-
Marguerite Duras
ARMUKE
Autobiograafiline 1920ndate Vienamis noore prantsuse tüdruku ja tast vanema hiina noormehe vahel hargnev armastuslugu. XX sajandi klassikateos ja menuk. Prantsuse keelest tõlkinud Malle Talvet, kujundanud Mari Kaljuste. (Esmatrükk Loomingu Raamatukogu 1989, nr 11 – 12.) Varrak, 2006. 102 lk.
Bernard Kangro, Karl Ristikivi
KIRJAD ROMAANIST
31 kirja aastaist 1966 – 1977. Kahe pagulaseesti autori kirjanduslik kirjavahetus on ühtaegu vestlus romaanikunsti võimaluste üle ning kahehäälne kirjanduslik päevik, mis laseb…
-
Sirp
mälestab oma kauaaegset
keeletoimetajat, korrektorit ja
koosseisulist tõlkijat
-
11. juuli õhtul katkes 105. eluaastal Stockholmis oma kodus küllap vanima eesti kunstniku Amanda Jasmiini maine kulg.
30. märtsil 1902. aastal Tartus kaupmehe peres sündinud Amanda Jasmiin, kujur, moelooja ja kunstiõpetaja, alustas õpinguid Pallases juba 1919. aastal, kohe kui kool avati, ja on kirjas kui esimene õppemaksu tasuja. Lõpuni vaimuerk kunstnik mäletas Konrad Mäge. Tal oli võimalus tunda enamikku Pallase kunstnikest, sest ta alustas koos Juhan…
-
Ülimenuka noore vene autori esikraamat. Väidetavalt leiab siit uue aja tõelist “vene hinge”. Pigem on tegu lihtsalt loetavate juttudega noore naise armuelust ja taustsüsteemina ka “läänestuv” Venemaa.
Tõlkinud Enel Ormus, toimetanud Irma Aren, kujundanud Martin Hanson. Pegasus, 2006. 212 lk.
Andrei Hvostov
HENRIK
Intrigeeriva ilmavaatega ajaloolase mõtted on leidnud vormi näidendina. Veenvas ja loetavas stiilis ning üsnagi ootamatute mõttekäikudega visioon Läti Henrikust.
Toimetanud Anu Saluäär. Loomingu Raamatukogu, 2006, nr 20.…
-
Professor Toomas Siitani juhendamisel valminud töö on väga põhjalik, selgelt üles ehitatud ja sügavuti minev analüüs ühest konkreetsest probleemideringist siinses muusikaelus. Magistrant on allikate põhjal rekonstrueerinud pildi tolleaegsest poleemikast Liivimaa kleeruse hulgas ning selle seostest Euroopas valitsenud ideede ning suundumustega. Uurimus näitab, kuivõrd keerukas ja mitmekoeline on koraalilaulu kujunemisprotsess, kus teoloogiliste, kiriklike, esteetiliste ja muusikaliste aspektide kõrval mängivad rolli ka poliitilised ja sotsiaalsed tegurid, mis võivad…
-
Juuni alguse Sirbis ilmunud arvustuses raamatule “Valgustusaja inimene” arvab Märt Väljataga, et Immanuel Kanti artikli pealkiri “Beantwortung der Frage: Was ist Aufklärung?”, tuleb tõlkida kujul “Vastus küsimusele: Mis on valgustus?”. Selle ajakirjas Akadeemia (1990, nr 4) ilmunud tõlke kohta ei malda ta ühtlasi jätta sulgudes lisamata: “/. . . ./ eestikeelses tõlkes on küll pealkirja esimeseks sõnaks sattunud ekstravagantne “kostmine”.”
Küsiksin: On see nüüd siis tähtis, kuidas tõlkida? On siin…
-
Ootamatult lahkus meie seast graafik Õnneleid-Astrid Eelma, 1960ndate põlvkonna esindaja.
Õnne (nagu teda kolleegide seas tunti) Eelma sündis Suure-Jaanis, käis koolis Tallinnas, õppis aastail 1955 – 62 Tallinna Riiklikus Kunstiinstituudis. 1963. aastast esines ta näitustel Eestis ja väljaspool seda.
1960. aastate kunsti suundumus üldistusele haaras ka teda: tema töid iseloomustab mõtteselgus, looduslähedus, helgus. 1960ndate lõpul läks tema laad abstraktsemaks, sügavtrüki asemele tulid lito ja serigraafia. Õnne Eelma oli…
-
Eesti teatrit on tabanud raske kaotus. 28. juunil lahkus pärast kauakestnud haigust meie hulgast näitleja Andres Oks.
Türilt pärit Andres Oksa 33aastane teatritee oli seotud vaid ühe teatriga, Ugalaga, kus ta õppestuudios näitlejahariduse saanuna töötas aastatel 1969 – 2002. Sellel pikal teel seisavad väärikate verstapostidena kümned ja kümned teatrisõprade mällu talletunud rollid, loodud Andres Oksale ainuomase temperamendi ja sarmiga. “Metsade taga” Jacob, Mowgli, “Kihnu Jõnni” saarlane Jaan,…
-
Aarne Vinkli sulest on ilmunud kirjanikumonograafiad “Juhan Liiv” (1964), “August Mälk” (1993, 1997) ja “Martin Körber” (1994), neist viimane põhineb 1944. aastast pärit ülikooliaegsel seminaritööl. Ta koostas J. Liivi luule ja proosa tekstikriitilisi väljaandeid, samuti L. Koidula, G. A. Oldekopi ja A. Mälgu loomingu valimikke, avaldas eestlaste lugemislugu käsitleva monograafia “Eesti rahvaraamat” (1966) ja XIX sajandi ilmaliku lugemisvara faksiimileväljaandeid, osales Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetuse üllitamises. Kogumikud…
-
Valiku jutte otse rahva suust üles kirjutanud Toomas Kall – nii seisab raamatukaanel. Ja see on tõesti nagu üks rahvanaljandikogumik, suurepärases stiilis ja huumorit ja nalja on siin kõvasti ja. . . . Palju meil neid naljamehi ikka on? Mõne sõrmega loeb kokku. Kall ja Rüütel ja. . . . Kujundanud Mari Kaljuste, kaane kujundanud Heino Prunsvelt. Varrak, 2006. 190 lk.
Lea Tormis
TEATRIMÄLU
Teatriteadlase ja -kriitiku artiklite ja lugude kogumik. Ta on põnevalt ja…
