Keele Infoleht

  • Malle Paumann (Kaps) 22. X 1938 – 23. II 2006

    Malle oli eriline inimene, ta suhtles nukkudega nagu inimestegagi –  lugupidavalt ja armastavalt. Südamliku ja heatahtlikuna taunis ta nii nuku kui inimese jämedat ja ebaõiglast kohtlemist.
    Malle juurde nukumeistrite tuppa oli alati hea minna. Rõõmsa naeratusega leidis ta lahenduse ka kõige keerulisemale küsimusele.
    Malle hingesoojusega valmistatud nukud jäävad nukuteatrisse mitmete põlvkondade lastele rõõmu valmistama. Erakordse inimesena, päikeselise, tagasihoidliku, õrna ja ülimalt kohusetundliku töötajana jäävad teda mäletama…
  • AIME KARM 13. I 1923 – 22. II 2006

    Samuti tundis ta huvi muusikaajaloo vastu. On imekspandav, missuguse järjekindlusega ta oma elu hilisel õhtul sellel alal töötas: just viimastel aastatel ilmusid järjest tema väga huvitavad, tõsist arhiivitööd nõudnud artiklid. See on tõesti erakordne, sest ajalugu ja sellel teemal kirjutamine polnud ju üldse tema eriala!
    Tartu muusikakool jääb leinama seda äärmiselt kena, südamlikku ja sõbralikku inimest, kooli “elavat ajalugu”, nagu teda juba eluajal kutsuti.
    Heino Elleri nimeline  
    Tartu…
  • Kalev Tammin 20. VIII 1941 – 21. II 2006

    Kolmekümne inspitsiendi ja trupijuhina töötatud aasta jooksul lisandus tema rollide nimekirja veel 50. Ja oleks lisandunud kindlasti rohkem, kui otsesed tööülesanded seda poleks takistanud. Kalev Tammini viimaseks rolliks jäi Õpetaja Vihalepp Elmo Nüganeni lavastuses “Tõde ja õigus. Teine osa”.
    Kolleegid jäävad unustamatut Kalev Tamminit leinama ja avaldavad kaastunnet lahkunu omastele.
    Tallinna Linnateater, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Teatriliit, Eesti Teatri- ja
    Muusikamuuseum
  • Virve Hinnov 30. X 1915 – 10. II 2006

    Virve Hinnov sündis Tartus ja kogu tema elu oli seotud kodulinnaga. Ta kuulus haridust väärtustavasse ja nooruses vabadust tundnud põlvkonda ning nii ruttas ka tema enne 1935. aastal Tartu ülikooli õppima asumist täiendama oma keeleoskust Londonisse. Ta õppis Tartu ülikoolis võõrkeeli ja kunstiajalugu. 1942. aastal sai Virve Hinnovi esimeseks töökohaks Eesti Rahva Muuseum ja 1943. aastast Tartu Kunstimuuseum. See oli tema teine kodu järgmised 42 aastat.…
  • Eesti Kunstnike Liidu pöördumine

    Andrus Ansip, Eesti Vabariigi peaminister
    Raivo Palmaru,
    Eesti Vabariigi  kultuuriminister
    Mart Viisitamm, Pärnu linnapea
    9. veebruar 2006, nr 2/33
     
    Pöördume teie poole  seoses Pärnu Uue Kunsti Muuseumi ähvardava ohuga. Pärnu linnavalitsuse soov müüa eelarveaukude lappimiseks maha kunstimuuseumi senine hoone Esplanaadi 10 on barbaarne ja mõistetamatu samm.
    Kahtleme väites, et muuseumile leitakse Pärnu südalinnas kohe uus ja samaväärne asenduspind. Kahtleme ka riigi suutlikkuses ühemeheprojektina alustatud missiooniprojekti, mida Mark Soosaare  algatatud…
  • Avalik pöördumine Pärnu linna juhtide poole

    Pärnu filmifestivalide traditsiooni algatasid Mark Soosaar ja Lennart Meri Pärnus 1987. aastal. Aastal 2006 toimub Pärnu  filmifestival juba kahekümnendat korda. See on  Eesti filmifestivalidest vanim ja saanud Eesti kui ka rahvusvahelise kultuuripildi kustutamatuks osaks.
    Pärnu uue kunsti muuseumi ehk Chaplini keskuse  filmiraamatukogu on pidevalt täienenud, seal asub Eesti parim  dokumentaalfilmide videoteek. Keskus pakub peavarju ning kohtumispaika  külalistele filmifestivali ajal ja kultuuriarmastajatele aasta ringi. Festivali keskus on festivali…
  • Teet Koppel 28. VI 1912 – 20. I 2006

    Kuuludes ühte generatsiooni Ants Eskola ja Kaarel Karmiga, said temagi teelejuhatajaks Töölisteatri stuudios Hilda Gleser ja Helmi Tohvelman, Estonias mõistagi Ants Lauter ja Rahel Olbrei ning operetiriiki viis ta Agu Lüüdik.
    Tantsinud, laulnud ja mänginud menutüki, A. Kitzbergi “Kosjasõidu” Matsi, sai karakterisuutlikkuse läbimurdeosaks R. Janno “Metsmehe” peaosa, Tartu üliõpilas- ja seltsieluga kohanematu, kuid andekas mordvalane Peedra ja “Nõmmekingseppade” viiuliga Teemu. Estoniasse ülemineku rollideks olid eelkõige Mälgu…
Sirp