-
Olen alati olnud Toomas Liivi austaja. Omal ajal kirjutas ta teatavasti luuletusi, millest mõni minu arvates isegi klassikalise saavutusena meie kirjanduse ajalukku jääb, nagu näiteks see, milles laidetakse julma “luike, kes hävitas tanki”. See on mulle eriti südamelähedane luuletus, sest umbes samal ajal kirjutasin mina luuletuse kombainist, kes vajab käiguspüsimiseks armastust. Teatud lähedus peaks ju selge olema, eriti kui suudame mõttes veidigi taasluua tollase Vene impeeriumi…
-
Kui kristalselt aus olla, siis ega ma täpselt ei tea, mis leht see Sirp on. Viimati puutus see mulle pihku paarkümmend aastat tagasi, siis kui Pärna Priit tegi selle sitta-kah-karikatuuri. Mulle tundus juba siis, et sellega on maailmas absull kõik ära öeldud, pärast seda ei ole ega tule enam mitte midagi, mis võiks meid üllatada ja elu allikatele juhatada. Isegi universaaluniversumil mitte. Nii et ma ei…
-
Mahukas artiklite-arutluste kogu, muidugi piiblitemaatikast, nii lingvistilisi arutlusi sõnatüvede üle, seletusi apokriivaraamatute juurde, Vana Testamendi jutustamismudelite vaatlus jpm. Süvenevale lugejale, kaasakiskuv retk kirjasõna ja tolle juurte juurde. Koostanud Kalle Kasemaa, toimetanud Katre Ligi ja Urmas Nõmmik (viimaselt ka eessõna), kujundanud Mari Ainso. Ilmamaa, 2005. 544 lk.
KULTUURISILD ÜLE SOOME LAHE
Eesti-Soome akadeemilised ja kultuurisuhted 1918 – 1944
Raamat jaguneb kahte ossa: üldkäsitlused ning isikulood, kirju autorite seltskond katab laia…
-
Mahukas artiklite-arutluste kogu, muidugi piiblitemaatikast, nii lingvistilisi arutlusi sõnatüvede üle, seletusi apokriivaraamatute juurde, Vana Testamendi jutustamismudelite vaatlus jpm. Süvenevale lugejale, kaasakiskuv retk kirjasõna ja tolle juurte juurde. Koostanud Kalle Kasemaa, toimetanud Katre Ligi ja Urmas Nõmmik (viimaselt ka eessõna), kujundanud Mari Ainso. Ilmamaa, 2005. 544 lk.
KULTUURISILD ÜLE SOOME LAHE
Eesti-Soome akadeemilised ja kultuurisuhted 1918 – 1944
Raamat jaguneb kahte ossa: üldkäsitlused ning isikulood, kirju autorite seltskond katab laia…
-
Karl Murul tulevad need luuletuste valimised kohe hästi välja. Nagu kunagi ütles üks väga blond tütarlaps ühel sisseastumiseksamil: mu lemmikluuletaja on Lydia Koidula. Ja seda ta ongi – eesti rahva lemmikluuletaja, kummalisel kombel. Aga lugeda teda tuleb, sest tal on veel üht-teist öelda, ka sellist, mida tänini märgatud pole. Valinud ja saatesõna kirjutanud Karl Muru, kujundanud Kersti Tormis. Tänapäev, 2005. 80 lk.
Oskar Lõvi
KOLM NAIST. ALMA
Kunagi Jaan…
-
Esimesed tööaastad viisid ta keset otsinguvaimus pulbitsevat Tartu teatrielu, mängima Evald Hermaküla (P.-E. Rummo “Tuhkatriinumäng”) ja Jaan Toominga (“Väike Eyolf”) lavastustesse. 1970ndate teisel poolel jätkus püsivam koostöö Jaan Toomingaga, kes kujuneski mitmeks aastakümneks näitlejatari “oma” lavastajaks. Eelkõige tuleb nimetada osatäitmisi järgmistes eesti teatrilukku jäänud Toominga lavastustes: Lisette “Põrgupõhja uues Vanapaganas”, Krystyna “Poloneesis 1945” ja Leena “Kauka jumalas”. Teine oluline tsükkel koostöös Toomingaga algas 1990. aastal, kui…
-
Nõmme kultuurikeskus sai just 60 aastat vanaks. Sel puhul üllitati vahva kogumik, mis pajatab kogu keskuse ajaloo, räägib ideoloogilisest survest, kultuurisündmustest, uuenemisest, sekka rohkelt vanemaid ja uuemaid pilte. Ilus kultuurilooline kõrvalpõige ka mitte-nõmmekatele. Keeletoimetaja Kadri Haljamaa, kujundaja Tiit Tõnurist, küljendaja Tiina Linkvist, fotod töödelnud Vitali Šupenja. Tallinn, 2005. 152 lk.
Tallinnast. Tervitustega. Teravalt
See väike esseekogu saab muide veel täiendust, esialgne versioon on tekitatud manuseks Tallinna taotlusele saada…
-
Noore autori (s 1985) sina-vormis kirjutatud lüüriline debüütromaan (2004. a romaanivõistlusel esiletõstmist leidnud) tütarlapse arenguteest, probleemidest, kasvamisest Tai kultuuriruumis vahetusõpilasena. Aeglaselt kulgev, aga köitev lugu. Seisundilugu. Toimetanud Kärt Hellerma, kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2005. 272 lk.
Tiit Merenäkk
EUROFILOSOOFIA I
Õpik-romaan. Tegelikult on see raamatus antud määratlus muidugi vale, õpik-romaan filosoofia põhiprobleemidest oli pigem Raua “Hector ja Bernard”, see siin on ent kohati konspekteerivas laadis esseistlik arutlus-kõnd mööda filosoofiaajaloo…
-
Nagu eespool mainitud, kõneldakse Ethnologue’i andmeil maailmas 6912 keelt, lisaks kasutatakse samavõrra viipekeeli. Teos annab teavet neist igaühe kohta, tuues ära emakeele ja teise keele kõnelejate arvu, kirjaoskuse, peamised murded, vaegkuuljate arvu ja muudki. Teose aluseks on põhjalik andmebaas, mis osaliselt on nii trükis kui veebis avaldatud. Leidub nii statistiliselt töödeldud tabeleid kui ka üle 200 keelekaardi.
Mõningaid huvitavamaid fakte: Ligikaudu viitsadat keelt (497) kõneleb vähem kui…
-
Ivan Kuratov
POLEKS KURBUST, POLEKS RÕÕMU. Luulet 1857 – 1875
Arvo Valton jätkab tänuväärset tööd me sugulasrahvaste luule tutvustamisel – alguse on saanud uus sari “Väikeste rahvaste suur kirjandus”. Komi esiluuletaja, klassik, sobib alustuseks nagu rusikas silmaauku. Tõlkinud Arvo Valton, kujundanud Piret Räni. Tallinn, 2005. 96 lk.
Ašaltši Oki
MU KULLERKUPUD
Udmurdi kuulsaima naislauliku luulevalimik; eks täitnud ta nende Lydia Koidula rolli, ehk pisut modernsema luuletajana. Siinkohal peab mainima, et lisaks…
