-
Terve Silja Grünbergi töötuba on täis vadja keelt. Ühes seinas maast laeni kartoteegid vadja keele sõnasedelitega, alustades Paul Ariste personaalkartoteegist (üle 44 000 sedeli) ja lõpetades aastakümnete jooksul sektori töötajate ekspeditsioonidel kogutud materjalidega (üldmahuga 204 000 sedelit). Esimese sedeli pani 1932. aastal kirja Ariste. Teises seinas on kapid täis sõnaraamatu käsikirja. Ja kolmandas seinas kaks lauda arvutitega. Üks personaalarvuti 1998. aastast, teine aga kuuekümnendatest aastatest pärit…
-
Meie kultuuripoliitika hoiab käigus süsteemi, mis loodi enne sõda ja seati lõplikult sisse nõukogude ajal monoliitse ja homogeense ühiskonna kujundamiseks. Viimase 15 aasta jooksul on muutunud aga nii institutsioonid kui taustsüsteem. Näiteks haridus- ja teadusministeeriumis välja töötatud uus haridusstrateegia ei haaku kuidagi meie vanade loovharidust tagavate õppe- ja vabaaja-asutuste võrgustikuga. Samuti ei haaku osalt kõrghariduse ning kutseliste kunstiasutuste võrgustik. See probleem tuleneb otseselt ajakohase kultuuripoliitilise strateegia…
-
Jaan Krossi tõlkes, nagu märgitud esikaanel – mäletatavasti tõstavad Pentti Saarikoski tõlgete väljaandjad Soomes ka tõlkija kaanele. Ning selle XIX sajandi Prantsusmaa poliitilise, satiirilise, erootilise rahvaliku laulumeistri tekstid on tänasesse Eestisse nagu sujuvalt valatud. Teine trükk (esmatrükk Eesti Riiklik Kirjastus, 1963), kujundanud Mari Kaljuste. Eesti Keele Sihtasutus, 2006. 518 lk.
Jeanette Winterson
TULETORNIPIDAMINEPoeetiline ja pinges, põnev raamat vanast tuletornivahist Pewst, kes ematule ja pidetule Silverile lugusid vestab, teejuht…
-
John Karlovitch Smithi
Siiras kaastunne sugulastele ja
lähedastele:
poeg Kaido ja lapselaps Markole
toitja kaotuse puhul.
Sirje Šelma,
Novosibirski kulturoloog,
Karskusühingu Tunguska juhataja
Ivan Schmidt,
Tootmiskoondise Mõõk
kultuuripalee Petrov-Vodkini-nimelise kunstistuudio juhataja
Rozalia Roschal,
Barnauli Ravi- ja Tööprofülaktooriumi Nr 3 peaarst, medteenistuse alampolkovnik
Valeri Vinogradov,
Siberi Kunstnike Assotsiatsiooni liige
(soome-ugri osakond)
-
Artikleid ja arvustusi aastatest 1996 – 2006. Toomas Paul on üks me lemmikmõtlejaid Eestis, ta mõtleb jumalamehe kohta ehk mõne jaoks kummaliseltki, aga tema tekste peab lugema, kui tahta teada, mis me praeguses mõttevoolus olulist toimub. Eriti vahva on see, et siin raamatus on ilmunud ka Mihkel Muti 200. aastal tehtud intervjuu Pauliga. Tehke järele, mehed! Toimetanud Jaakko Hallas, kujundanud Tiina Tammetalu. Sirp, 2006. 182 lk.
Marek…
-
Laskumata siinkohal Leo Luksi artiklis käsiteldava probleemi sisulisse arutellu, lisan vaid täpsustava märkusena järgmist. Kõneldes – ma ei tea, kelle poolt liigenduseks kasutatud! – vahepealkirja all “Inimressursi planeerimine tööstuses ei erine põhimõtteliselt juutidega kütmisest koonduslaagrites”, jõuab Leo Luks Max Weberi “mõtet laiendades” Martin Heideggerini. Autor kirjutab nii: “Kui mõtet veelgi laiendada, jõuame Heideggeri juurde: kogu olev asetub moodsa tehnika ajastul koosseisuna vastastikusse väljanõudmisseosesse. Eestikeelses väljaandes (Heidegger…
-
Esimese karikatuuri avaldas Olimar Kallas 1954. aastal Õhtulehes. Pärast seda sai iseõppijana kunsti juurde tulnud mehest kiiresti nõutud naljapildijoonistaja. Vend Teet Kallase sõnul pärineb Olimari kui karikaturisti käekiri suuresti tema lapsepõlvest Lillekülas. Nende pere kuulus kindlalt vaeste kilda ja Lillekülas kasvas Olimarisse nii romantiline vaim kui ka vasakpoolne maailmavaade.
Karikaturist ja põlvkonnakaaslane Heinz Valk on öelnud, et Olimar Kallas ei olnud filosoofiline karikaturist, tema tugevaim külg oli…
-
Lõpetamise järel suunati Silvi Ait draamanäitlejaks Vanemuisesse, mis jäigi ta ainsaks koduteatriks. Kohe esimesel hooajal tuli naispeaosa Jaan Toominga lavastuses, Kaalepi “Mäe veres” (1979). Kõik oma näitlejabiograafia suuremad rollid mängibki Silvi Ait Jaan Toominga selle perioodi Tartu lavastustes (“RUR”, “Viina vanne”, “Jumalate naer”, “Neljanda korruse ajutine”), neist eraldi tuleks nimetada veel ebamaist Bjutit Muelleri “Surnuparves” (1989). Kahekümne lava-aasta sisse mahtus ridamisi nii suuremaid kui väiksemaid karakterrolle…
-
Paralleelselt tantsurühmade ja -ansamblite loomise ning juhendamisega kulges Salme Valgemäe kui loovisiku tee. Koos abikaasa Ott Valgemäega lõid nad üle 60 tantsu. Nende tantsuloome rajanes oma rahva tantsu põhjalikul tundmisel, selles peituvate võimaluste tunnetamisel ja isikupärasest vaatenurgast nägemisel. Nii sündisid valgemäelikult karged, sisemiselt väärikad, suure lüürikaannusega ehedad eesti tantsud: “Kuljus”, “Kiik kutsub”, “Päev rannal”, “Kalamehe mõrsja” jne. Teemadest olid olulisel kohal meri ja meremehed ning inimestevahelised…
-
Taas on põhjust sisimas võpatada. Lahkunud on värvikas isiksus ja mitmekülgne looja, kes oleks võinud veel kaua viibida meie keskel, aga kellele saatus oli määranud ülekohtuselt lühikese elutee. Mäletame John Smithi energiliselt meie keskel toimetamas, uut isikunäitust ette valmistamas, noori kunstnikke juhendamas, vabariigi aastapäevaks dekoratsioone kavandamas, uusi muljeid talletamas ning ikka unistamas. . . ..
Paraku teeb elu meie plaanidesse korrektiive ja tuletab meelde, et kõik siin ilmas on mööduv…
