-
Keerulisele ajafiltrile vaatamata pääses ta pikkadeks aastateks Eesti Raadio muusikasaadete professionaalselt kõrgtasemelisse koosseisu toimetajana, kus tema ajal (1950 – 1973) töötasid Vilma Paalma, Rolf Uusväli, Vidrik Kivilo, Ivalo Randalu jt, rahvusmuusika arengufenomeni hoidjate ja edasiviijatena kõigiti neile lojaalse Lydia Austeri juhtimisel.
Meie muusika loovasse loosse tegi Helga Aumere nii entsüklopedisti kui monografistina arvukaid sissevaateid nii rahvusraadios kui teiskeelseil lainepikkustel. Hilisemal perioodil ilmusid tema sulest raamatud, brošüürid ja…
-
Oluline peatükk kunstniku loomingus ja eesti keraamikakunsti tollases üldpildis olid kunstniku suured seinapannood. Lähtudes looduse üksikmotiivist, merekarbist, kivist, taimedest, komponeeris ta neid tundlikult stiliseerides panoraamse tunnetusega suurejoonelisi maastikuvaateid. Neis võlub detaili tundlik modelleering ja ülipeen, täpne loodusetaju.
Avara pilguga kunstnikuna pakkusid talle eneseavalduse võimalusi ka teised tarbekunstialad. Tuntud on Saima Sõmeri aplikatsioonitehnikas seinavaibad. Kasutades villast riiet, vilti, lisaks käsitelgedel kootud vaimukaid detaile lõi ta taas kompositsiooniliselt…
-
Udo Petersoo alustas kooliteed Jõelähtmel, keskhariduse omandas ta Lundis (Rootsi) ja Sault Ste. Maries (Kanada). Ta lõpetas Waterloo luterliku ülikooli, Waterloo luterliku seminari teoloogia diplomiga ning Toronto ülikooli pedagoogika diplomiga. 1965. aastal alustas Udo Petersoo tööd Ontario gümnaasiumis õpetajana, pidades pedagoogi ametit 17 aastat.
Udo Petersoo ordineeriti vaimulikuks 9. veebruaril 1975. Ordinatsioonist alates täitis ta EELK Sault Ste. Marie eesti koguduse ja 1. juulist 1982 Toronto…
-
Põnev kultuurilooliste, analüütiliste, semiootiliste artiklite ja haakumiste kogumik ühest 20. sajandi eesti kirjanduse vastuolulisemaid tundeid äratanud ilukirjanduslikust esseest, autoreiks Loone Ots, Elo Lindsalu, Mirjam Hinrikus, Jaan Undusk jpt. Lisaks leiab siit täienduseks kaks Aaviku käsikirja jäänud pala: “Ester” ja “Angelika”. Koostanud Mirjam Hinrikus, toimetanud Ülle Kurs, kujundanud Jaan Klõšeiko. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2006. 336 lk.
RUTI RAAMAT. Artikleid, lugusid ja mälestusi
Pühendusteos Rutt Hinrikusele 07. 05. 2006.…
-
Nahast, trummikilest ja võrkkestast
tulevad kujutised piki närve
läbi dura mater’i, pia mater’i,
mis katavad seljakeelikut ja aju,
valmimata eneseteadvusse.
Käsi taganeb palitusse.
Tuulest nõelatud silmad hägustavad halli plaatjat õhku,
hägustavad tänavate näritud jooni,
mille muster katab tuhmrohelist kaevikut.
Katkutud iilid toovad ja viivad
koerte haukumist, liiklussurinat, ühe lapse hüüdeid.
All on kõik, mis sa oled,
loom, masin ja laps
sisenemas taas piki närve
läbi paindlike üsaseinte.
Piki närve läbi kõva ema,
õrna ema mulli ümber selja
ja aju tulevad kujutised
planeedist, mis…
-
Tõnis Mäe elu ja mõtted raamatus, nõnda nagu ta need rääkis, nõnda nagu Berk Vaher need kirja pani ja raamatuks vormis. Üks selle aasta tähtsamaid raamatuid, ühtpidi ühest täistähenduslikust elust, teistpidi oluline märk me biograafiakirjanduse arengust. Toimetanud Mall Johanson. Kaas ja kujundus Margus Tõnnov, noodigraafika Oleg Pissarenko. Ilo, 2006. 208 lk.
Umberto Eco
MINIPÄEVIK
See pole intiimne pärispäevik, vaid kogumik Eco Itaalia ajakirjanduses ilmunud lühiartikleist, kõikvõimalikel teemadel – põnev…
-
Aktiivset tegevust kujundusgraafiku ja disainerina alustas Mati Kahu 1988. aastal Eesti Reklaamfilmis, aastatel 1991 – 1993 tegutses ta disainibüroos Division, misjärel moodustas disainibüroo Nelja Silma All Disain, mille juhi ja disainerina tegutses ta viimase ajani. Sellest perioodist väärib märkimist praegu kasutusel kaubamaja nime ja märgi kujundamine 1994. aastal.
1997. aastal astus Mati Kahu Eesti Kunstnike Liidu liikmeks. Näitustel on kunstnik esinenud peamiselt kujundusgraafiliste töödega, kuid erilise…
-
Järgmised pool sajandit oli Voldemar Miller seotud raamatukogundusega, töötades Eesti Teaduste Akadeemia Raamatukogus (1952 – 1977) ja Eesti Rahvusraamatukogus (1978 – 1996). Eesti raamatukogunduse arengus on olulisel kohal tema 1960. aastatel formuleeritud baltica ja raamatu rariteetsuse kriteerium. 1968. aastal loodi Eesti TA Raamatukogus baltikaosakond, mida Voldemar Miller juhatas kuni töölt lahkumiseni.
Emakeele ja emakeelse raamatukultuuri arengut pidas ta eesti rahvuse kujunemise ja kestmise kandvaks jõuks. Tema…
-
ISI Web of Knowledge on kommertsalusel töötava USA kompanii The Thomson Corporation üks “toodetest”. Ettevõte omab ja haldab maailma suurimaid andmebaase infoga tervishoiu, rahanduse, teaduse jm kohta. Korporatsiooni kodulehekülg ütleb, et nende äri on informatsioon. Andmebaasidesse pääsemiseks ja seal püsimiseks maksavad ajakirjade väljaandjad liitumis- ja aastamaksu. Ettevõtte 2005. aasta kogutulu oli üle 8,7 miljardi dollari, sealhulgas moodustas ISI toodetud tulu 1,018 miljardit. ISI kasumi marginaal oli…
-
Fernand Salentiny, Maadeavastajad . Tõlkinud Imbi Arro.Tarian, 2005. 420 lk.
Väliselt igati silmatorkav väljaanne. Originaalis kõlab teose pealkiri “The Encyclopedia of World Explorers”, seega ingliskeelne, ehkki väljaandjad on sakslased, Düsseldorfis asuv kirjastus. Ning nüüd siis, tõlgitud kujul ja Tariani-nimelise kirjastaja märgiga varustatult, kannab teos pealkirja “Maadeavastajad”.
Tunnistan, et omal ajal läksin ka ise selle teose välimuse ohvriks ja tassisin Göteborgi raamatulaadalt koju hea mitu pagasikilo. Pisut lähemal tutvumisel…
