina Tammetalu. Sirp, 2005. 160 lk.
Olavi Ruitlane
KROONU
Romaanivõistluse teise koha lugu: kolme Lõuna-Eesti poisi lõbus…
