-
Luhaääre retrospektiivne huumoriraamat on huvitav ja õpetlik. Kusjuures õpetlik nimelt selles osas, kus ta pole huvitav.
Raamatu esimesed kaks kolmandikku annavad iroonilise ülevaate stagnaaegsest kultuurielust ja intelligentsi mentaliteedist. Nõukogude elu ei valata sopaga üle, kuid puudub ka primitiivne nostalgitsemine. Omamoodi idüllilinegi näib see aeg, kui suure mulli nägemine Koiva jõel vääris sõnumit loodusajakirjas, mis pealegi lõpeb kinnitusega: “Ka kohalikud elanikud, kellele nähtust jutustasin, kinnitasid, et nii suur…
-
40 aastat tagasi, 16. detsembril 1966, ilmus siinsamas (nr 51) Nigol Andreseni artikkel “Nobeli preemiast ja kirjanikusuurusest”. Tänapäevase loogika järgi pidi selline artikkel jõudma toimetusse hiljemalt nädalapäevad enne avaldamist. Tollal käisid asjad aeglasemalt, arvatavasti jõudis Nigol Andreseni kaastöö Sirpi ja Vasarasse paar nädalat varem. Tema artikliks andis tõuke soome vasakpoolse kriitiku Margaretha Rombergi asjaomane kirjutis ajalehes Kansan Uutiset. See ilmus 21. oktoobril. Kohe Nigol Andresen toda…
-
Muuseumitööga kujunes Tiina Nurk tugevaks graafika spetsialistiks. Oma teadmisi jagas ta hinnatud lektorina ning huvilistele vajaliku graafikatehnikaid käsitleva trükise koostamisega (“Graafikatehnikad“, 1962). Sellelt pinnalt oli talle ahvatlevaks väljakutseks tööleasumine Tartu ülikooli raamatukogus asuva kunstikoguga, mille väärtuslikemaks osaks on Lääne-Euroopa varase graafika kogu. Järgmised 21 aastat pühendaski Tiina Nurk selle kunstikogu hoidmisele, uurimisele ja tutvustamisele. Vanema raamatufondi läbitöötamise tulemusel kasvas graafikakogu tema käe all pea poole võrra.…
-
Armas jõuluraamat; valik aastail 1996 – 2001 peetud samanimelisele jutuvõistlusele laekunud töid, enamasti koolilaste lookesed. Koostanud Jane Liiv (joonistused), Terje Puistaja, Tiia Toomet (jutud), toimetanud Tuuli Kaalep, Tiia Toomet, kujundanud Jane Liiv, küljendanud Tuuli Kaalep, fototööd Arp Karm, tekstid sisestanud Helve Liiv. Eesti Rahva Muuseum, 2006. 64 lk.
Olimar Kallas
KOGU LUGU
Kui meil üldse on mõni koomiksiklassik, siis on see Olimar Kallas. Ning nüüd on tema tööd lõpuks…
-
USKUDA, ELADA
Uku Masingu 59 isiklikku, valusat, filosoofilist ja teoloogilist kirja Jaan Kiivit seeniorile, aastaist 1929 – 1940 ning sporaadiliselt ka aastaist 1953 – 1959. Veel leiab siit Kiiviti kirjutise 1941.-1942. aastast, kus ta kajastab nii aega ja olusid kui oma pisipoja edusamme – pojale mõeldud päeviku kujul. Võimas ja intiimne kultuuri ning aja puudutus. Koostanud Hando Runnel, toimetanud Siiri Ombler ja Urmas Nõmmik, konsulteerinud Kalle Kasemaa…
-
Kolleegide mälestustesse jääb LehtiViiroja tööka, kohusetruu, läbini hea, sõbraliku ja korrektse inimesena.
Ärasaatmine täna kell 14 Tallinna Pärnamäe krematooriumi väikeses kabelis.
Eesti Kunstnike Liit
Eesti Kunstiteadlaste Ühing
Ajaloo Instituut
Eesti Kunstimuuseum
Tartu Kunstimuuseum
-
SIHTASUTUSE EESTI RAHVUSKULTUURI FOND TÄNUAUHINNAD
Mall Hiiemäe, 50 000
Arne Mikk, 50 000
Toomas Paul, 50 000
Hando Runnel, 50 000
Aarne Üksküla, 50 000
ABEL-MIRKA FONDI STIPENDIUM
Hando Nahkur, õpinguteks USA New Englandi
Konservatooriumis klaveri erialal 15 000
ADDA JA LEONHARD MARDNA FONDI
STIPENDIUM
Sisehaiguste arstide õpingute ja tegevuse toetamiseks
Artur Ader, pikaajalise tegevuse eest Ida-Tallinna
Keskhaigla vanemarsti-kardioloogina (Tallinna Arstide Liidu ja AS Ida-Tallinna Keskhaigla taotlus) 10 000*
ADELAIDE’I EESTI MUINSUSKAITSE SELTSI FONDI STIPENDIUM
Estonia teatri toetuseks
Stella Tillo, kroonika…
-
-
Eesti ehitatud keskkond on rikkus, mille kvaliteedi säilitamine ja loomine on riigi kohus. Ehitatud keskkonna kvaliteedi üheks tagatiseks on arhitektuuri ajalooline mitmekesisus. Ajalooliste tähtehitiste lammutamine toob ühiskonnale kaasa korvamatu kultuurilise kaotuse ning seda saab aktsepteerida vaid juhul, kui selle vältimatus vajalikkuses on jõutud kindlale kokkuleppele, mis väljendab eelkõige avalikkuse huve. Arhitektuurse loomingu hävitamine, olenemata loomise perioodist, saab olla vaid väga erandlik ja läbi kaalutud otsus, mille aluseks…
-
Signe Mölder sündis 13. detsembril 1918. aastal Valgamaal taluperes. Ta lõpetas 1937. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumi. Õppis aastast 1938 Riigi Tarbe- ja Kujutava Kunsti Koolis, lõpetas 1943. aastal keraamika erialal Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Kooli. 1944 jätkas ta õpinguid Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis, mille lõpetas 1948. aastal kujurina.Ta töötas 1947 – 1957 ERKIs õppejõuna, seejärel vabakunstnikuna. Ta oli Eesti Kunstnike Liidu liige 1959.…
