-
Ükspäev meie vanas armsas pealinnas jalutades hakkasin mõtlema, mille poolest erineb totaalses ja vabas maailmas elavate inimeste nähtav käitumine kõige enam – peale selle, et vaba maailma inimesed ei ole nii sünged ja naeratavad rohkem. Jõudsin järeldusele, et selleks on jalakäijate liikumisviis avalikus ruumis.
Mäletate Nõukogude okupatsiooni aega: peaaegu alati hoidsid liiklevad inimesed paremat kätt, vastutulijale anti teed jne. Seda võiks nimetada teatavaks distsipliiniks, mida totaalne…
-
See on nii tuttuhiuus luulekogu, et kuigi olen mõnd teksti varem lugenud, ei julge veel päriselt öelda, aga selge on see, et väga häid tekste siit leiab: on ühiskonnakriitikat, manifesteerivat ulgu ning isiklikke, väikseid ja südamlikke lugusid. Kujundanud Tiina Tammetalu, korrektuuri lugenud Inna Lusti. Tuum, 2005. 84 lk.
Tõnu Õnnepalu
ENNE HEINAAEGA JA HILJEM. Luulet ja luuletõlkeid 1983 – 2005.
Luulekogumik sisaldab suuremat jagu sellest, mida Õnnepalu/Tode/Nigov tänini kokku…
-
Kalju Lehe teeneks on koos põlvkonnakaaslase Ott Ojamaaga gümnaasiumiõpik “Väliskirjandus” (1965), mida aastani 1988 ilmus 13 trükki. See õpik ei ole tõlgitud ega kustki maha kirjutatud. Ja William Shakespeare’i 66. sonett, erakordselt aktuaalne tänaselgi päeval, ilmus tolle õpiku autorite pisut vanema eakaaslase Harald Rajametsa tõlkes sessamas õpikus 10 aastat varem kui tuli trükist Shakespeare’i “Kogutud teoste” 7. köide (1975).
Eesti ja vene kirjanduse õpikute kirjutamine ning koostamine…
-
Mul on tänaseni silme ees mälupilt varasest lapsepõlvest, kus ma istun ühe noore mehe süles, kes loeb mulle ette oma lasteraamatut “Sinine liblikas”. See noormees oli minu ristiisa Karl Ristikivi, kes oli tulnud oma sugulastega hüvasti jätma enne maapakku minekut. Pärast seda ei õnnestunud mul temaga enam silmast silma kohtuda, kuigi me olime kirjavahetuses. Tema surmast sain ma nagu kõik siinpool merd elavad eestlased teada ajakirjanduse…
-
Ükspäev meie vanas armsas pealinnas jalutades hakkasin mõtlema, mille poolest erineb totaalses ja vabas maailmas elavate inimeste nähtav käitumine kõige enam – peale selle, et vaba maailma inimesed ei ole nii sünged ja naeratavad rohkem. Jõudsin järeldusele, et selleks on jalakäijate liikumisviis avalikus ruumis.
Mäletate Nõukogude okupatsiooni aega: peaaegu alati hoidsid liiklevad inimesed paremat kätt, vastutulijale anti teed jne. Seda võiks nimetada teatavaks distsipliiniks, mida totaalne…
-
Ta on tõlkinud eesti keelde India, Iraani ja Kesk-Aasia klassikalist ja kaasaegset luulet ning proosat hindi, urdu, pärsia, araabia, tadžiki ja usbeki keelest, aga eestindanud ka prantsuse kirjandust (Jacques Cazotte’i “Armunud kurat”, 2004). Tähtsamatest tõlkeraamatutest tuleb nimetada Umar Hajjami “Nelikvärsse” (1967 ja 2000), Rudaki “Luulepudemeid” (1970), Saadi “Roosiaeda” (1974) ja Ali Safi “Inimlikke imetabasusi” (1982) iraani kirjandusest ning Ibn Tufaili “Elavat Ärganu poega” (1992) araabia kirjandusest.…
-
HALLAS-MURULA, KARIN. Eesti ja Soome arhitektuur: sarnane ja erinev. Nr 30, lk 18.
HALLAS-MURULA, KARIN. Pühendunud Tartule (Raul-Levroit Kivi). Nr 28, lk 20.
KIVIMÄE, JUTA. Miljööpaikade püsimiseks on nende integreerimine loomulik ja paratamatu (EKA restaureerijate konverents). Nr 19, lk 14.
KODRES, KRISTA. Veel kord arhitektist, ruumist, müüdist. Nr 47, lk 18.
KSENOFONTOV, ANDRI. Kevad näitusesaalides (Valve Pormeistri näitus Rotermanni soolalaos. Nr 14, lk 9.
KSENOFONTOV, ANDRI. Videovõttesse haaratud arhitektuur (Calin…
-
Oli vaikus. Nüüd enam mitte. On hääl. Noorte hääl. Kirjandussoonel on nüüd võimalus end avada, avaldada. Luuletada, jutte kirjutada, kritiseerida. Värske Rõhk Eesti Kirjanduse Seltsi väljaandena laseb 26aastasel tunda ennast kirjandusveteranina.
See on MSN-põlvkonna väljenduskoht. Pisut rahutu, sümbolite taha peituv. Samas teadlikult avali käsi pidevalt nooruse tuult püüdev. Elame veel uuel sajandil, kus on sündimata kirglikud koolkonnad, veel on peidus uued kirjutamisviisid.
Kui võtta ühe sõnaga Värske Rõhu…
-
Sind jäävad igavesti mäletama
Eesti Kitarriselts,
H. Elleri nim Tartu Muusikakool,
kolleegid ja õpilasedHüvastijätt 3. XII kell 13 Tartu Jaani kirikus, muldasängitamine Raadi kalmistul.
-
Ilmar Külvet
VANA ARM EI ROOSTETA
Mälestusteos Ilmar Külveti 85. sünniaastapäevaks. Ülevaade kirjaniku ajakirjanduslikust loomingust, tema artiklid, mis ilmusid väliseesti ajalehtedes ega olnud seega omal ajal kergesti kättesaadavad. Koostanud Vaike Külvet, toimetanud Piret Noorhani, kaas ja vahetiitlid Marcus Kolga. Eesti Kirjandusmuuseum, 2005. 440 lk.
Peeter Sauter
HISPAANIA SAAPAD JA SILMAD
Sauterite pere Hispaania reisiraamat, osa Sauteri “projektist”: elu kui kirjandus, sest kunagi ei ole olnud sedavõrd oluline (nüüd muidugi valetan…
