-
Kui ilukirjanduse alal leidub Eestis nii häid kui väga häid tõlke, siis erialaste tekstide puhul kipuvad tõlkijad enamasti jänni jääma. Tegelikult tagab vähemalt asjaliku ja terminoloogiliselt korrektse tõlke ainult vastav erialainimene, sõjaväelased pole aga seda tööd paraku ette võtnud. Hea, et major Boltowsky on leidnud aega ja tahtmist kirja panna niivõrd mahuka sõjandusraamatute tõlkekriitika. Sellega, mis ta kirjutab, tuleb üldiselt nõus olla. Asjad pole aga enam…
-
Tänapäeval poleks suurt vahet, kas spordiajakirjanikud kirjutavad oma tekstid valmis nädala-paariga (nagu viimased 12 aastat on olnud) või kolme-nelja kuuga. Aeg, võrreldes sellega, mil kirjutasid Heuer ja Kivine, on hoopis teine.
Vene ajal ilmusid päevalehed neljaleheküljelistena. Spordile oli pühendatud pisike nurgake viimasel küljel. Pikemad spordilood ilmusid teisel-kolmandal küljel ja need olid kaks-kolm nädalat ette planeeritud (sageli lükkus loo avaldamine edasi, sest leht pidi avaldama mõne Moskva…
-
Ida-Virumaa keskkonnaprobleemid, sealhulgas ka põhjavee kasutamine ja kaitse, on olnud läbi aegade paljude rakendusgeoloogide huviobjekt. 20. jaanuaril viidi Tallinna tehnikaülikooli spetsialistide algatusel läbi seminar, milles osales üle saja teadlase, tehnoloogi, ettevõtete ja keskkonnakaitse organisatsioonide esindaja.
On kiiduväärt, et põlevkivi kaevandamisega seotud hüdroloogiliste ja hüdrogeoloogiliste probleemide arutelu on jõudnud Sirbi kaudu ka laiema avalikkuse ette (Leo Vallner, Sirp 3. II). Kahjuks on Leo Vallner seminari ettekanded ja…
-
Malle oli eriline inimene, ta suhtles nukkudega nagu inimestegagi – lugupidavalt ja armastavalt. Südamliku ja heatahtlikuna taunis ta nii nuku kui inimese jämedat ja ebaõiglast kohtlemist.
Malle juurde nukumeistrite tuppa oli alati hea minna. Rõõmsa naeratusega leidis ta lahenduse ka kõige keerulisemale küsimusele.
Malle hingesoojusega valmistatud nukud jäävad nukuteatrisse mitmete põlvkondade lastele rõõmu valmistama. Erakordse inimesena, päikeselise, tagasihoidliku, õrna ja ülimalt kohusetundliku töötajana jäävad teda mäletama…
-
Kirjutan käesolevaid ridu teadmisega, et päevakorral on küsimused sellest, keda Eesti Vabariigi president tohib tunnustada ja mismoodi võib käituda tunnustatu. Läheks pikale minna kõiki sellekohaseid sõnavõtte ükshaaval läbi võtma. Mäletamist mööda oli kas esimene või vähemalt esimesi riigi tunnustusest loobuja Anton Hansen-Tammsaare, kes keeldus preemiast, sest Gustav Suits arvati preemiasaajate hulgast maha. Vabariik oli noor ja tahumatu, ent Tammsaare tundis kombeid.
Eesti Vabariigi presidenti ei saa valida…
-
Virve Hinnov sündis Tartus ja kogu tema elu oli seotud kodulinnaga. Ta kuulus haridust väärtustavasse ja nooruses vabadust tundnud põlvkonda ning nii ruttas ka tema enne 1935. aastal Tartu ülikooli õppima asumist täiendama oma keeleoskust Londonisse. Ta õppis Tartu ülikoolis võõrkeeli ja kunstiajalugu. 1942. aastal sai Virve Hinnovi esimeseks töökohaks Eesti Rahva Muuseum ja 1943. aastast Tartu Kunstimuuseum. See oli tema teine kodu järgmised 42 aastat.…
-
Andrus Ansip, Eesti Vabariigi peaminister
Raivo Palmaru,
Eesti Vabariigi kultuuriminister
Mart Viisitamm, Pärnu linnapea
9. veebruar 2006, nr 2/33
Pöördume teie poole seoses Pärnu Uue Kunsti Muuseumi ähvardava ohuga. Pärnu linnavalitsuse soov müüa eelarveaukude lappimiseks maha kunstimuuseumi senine hoone Esplanaadi 10 on barbaarne ja mõistetamatu samm.
Kahtleme väites, et muuseumile leitakse Pärnu südalinnas kohe uus ja samaväärne asenduspind. Kahtleme ka riigi suutlikkuses ühemeheprojektina alustatud missiooniprojekti, mida Mark Soosaare algatatud…
-
Linnaga on meil 15aastane nullrendi leping. See sõlmiti 1992. aasta 1. oktoobril ja kehtib 2007. aasta 1. oktoobrini. Mulle tundus see kohutavalt pikk aeg: olin kindel, et ma olen Chaplini keskuse juures ainult ühe aasta, sest nii huvitavat projekti vedama leidub kindlasti keegi ning ka linn aitab kaasa. Kahjuks on aga nii juhtunud, et Pärnu raekotta on asunud järjest sellised inimesed, keda huvitab ainult kinnisvara. Neil…
-
1965. aastal kooli lõpetanud ja oma teatri (Noorsooteatri, hilisem Linnateater) saanud kursuse heitlik saatus, nii inimeseti kui rühmana. Teatriaasta puhul ilmunud ilus ja inimlik lugu. Toimetanud Mall Johanson, kujundanud Kersti Tormis, korrektuuri lugenud Kertu Raassalu. Valgus, 2006. 448 lk.
Jaan Kaplinski
VAIKUS SAAB VÄRVIDEKS.
1955 – 2005
Valimik kosmiliselt peenetajulist Kaplinskit. Siin raamatus leidub pigem filosoofilist ja mõistuluulet, mis, nagu Kaplinski puhul ikka, muutub vahel nii argiseks. Kujundanud…
-
Pärnu filmifestivalide traditsiooni algatasid Mark Soosaar ja Lennart Meri Pärnus 1987. aastal. Aastal 2006 toimub Pärnu filmifestival juba kahekümnendat korda. See on Eesti filmifestivalidest vanim ja saanud Eesti kui ka rahvusvahelise kultuuripildi kustutamatuks osaks.
Pärnu uue kunsti muuseumi ehk Chaplini keskuse filmiraamatukogu on pidevalt täienenud, seal asub Eesti parim dokumentaalfilmide videoteek. Keskus pakub peavarju ning kohtumispaika külalistele filmifestivali ajal ja kultuuriarmastajatele aasta ringi. Festivali keskus on festivali…
