-
Linnaga on meil 15aastane nullrendi leping. See sõlmiti 1992. aasta 1. oktoobril ja kehtib 2007. aasta 1. oktoobrini. Mulle tundus see kohutavalt pikk aeg: olin kindel, et ma olen Chaplini keskuse juures ainult ühe aasta, sest nii huvitavat projekti vedama leidub kindlasti keegi ning ka linn aitab kaasa. Kahjuks on aga nii juhtunud, et Pärnu raekotta on asunud järjest sellised inimesed, keda huvitab ainult kinnisvara. Neil…
-
1965. aastal kooli lõpetanud ja oma teatri (Noorsooteatri, hilisem Linnateater) saanud kursuse heitlik saatus, nii inimeseti kui rühmana. Teatriaasta puhul ilmunud ilus ja inimlik lugu. Toimetanud Mall Johanson, kujundanud Kersti Tormis, korrektuuri lugenud Kertu Raassalu. Valgus, 2006. 448 lk.
Jaan Kaplinski
VAIKUS SAAB VÄRVIDEKS.
1955 – 2005
Valimik kosmiliselt peenetajulist Kaplinskit. Siin raamatus leidub pigem filosoofilist ja mõistuluulet, mis, nagu Kaplinski puhul ikka, muutub vahel nii argiseks. Kujundanud…
-
Pärnu filmifestivalide traditsiooni algatasid Mark Soosaar ja Lennart Meri Pärnus 1987. aastal. Aastal 2006 toimub Pärnu filmifestival juba kahekümnendat korda. See on Eesti filmifestivalidest vanim ja saanud Eesti kui ka rahvusvahelise kultuuripildi kustutamatuks osaks.
Pärnu uue kunsti muuseumi ehk Chaplini keskuse filmiraamatukogu on pidevalt täienenud, seal asub Eesti parim dokumentaalfilmide videoteek. Keskus pakub peavarju ning kohtumispaika külalistele filmifestivali ajal ja kultuuriarmastajatele aasta ringi. Festivali keskus on festivali…
-
Kuuludes ühte generatsiooni Ants Eskola ja Kaarel Karmiga, said temagi teelejuhatajaks Töölisteatri stuudios Hilda Gleser ja Helmi Tohvelman, Estonias mõistagi Ants Lauter ja Rahel Olbrei ning operetiriiki viis ta Agu Lüüdik.
Tantsinud, laulnud ja mänginud menutüki, A. Kitzbergi “Kosjasõidu” Matsi, sai karakterisuutlikkuse läbimurdeosaks R. Janno “Metsmehe” peaosa, Tartu üliõpilas- ja seltsieluga kohanematu, kuid andekas mordvalane Peedra ja “Nõmmekingseppade” viiuliga Teemu. Estoniasse ülemineku rollideks olid eelkõige Mälgu…
-
Kalju Lehe teeneks on koos põlvkonnakaaslase Ott Ojamaaga gümnaasiumiõpik “Väliskirjandus” (1965), mida aastani 1988 ilmus 13 trükki. See õpik ei ole tõlgitud ega kustki maha kirjutatud. Ja William Shakespeare’i 66. sonett, erakordselt aktuaalne tänaselgi päeval, ilmus tolle õpiku autorite pisut vanema eakaaslase Harald Rajametsa tõlkes sessamas õpikus 10 aastat varem kui tuli trükist Shakespeare’i “Kogutud teoste” 7. köide (1975).
Eesti ja vene kirjanduse õpikute kirjutamine ning koostamine…
-
Kunagine Soome kultuuriminister, aga ka džässpianist, peamiselt ent luuletaja, näitekirjanik, esseist, Põhjamaade luulefestivali sage külaline, suurepärane poeet, paistab soomerootsi luules silma lihtsuse ja paradoksilembusega. Rootsi keelest tõlkinud Mati Sirkel, toimetanud Hasso Krull, kujundanud ja küljendanud Peeter Laurits ja Eleonora Kampe. Eesti Keele Sihtasutus, 2006. 220 lk.
Lars Saabye Christensen
POOLVEND
Tänapäeva Norra ühe olulisema kirjaniku suur ja võimas romaan: ühe kummalise pere saatus läbi nelja põlve Oslo kitsukeses korteris.…
-
Riigi teaduspreemiate komisjon selle esimehe Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Richard Villemsi eesistumisel vaatas oma selle aasta esimesel koosolekul läbi ülikoolide ja teiste teadusasutuste nõukogude ning Eesti TA akadeemikute poolt teaduspreemiatele esitatud ettepanekud. Riigi teaduspreemiate põhimäärusele vastavaks tunnistati kokku 28 ettepanekut. Komisjon jätkab tööd ettepanekute analüüsimisel, teeb otsuse jaanuari lõpus ning esitab oma seisukohad kinnitamiseks valitsusele.
Leiutise ja arenduse preemia kandidaadiks on esitatud Ago Samosoni, Tiit Tuhermi, Jaan…
-
Ka Stockholmis jääb üha vähemaks vanema põlve pagulasi ja nende järeltulijaid, kes veel jõuavad Karl Ristikivi haual käia või teavad teed sinna. Olen Endel Rihvkiga nõus, et haudu on tarvis elavatele, ja neid elavaid, kes on lugenud ja tunnevad Ristikivi loomingut, on kodumaal üha rohkem. Kuid ta ei ole ainus: sealsamas Stockholmi Metsakalmistul puhkavad Johannes Aavik, Marie Under ja Artur Adson, Gustav ja Aino Suits, August…
-
Valguse kirjastusel Eduard Vääri täienduste ja parandustega ilmunud võõrsõnade leksikoni kuues, uuendatud trükk (2000) mainib ainsana sõna poster inglise päritolu ning annab seletusena “(reklaam)plakat, afišš; plakatialus; stendiettekanne”. TEA võõrsõnastiku 2., täiendatud ja ümbertöötatud trükk (2005) annab postri esmase tähendusena pika ja piduliku seletuse “istungitel ja kongressidel kasutatav teadustöö (illustreeritud) tutvustustahvel”. Tõsi, eesti keele sõnaraamat ÕS 1999 eelistab postrile teatavasti stendiettekannet ja kunstilise müürilehe tähenduses plakatit.
Ometi –…
-
Kersti Lust
PÄRISORJAST PÄRISKOHAOMANIKUKS. Talurahva emantsipatsioon eestikeelse Liivimaa kroonukülas 1819 – 1915
Uurimus teaduslik juhendaja on Tiit Rosenberg, keeleline toimetaja Reet Neithal. Saksakeelsete dokumentide keeleline toimetaja Kai Tafenau, venekeelsete dokumentide keeleline toimetaja Jelena Vammus. Makett Helina Tamman, kujundus ja küljendus Aage Raud. Eesti Ajalooarhiiv, 2005. 376 lk.
Birgit Kibal, Priit Pirsko,
Tõnu Tannberg, Jaak Valge
JUURDEPÄÄSUPIIRANGUD ARHIVAALIDELE EUROOPAS JA VENEMAAL. Ajalooline kujunemine ja tänapäev
Tänuväärne uurimus, mis juhib…
