$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Keele Infoleht
-
HTMi veerg – Keeletehnoloogiline Eesti
Keeleressursside loomist, keeletehnoloogilise baastarkvara arendamist ja keeletehnoloogilise taristu eesti keelele kohandamist on haridus- ja teadusministeerium süstemaatiliselt toetanud alates 2006. aastast, kui loodi esimene keeletehnoloogiale pühendatud riiklik programm. On ilmselge: selleks et keel infoühiskonnas ei marginaliseeruks, on sel vaja keeletehnoloogilisi ressursse ja tuge.
2016. aastaks on eesti keelele loodud rida rakendusi. Näiteks võimaldab kõnesalvestuste brauser sirvida raadio vestlussaadete transkriptsioone ehk teha tekstiotsingu kõne põhjal. Veebipõhine kõnetuvastus lubab kasutajal…1 minut -
Milline on hea masintõlge?
Hea tasemega masintõlke väljundi korral läheb tõlketöö järeltoimetamise korras kiiremini kui nullist tõlkimisel.
Enamik meist on kuulnud statistilise masintõlke teenuse Google Translate1 naljakatest tõlkenäidetest: ingliskeelne „iPhone case“ tõlgitakse eestikeelseks väljendiks „iPhone puhul“ ja „German course“ „Saksa muidugi“. Eestikeelse „sest tuisku ega tormi ei karda eesti rind“ tõlge sai küll parandatud pärast internetis tõusnud ažiotaaži paar aastat tagasi, kuid näiteks „ei karda soome/vene/saksa rind“ tõlgitakse…5 minutit -
Euroopa keelte eluvõimalus digiilmas
Kadri Vider: „Mis tahes inimkeele elujõud peitub ikkagi ainult tema kasutajates.“
Vastu peatset emakeelepäeva 14. märtsil tuleb möönda, et ühe miljoni kõnelejaga keele ellujäämiseks infotehnoloogilises maailmas on keeletehnoloogia ilmselt võtmetähtsusega küsimus.
Praegu tegutsetakse riikliku teadus- ja arendustegevuse programmi „Eesti keele tehnoloogiline tugi (2006–2010)“ (EKKTT) jätkuprogrammi „Eesti keeletehnoloogia 2011–2017“ (EKT)1 raames. Pealkirja sõnastust on muudetud. Kas muutunud on ka sisu või rõhuasetus?
Kadri Vider, Eesti Keeleressursside Keskuse tegevjuht:…5 minutit -
Eestlaste ja venelaste arv ning osatähtsus kogurahvastikus.1Paljurahvuseline Eesti
Eestlased on kirju rahvastikuga harjunud: 2011. aasta rahvaloenduse järgi elas Eestis 180 rahvusrühma (sh eestlased), kellest 12-l oli üle 1000 esindaja, 26-l 100–999 esindajat ja 142-l alla 100 esindaja.
6 minutit -
Küsib/Vastab: Maie Soll, Müncheni Euroopa Kooli pedagoogiline nõustaja
Aili Künstler: Kaitsesite 25. novembril Tartu ülikoolis ingliskeelse doktoritöö „Vene emakeelega õpilaste etniline identiteet Eestis haridusmuutuste tingimustes“, kus leiate, et 60% ulatuses eestikeelsele õppele üleminek ei ole takistanud Eestis elavate vene ema- või kodukeelega õpilastel säilitada 40% venekeelse õppe juures oma identiteeti. Uuringust ei selgu aga, kui paljudel juhtudel on vene kodukeele taga peidus vene, kui sageli hoopis muu(de) rahvus(t)e kultuuriline identiteet. On ju Eestisse õppima…1 minut -
Küsib/Vastab: Ilmar Tomusk, Keeleinspektsiooni peadirektor
Aili Künstler: Kas Eesti riigis pole piinlik uusimmigrantidelt ja venekeelseteltki infoedastamisel eesti keelt nõuda, kui eestikeelsed ise oma teosed ja üritused (etendus-, kunsti- ja muusikateosed, juba ka eestikeelsed teatrilavastused ja kontserdiprogrammid jms) ingliskeelsena pealkirjastavad ja neid vaid võõrkeelsena kasutavad, olgu pealinnas või külakohas, ning avalikus ruumis neid nii ka reklaamivad? Ka avaõiguslikus meedias ja ajakirjanduses ei maksa hea tava ning need jäetakse tõlkimata (isegi „Aktuaalses kaameras“). Muu…2 minutit -
Küsib/Vastab: Mart Rannut, keeleteadlane
Aili Künstler: Ikka kostab hääli (ka tagamõttega vähendada riigikeele oskuse nõudeid), et keeleoskus ei olegi nii oluline, sest võib vallata suurepäraselt keelt, kuid solidaarsusest riigi põhielanikkonnaga ei saa rääkida. Kui oluline on siiski integreerumisel riigikeele oskus ja mida ikkagi teha, et siin juba kaua aega elanud venekeelne elanikkond lõpuks ometi riigi tegemistest osa saaks ja võtaks? Uusimmigrantidel läheb ju eesti keele omandamine ja Eesti ühiskonda sulandumine…2 minutit -
Küsib/Vastab: Eduard Odinets, Kultuuriministeeriumi ekspert, TLÜ lingvistikadoktorant
Aili Künstler: Kuulan alati huviga Kuku raadio saadet „Kirillitsas Eesti“. Näiteks 6. XI saates tegi aga nõutuks, kui saatejuhi Pavel Ivanovi arvates ei huvita suurt osa Tallinna venekeelseid lasnamäelasi üldse mitte miski ja sealsamas väljendati rõõmu selle üle, et järgmise aasta esimesest päevast saab u 8000 halli passi omanikku (ilmselt ka hulgaliselt lasnamäelasi) taotleda lihtsustatud korras Eesti kodakondsust. Ei tee ju Eesti pass ja kodakondsus kellestki siinses elus osalejat…2 minutit -
Eesti keele varamu
Alustatud on esimese suurte monograafiate sarjaga
27. novembril esitleti Tartu ülikoolis Reet Kasiku monograafiat „Sõnamoodustus“, esimest raamatut sarjas „Eesti keele varamu“. Sellega on alguse saanud kõigi aegade esimene suurte monograafiate sari, mis võtab kokku eesti keele läbiuurituse praeguse seisu. Esmakordselt tehakse ühtse väljaandena kättesaadavaks kogu peamine info eesti keele ehituse ja kasutuse kohta, tervikkäsitlused on kavandatud ilmuma nii veebis kui paberil.
Sari koosneb kaheksast monograafiast: „Sõnamoodustus“, „Eesti…2 minutit -
Rahvuskaaslaste programmil on mõju
17. ja 18. septembril peeti Tartu ülikooli Narva kolledžis kolmas rahvuskaaslaste programmi konverents, kus käsitleti mitmeid väliseestlastega seotud küsimusi. Konverentsil anti ülevaade väliseestlaskonna muutustest ja otsiti võimalusi, kuidas arendada riigi rahvuskaaslaste poliitikat, lähendada kodu- ja välismaal elavaid eestlasi ning säilitada eesti keelt, meelt ja rahvuskultuuri väljaspool Eestit.
Seekordse konverentsi teemade ring oli varasemast tunduvalt laiem: programmi keskme ehk eesti keele ja kultuuri välismaal säilitamise kõrval peatuti põhjalikumalt…1 minut
